Peaaegu sinililleaeg

Peale kevade tulekut läks alles pä-äriselt külmaks. Laupäeva (21.03) hommikul -9, pühapäeval -11,3. Esmaspäev -10. Päeval paistis tavaliselt päike, taevas ei olnud ühtegi pilve, kuid õhk oli kõlekõle.
Ja ergava päikese käes võib ju mõnevõrra illusoorselt isegi soe olla, kuid nurga taga varitsevad endiselt julmad külmakraadid. Nõnda me siin Eesti mitmepalgelises kliimas siis elame. Tavaliselt külmub sellistel öödel maapind ca 5 cm sügavuselt. Pealmine koorik sulab päeval, et öösiti uuesti veel sügavamalt jäätuda. Kevadised sibullilled sellest ei hooli ja värvilisi laike särab igal pool vastu. Aga tundlikumad pisitaimed närvutab taoline loksutamine üsna ära. Nüüd võib juba öelda, et talv oli tõesti tavalisest soojem ja õieti teist põldki, kuid kevad on talvega võrreldes ikka vägagi külm ja riuklik.
Aga kus sa kannatad, juba on hooaeg käima läinud. Teisipäeval külastasime Sadula talu aeda ja imetlesime kevadisi värve. Ja mis seal salata, ka kive. Valitud maakivid peenardes olid igaüks omamoodi, nagu loodusliku skulptuuri näitus. Suvel tõmbavad taimed tähelepanu endale ja siis pole neid niimoodi ansamblina teadvustanud. Aga praegu on nad kõik näha. Ilus.
Loomulikult ei saanud ilma hamsterdamiseta. Sahhalini kirburohu juurikatega koos tulid kaasa ka mõned väärtuslikud kevadevärvid, mida futulandis varem ei olnud.
Kolmapäeva hommikul olid metsaringi asemel juba aiatööd. Istutasin tüvel rosmariini ja loorberipõõsa suurematesse pottidesse, viisin meie tänava sünnipäevalapsele liilia potisibulana ukse taha ja panin külast toodud krookused mulda. Mõnus soe hommik oli, öökülmad jäid tulemata. Kraadiklaas seisis varahommikul sümpaatselt nullis ja eelmisel päeval päikse poolt soojaks silitatud muld oli kohati täitsa pehme. Oujee, küll oli hää rohida!:)
Neljapäeva õhtul oli turbahanke kojuvedu. Tagaaias ootab nüüd tore puzzle: 30 turbapätsi, mitu kotti okkaid ja suur kott turvast. Mina ootan puhkust, et see kõik kokku panna. :)
Hoolimata väga soojadest ilmadest nädala sees (+8-10) on öösel ikka miinused.
Ongi juba sisse harjunud rutiin, et õhtul hiilin õue ja panen pojengile ööseks mütsi pähe.
Reedel tegime naabrinaisega pika rattaringi ümber Saku ja uurisime kahte sinilillemetsa. Oleks vaid päikest, kohe oleks need õied lahti.
Laupäeval oli juba parem. Sakus pluss 12. Jälle rattatiir ja sinililleseire. Metsa all sinetas. Sinililleväljade kohal lendas kollane liblikas.
Aialilled lausa juubeldasid sooja ja päikest tundes. Krookuste ergud värvid ja ninakeste kasvuisu. Tulbid on juba 10 cm pikkused.
Ilupilt mediteeriva Bondi ja näsiniinega.

Aiasinililled on väga tagasihoidlikud. Esimene julge, kes õied avab, teised ootavad soojemaid ilmu.

Krookus Negro Boy

Esimene õitsemine, Callianthemum kernerianum

Krookuste hiilgeaeg

ja kõiksugu värve

Tii kuulikindel hiline tumekollane

Vanguard

Pühapäeval tegin kaks rattatiiru ja tõin linnast okkaid.

Esmaspäeval tuli külmalaine, varahommikul -6 ja puhus nii kõle tuul, et maa ei sulanudki ära.
Teisipäeva hommikul -12,5. Üldkokkuvõttes on märts kõige külmem kuu olnud. Vastik-vastik!!!
Kolmapäev -0,9, lumekirme maas, jälle on lootust päriskevade osas.
Neljapäev, (02.04) koerailma algus. Õhtul on paljutõotavalt tugev tuul, öösel hakkab sadama kõike ning lööb välku ja müristab. Öösel vastu akent lajatanud rahesadu ajab mu kraadiklaasi vaatama. No ei ole miinuses, aga siiski...lähen panen pojengile mütsi pähe ja suigun südamerahuga uuesti. Reedel tööle minnes on hommikuhämaras ilus sürr moment. Muld lõhnab öisest tormist ja kaks musträstast laulavad stereot. Üks on naabri õuekase otsas ja teine ka suhteliselt lähedal. Mõlemad hõiskavad kevadet. Linna jõudes langeb autotermomeetri näit 2 kraadi ja linnas on lumi maas. Haha, südantsoojendav, et mõnikord ka Külmakandi ilmareegleid reegleid rikutakse - seekord on linnas külmem. :)
05.04. Nending: Kui ilmateade lubab ööseks 0 kuni -1, siis meil on -5 kuni -6.