Jumalik juuli.

Midagi selle jaanipäevaga ikka on. Ka sel aastal läksid ilmad enne jaani sombuseks ja vihmaseks, mai ja juunialguse troopikakuumus asendus tuuliste ja pilviste päevadega. Sekka muidugi päikest ka, aga üldmulje oli veel peale jaanigi selline jahedapoolne. Samas, vihma oli juunis metsikult vaja ja seda on maa ka saanud. Sadas korralikult.
Enne kokkutulekut (07.07) oleks õigupoolest tahtnud aia läikima lüüa, aga mida pole, on aeg, seda on pidevalt puudu. Eeh, antakse andeks see mõni rohulible ja täitmata kohad peenras. :)
Asusin pääle jaani iirisepeenart ümber tegema. See lihtsalt enam ei kannatanud oodata. Sumasin uue mullakorra vanale pinnasele peale ja istutasin risoomid uue lootusega sinna ümber. Anne kingitud musti polegi ühtegi õnnestunud õitsema saada, rääkimata tellitud volangilistest kaunitaridest, järelikult peab olema viga mullas. Kuid ka talved ei ole olnud kuigi iirisesõbralikud. Üks hullem iirisetalv kui teine. Ja järjest. Talvi ma muuta ei saa, kasvupinnast aga küll. Järgmine juuni tuleb väga põnev kui need kõik nüüd uue pinnase heaks kiidavad. Aga iirised. Iiristesse armutakse pöördumatult. Ja kui mõned taimed tulevad aeda ja lähevad jälle edasi, siis iirised jäävad.
Muus osas on kõik aiaelanikud põuaga seotud kasvupidurdused tagasi teinud. Ja eks ma põua ajal ikka kastsin ka. Floksid on sama kõrged kui tavaliselt, hostad pole vähem lopsakad kui eelmine suvi ja isegi tohutult kidurad liiliad on märkamatult normaalilähedase kõrguse saavutanud. Peale kahte eriti vihmast talve on neid muidugi poole vähem, aga asi seegi. Alles on ilmselt jäänud tugevamad.
Praegu on kerakellukeste õitseaeg. Peab sügisel seemet korjama ja korralikud taimed kasvatama. Suur ja heas konditsioonis kerakelluka puhmik on mitu nädalat aia ehe. Ka piimjaõielised kellukad on kaunid. `Samanthat` võiks rohkem olla jne.
Esimest korda korjasin ka kribudike pealt seemet. Võibolla õnnestub kevadel mõned taimed välja võluda.
Kokkutulek oli seekord peaaegu koduõuel. Piduu!!! :) Kui tavaliselt kogunevad põhjalased kokkutuleku ajal parvedesse ja lendavad lõunasse, siis seekord oli äärmiselt mõnusalt vastupidi. :)
Vaatasime hommikul minu ruutmeetri Eve, Triinu, Ülo  ja Tistouga üle ning läksime Tii aeda avastama. Seal oli juba korralik kogunemine. Edasi suundus autorong Sadula talu poole.
Palju armsaid inimesi koos, taimevahetus, sööst Calmiasse, imeline pehme hall majakass ja kaks  rahvahulgast hämmeldunud õuekassi, hamsterdused ja palju kirkaid värve selles suures ilusas aias. Mainimata ei saa jätta ka perenaiste küpsetatud kooke, maitsvat liharooga ja peremehe grillitud kanapraadi.
Õhtul maandusime Sakus koos Aidi, Oti ja Hellega ning lõpetasime kokkutuleku piduliku veinikorgi plopsatusega.
Kokkutulek on suvetordi parim kirss. :)
Pühapäev algas vara ja lõppes hilja. Kõigepealt oli hamsterduste inventuur ja tundlikumate tegelaste maha istutamine. (13 uut taime.) Kõik väga eluvajalikud, armsad ja tahetud, ning mõni lausa jalustrabav üllatus kellest enne näinud ega kuulnud polnud.
Siis pööningusisu sorteerimine hea sõbra juures, oo, ma jumaldan vanas puidus sorimist!:) Lõunast tuli jälle kodu poole hakata kimama, sest seal ootas ees juba sada muud asja. Niisugune pöörane ja sündmusrikas nädalavahetus oli see eelmine.
Ja juba ongi reede. Eile käisime Juhanis roose nuusutamas. Mmmh, milline valik! Käe külge hakkasid `Sunny Beach` ja `White Fairy`, Pokumees võttis endale `J.B.Connel` i. Me õu on nüüd palju roosisem.
Vihma pole jälle tükk aega tulnud. Paistab, et kastekannuralli jätkub. Kaks õhtut olen juba kastnud. Ööd on soojemaks läinud, aga õuekurk pole ikka veel käivitunud. Toas olid eile esimesed kaks tomatit. Südasuvi. Mõnus. :)