Veidi vihma ja veel kuumem.

Öösel sadas pisut. Nii suur sündmus, et sellest peab lausa kirjutama.:)
Mingist hetkest alates läheb aias nii kuivaks, et kastekannust enam ei piisa. Eile vihmutasin voolikuga hea tükk aega, et kõik korralikult vett saaksid, aga õhtuks polnud sest suurt midagi järel. Päike ja tuul kuivatasid niiskuse kiiresti olematuks.
Täna on meie selle suve soojarekord - 32,8.
Floksid õitsevad võimsalt. Kuidagi järsku väga palju erksaid värve.
Härra Tibu tuli tuppa magama, ikkagi tervelt neli kraadi jahedam. Kahju, et kasse vees jahutada ei saa. Võtsin Härra Tibu sülle, loomake lebas täiesti lõdvestunult kätel ja kõõritas mulle laugude alt otsa vaadata, et mis siis nüüd? Kastaks käppigi, ah? Kallutasin näugami jaheda kastmisvee tünni kohale, sekundi murdosa jooksul tekkis Härra Tibule umbes kümme tugevat jalga, mis kõik vihmaveenõu äärtele laksatasid ja loomake vaatas mulle sellise näoga otsa, et piinlik hakkas. Sa tahtsid mind SINNA panna! Teeme käpad märjaks, pärast saad aru kui hea lahe olla on. Haha, ei no TÕEpoolest HA-HA! Ja ta lahkus sündmuskohalt täpselt nii väärikalt nagu ühele üheksa aastasele kassile sobiv ja viisipärane on.