Jaanipäevale võib vihma osas alati loota

Ligi kahekuine põud lõppes enne jaanipäeva. Teisipäeval sadas korralikult. Päev hiljem tuli veel tiba juurde. Oli küll tormi ja veel vihma, aga keegi aias lamandunud ei ole. Esimene nädal ilma kastekannurallita, imelik kohe ollagi, ei oska kätega midagi peale hakata jne
Vihm aga on ilmselgelt midagi muud kui kastekannuvesi. Seni madalstardis püsinud kurk hakkas lõpuks kasvama. Paari päevaga kasvatasid floksid 10 -15 cm kõrgust juurde, hollandi jalakas ehtis end värskete uute oksatippudega, astilbede ning hostade lehtede vahelt ilmusid õievarred ja maa seest purskus välja röögatu kogus umbrohtu. Põua poolt seisma naelutatud areng jätkub uue hooga. Tuleb ju vahepealne seisak tasa teha.
Nii ilus on see suveaeg. Punased pojengid on juba läbi, praegu õitsevad Anni ja Merikese kaks roosat. Esimesel on imehea roosi lõhna meenutav aroom, teise veidi suuremad õied on jaheda ja tagasihoidliku lõhnaga. Mmh, ei ole see mu pojengipalavik mingi mõistlik tõbi, aga läbi tuleb ta põdeda. Võtan kangelaslikult vastu kõik mis tulema peab.  Praegu on neid 4 nimetut, 2 ahtalehist, Karl Rosenfeld, Sarah Bernard, Kansas, Red Charm,  Bartzella, nimetu vana puispojeng ja 2 uut Aiasõbrast. `Ètched Salmon` võiks ka olla, siis ehk rahunen selleks suveks maha. Ikka kõik sellised tiheda täidisõiega kaunitarid.
Iirised õitsesid tänavu suhteliselt möödaminnes ära ja neil ei olnud hea aasta, kuid tõstan nende peenra ümber, väike väljakutse ka, et kas saab järgmiseks suveks õied peale või ei saa. Habeiirised olid muidugi tublid, kuid maikuumuses õitsesid nad väga ruttu ära.
Aga pildiblogi:
Kuldkirjaline iiris `Velvet Black`

Roos `Flora Danica` talvitus ilma katmata ja paistab olevat rahul oma kasvukohaga.

Imeline iiriseleid Kose Merikese aiast, lilla võrratud varjundid ja õie sisemine sädelus, hästi aeglase kasvuga sort. Foto kahjuks originaali täit ilu edasi anda ei suuda. Nime ei tea. Sel aastal õnnestus jälle õit näha, eelmine aasta jäi vahele.

Bartzella kauaoodatud ainuke õis. Oli ikka kema mahekollane küll.:)

Ja veel

Kansas, esimene õis

Anni pojeng, beebiroosa ja ülimalt peene roosi meenutava aroomiga.

Merikese heleroosa pojeng, natuke suurem õis, mitte nii tihe ja aroom tagasihoidlikum. Mõlemad on imelised.

Jaanipäevaks hakkas maasikalõhnaline ebajasmiin õitsema.

Läänelauk on tõeline aare. :) Äitäh, Triin.

Kerakellukas `Caroline`

Lõpuks ometi on hostad neile nii halvasti mõjunud talvest taastunud. Vahepeal oli mõnega päris tegu, et saba maha ei paneks. Minide peenar.

Ja natuke suuremad

Bond poole kikerdamise pealt. Kohe keerab üle selja. :)

Kontrastid: hele ja tume

Praegu on martagonide aeg. `Sunny Morning`

Ühe imeilusa leidsin hoopis roosipeenrast teiste liiliate vahelt. See on see sügisene aednik ja tema sõbrad.  :

Kanada liilia portree.

Claude Shride

Orange Marmalade

Manitoba Morning

Mrs. Backhouse on vitaalne ja lopsakas

Kristiinest 5 aastat tagasi ostetud heledat värvi üks õitsev martagon potis, on kasvanud selliseks:

Seevastu valge pirtsutab nii mis jaksab ja pole eriti juurde kasvanud. Seegi hea, et üldse õitseb.

Suure vaimustusega külvatud Kristiine martagoni seemnetest tulid sellised värvid, nii et tasub alati proovida.:)
Kena kollane.

Kena kirju

Kena roosa

Kena veel üks

Cercis canadense on epide vahel tuulevarjus ja kasvab tasakesi. Teine samasugune kohe kõrval.

Moosimarjad need ei ole.

Kingalill on omas dimensioonis. Ääretult armas taim.

Martagon Gay Light oli kuni eelmise kevadeni kõige uhkem ja suurem puhmik kuni kevadel varaste külmade kätte jäi. See mõjus nii, et ka sibulad hukkusid. Üks jäi järgi. Õnneks on ta tugev ja ilus.

Kõige ilusamate õitega

Ka teised püüavad

Gollum

Viimane suurem töö enne jaanipäeva, trepp sai kahhelkatte

Must käpaline hiina õisenela all

Kohustuslik ebamagunapilt ka sel suvel. Hea fotogeeniline lill.

Lasin roomava metsvitsa müüri peale lahti. Kõrrelised on rahul ja umbrohi ei pääse ka löögile.

Kui jaapani enelat suvel kärpida, on uued kasvud ilusad värvilised.

Tiibeti priimula teeb nalja. Põuaga tagasihoidlikes mõõtmetes taim viskas peale vihma kebjalt kõrgust. Hea näide neile kes on kahelnud Tiibeti priimula vitaalsuses. Varjulembene taim saab hakkama ka täispäikses ja lahjas mullas kui ta on nii otsustanud.

Kurereha on kolinud sillutisse ja saab ka kenasti ise hakkama.

Jaapani enelas Gold Carpet

Kuidas siis ilma maukleheta :)

Jaanilaupäeval suuremaks nikerdatud kivilajupp. Samas istutasin ka korea vahtra kõrgemale, sest seisvat vett ta ei talu. Oma koha said lõpuks ka stepirohud, sest sillutises neile ei meeldinud.

Teise külje pealt ka. Multšimise kruus lõppes kahjuks otsa, igale poole ei jätkunud. :)

Paar klõpsu suurest kivilast ka

Pikka aega õitsev kribudik, alyssum oxycarpum

Nonii, sekvoiapoeg hakkas ka peale vihma kasvama, saame näha. :)

Nagu keras siil

Need on veel, siis istutamata potte rohkem pole.

Kontrastid: Rainforest Sunrise ja Firn Line

Kannikese ja hosta maadlus, üle peenraserva, suisa murust tuleb kallale.

Delaway ängelhein kogub loomaia kompostil kiiresti kõrgust

Hostapeenar. Siit on ära läinud viis suurt hostat ja ikka on kitsas.

Mairoos käis mais külas ja tõi lustaka karbi sees oma kanade mune. Hoidsin karbi pühadeks.

Poemunadega  igatahes võrrelda ei anna.
Jaanilaupäeval sõtkusin seitse munakollast saia sisse. Küll tuli hea kollane sai. :)

Häid pühi! :)