Sunday, June 24, 2018

Jaanipäevale võib vihma osas alati loota

Ligi kahekuine põud lõppes enne jaanipäeva. Teisipäeval sadas korralikult. Päev hiljem tuli veel tiba juurde. Oli küll tormi ja veel vihma, aga keegi aias lamandunud ei ole. Esimene nädal ilma kastekannurallita, imelik kohe ollagi, ei oska kätega midagi peale hakata jne
Vihm aga on ilmselgelt midagi muud kui kastekannuvesi. Seni madalstardis püsinud kurk hakkas lõpuks kasvama. Paari päevaga kasvatasid floksid 10 -15 cm kõrgust juurde, hollandi jalakas ehtis end värskete uute oksatippudega, astilbede ning hostade lehtede vahelt ilmusid õievarred ja maa seest purskus välja röögatu kogus umbrohtu. Põua poolt seisma naelutatud areng jätkub uue hooga. Tuleb ju vahepealne seisak tasa teha.
Nii ilus on see suveaeg. Punased pojengid on juba läbi, praegu õitsevad Anni ja Merikese kaks roosat. Esimesel on imehea roosi lõhna meenutav aroom, teise veidi suuremad õied on jaheda ja tagasihoidliku lõhnaga. Mmh, ei ole see mu pojengipalavik mingi mõistlik tõbi, aga läbi tuleb ta põdeda. Võtan kangelaslikult vastu kõik mis tulema peab.  Praegu on neid 4 nimetut, 2 ahtalehist, Karl Rosenfeld, Sarah Bernard, Kansas, Red Charm,  Bartzella, nimetu vana puispojeng ja 2 uut Aiasõbrast. `Ètched Salmon` võiks ka olla, siis ehk rahunen selleks suveks maha. Ikka kõik sellised tiheda täidisõiega kaunitarid.
Iirised õitsesid tänavu suhteliselt möödaminnes ära ja neil ei olnud hea aasta, kuid tõstan nende peenra ümber, väike väljakutse ka, et kas saab järgmiseks suveks õied peale või ei saa. Habeiirised olid muidugi tublid, kuid maikuumuses õitsesid nad väga ruttu ära.
Aga pildiblogi:
Kuldkirjaline iiris `Velvet Black`
Roos `Flora Danica` talvitus ilma katmata ja paistab olevat rahul oma kasvukohaga.
Imeline iiriseleid Kose Merikese aiast, lilla võrratud varjundid ja õie sisemine sädelus, hästi aeglase kasvuga sort. Foto kahjuks originaali täit ilu edasi anda ei suuda. Nime ei tea. Sel aastal õnnestus jälle õit näha, eelmine aasta jäi vahele.
Bartzella kauaoodatud ainuke õis. Oli ikka kema mahekollane küll.:)
Ja veel
Kansas, esimene õis
Anni pojeng, beebiroosa ja ülimalt peene roosi meenutava aroomiga.
Merikese heleroosa pojeng, natuke suurem õis, mitte nii tihe ja aroom tagasihoidlikum. Mõlemad on imelised.

Jaanipäevaks hakkas maasikalõhnaline ebajasmiin õitsema.
Läänelauk on tõeline aare. :) Äitäh, Triin.
Kerakellukas `Caroline`
Lõpuks ometi on hostad neile nii halvasti mõjunud talvest taastunud. Vahepeal oli mõnega päris tegu, et saba maha ei paneks. Minide peenar.
Ja natuke suuremad
Bond poole kikerdamise pealt. Kohe keerab üle selja. :)
Kontrastid: hele ja tume
Praegu on martagonide aeg. `Sunny Morning`
Ühe imeilusa leidsin hoopis roosipeenrast teiste liiliate vahelt. See on see sügisene aednik ja tema sõbrad.  :

Kanada liilia portree.
Claude Shride
Orange Marmalade
Manitoba Morning
Mrs. Backhouse on vitaalne ja lopsakas
Kristiinest 5 aastat tagasi ostetud heledat värvi üks õitsev martagon potis, on kasvanud selliseks:
Seevastu valge pirtsutab nii mis jaksab ja pole eriti juurde kasvanud. Seegi hea, et üldse õitseb.
Suure vaimustusega külvatud Kristiine martagoni seemnetest tulid sellised värvid, nii et tasub alati proovida.:)
Kena kollane.
Kena kirju
Kena roosa
Kena veel üks
Cercis canadense on epide vahel tuulevarjus ja kasvab tasakesi. Teine samasugune kohe kõrval.

Moosimarjad need ei ole.
Kingalill on omas dimensioonis. Ääretult armas taim.
Martagon Gay Light oli kuni eelmise kevadeni kõige uhkem ja suurem puhmik kuni kevadel varaste külmade kätte jäi. See mõjus nii, et ka sibulad hukkusid. Üks jäi järgi. Õnneks on ta tugev ja ilus.
Kõige ilusamate õitega
Ka teised püüavad
Gollum
Viimane suurem töö enne jaanipäeva, trepp sai kahhelkatte
Must käpaline hiina õisenela all
Kohustuslik ebamagunapilt ka sel suvel. Hea fotogeeniline lill.
Lasin roomava metsvitsa müüri peale lahti. Kõrrelised on rahul ja umbrohi ei pääse ka löögile.
Kui jaapani enelat suvel kärpida, on uued kasvud ilusad värvilised.
Tiibeti priimula teeb nalja. Põuaga tagasihoidlikes mõõtmetes taim viskas peale vihma kebjalt kõrgust. Hea näide neile kes on kahelnud Tiibeti priimula vitaalsuses. Varjulembene taim saab hakkama ka täispäikses ja lahjas mullas kui ta on nii otsustanud.
Kurereha on kolinud sillutisse ja saab ka kenasti ise hakkama.
Jaapani enelas Gold Carpet
Kuidas siis ilma maukleheta :)
Jaanilaupäeval suuremaks nikerdatud kivilajupp. Samas istutasin ka korea vahtra kõrgemale, sest seisvat vett ta ei talu. Oma koha said lõpuks ka stepirohud, sest sillutises neile ei meeldinud.
Teise külje pealt ka. Multšimise kruus lõppes kahjuks otsa, igale poole ei jätkunud. :)
Paar klõpsu suurest kivilast ka
Pikka aega õitsev kribudik, alyssum oxycarpum
Nonii, sekvoiapoeg hakkas ka peale vihma kasvama, saame näha. :)
Nagu keras siil
Need on veel, siis istutamata potte rohkem pole.
Kontrastid: Rainforest Sunrise ja Firn Line
Kannikese ja hosta maadlus, üle peenraserva, suisa murust tuleb kallale.
Delaway ängelhein kogub loomaia kompostil kiiresti kõrgust
Hostapeenar. Siit on ära läinud viis suurt hostat ja ikka on kitsas.
Mairoos käis mais külas ja tõi lustaka karbi sees oma kanade mune. Hoidsin karbi pühadeks.
Poemunadega  igatahes võrrelda ei anna.
Jaanilaupäeval sõtkusin seitse munakollast saia sisse. Küll tuli hea kollane sai. :)
Häid pühi! :)




15 comments:

  1. ilus,ilus! Kingalill on omaette iludus,minul sel aastal niru,korja seemet
    omakana munad teevad imet!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pole vaja seemet, hoopis pojukese toon.

      Delete
  2. Oh, kui palju ilusaid pilte! Ja martagonid tunduvad ka järjest sümpaatsemad. :)
    Tore, kui munad maitsesid, lähen pärast kiidan siis provvasid. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õigus, ilma martagonita pole mingit elu.:)

      Delete
  3. Ma loodan varsti seda ilu oma silmaga näha. Kui martagonidest blogi teen, siis sinu seemikutest ka minul eriilmelisi aga vot sellist KOLLAST, seda ei ole. Must käpaline on ilmeselgelt üks mu lemmikuid :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja seda martagonikülvi tempu peab veel tegema. Seemikutest õiteni võttis sellepärast nii palju aega, et vahepeal jäid külvid unarusse või kuivasid läbi. Igatahes kõike muud kui poputamine. Järelvalve all peaksid nad kolmandal suvel juba õitsema.

      Delete
  4. Roosilõhnaline roosa pojeng võib olla 'Vivid Rose' näiteks :). Ja 'Etched Salmon' on Aavikuemandal olemas...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äitäh, lähiajal plaanin sinnakanti tulla küll.

      Delete
  5. Oo kui rikkalik sul seal on ja tõesti, vihm on olnud kingitus. Millised iirised-värvid. Martagonid on imekaunid ja muidugi, ohkan selle õrnroosa pojengi juures. Imearmas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, pojengipalavikku nakatumiseks absoluudselt sobilik sort.:)

      Delete
  6. Mis on selle hostasordi nimi, kes on tagant kolmandal pildil (roheline leht ja keskel kitsas valge triip)?
    maurus

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on `Risky Business`, minul on sarnased ka `Alan Titchmarsh`ja `Gipsy Rose`

      Delete
  7. Su kivilad on ikka täielikud imedemaad! :)
    Hostad tulid minul talvest kenasti välja. Pisut mures olin oma hiirte pärast, kes said septembris alles istutatud, kuid polnud külmakerkeid ega midagi, kõik triksis-traksis. Ma panin neile küll ka lehevaiba katteks. Varsti hakkavad õitsema.
    Martagoniaretus on ka põnev! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan, Tistou.:)
      Meil on kerge liivmuld ja põhjavesi lähedal, eriti kui pool talve sadanud on, võibolla sellepärast need külmakerked. Isegi mitu suve vanad hostad kangutab teinekord ohtlikult pinnale ja ikka just need pisikesed. Ma olen juba harjunud talvel neid üle vaatama, et kellel juured paljad, viskan mulda peale.

      Delete