Hoogne juulilõpp

Suve tippsündmus, aalujate kokkutulek, oli tänavu Eve juures. Mõnus pikk päev heade ilusate inimeste seltsis. Väike hamsterdus Aiasõbras, aiaekskursioonid ja taimevahetus.
Nii palju oli sebimist, et paduvalavat ilma ei pannud isegi tähele.
Kodus, järgmisel päeval, sündis selle suve soojarekord - +30,8 varjus. Vat siis küll enam õue ei kiskunud. Kastsin uuekesed ära ja varjusin jutukaga terveks päevaks tuppa. No oli ikka hea soe ilm küll, õu särtsus kui õhtul kastsin. :)
Kõik liiliad, kes eelmisel suvel siestat pidasid, on maa seest välja roninud. Aasia liiliad hakkavad lõpetama, aga neid tuleb veel ja veel. Sest kohe avanevad trompetid ja veidi hiljem OT hübriidid.

 Kuigi enamik liiliaid on kollased, mõni valge ja oranz ka sekka, jääb aia üldmulje liiliate õitsemise ajal siiski tsipake kirju. Värvid, mis ei taha tükk aega silma vikerkestalt lahkuda jne. Ma olen saanud koolituse, et rooside ja liiliate kokku istutamine on üldtunnustatud suur patt, aga kui ruumikitsikuse tõttu reegleid rikkuda, siis näeb see tegelikkuses täitsa põnev välja. Rooside vahel kasvavad pojengipõõsad. Nemad õitsesid juba juunis ära. Praegu on nad ilusad rohelised saarekesed. Hetkel domineerivad liiliad, nad näitavad oma suuri kirevaid õisi ja lahkuvad siis ükshaaval lavalt. Roosid liiliate vahel mõjuvad  samuti nagu rohelised rahustavad saared. Kui just mõnel pole jälle õieisu peale tulnud. Nad koguvad jõudu, kasvatavad varsi ja pungi, vahel siis avaneb mõni ime, seda saab vaadata teisi tähele panemata. Roos on kuidagi teistmoodi lill. Erilisem, pikaldasem ja keerulisem. Ma tean kõigi nende aroome ja olemisi. Ja kui liiliad oma lihtsuse ja värvidega on ammu unustatud, õitsevad roosid ikka edasi. Mõni neist lausa sügiskülmadeni välja.
Aga veel on ju ämblikõielised päevaliiliad. Spinnaker, minu arm...:)

Curly Cinnamon Windmill

Dancing Giraffe

Spinnaker troonib koos floks Gzel`iga. Nad õitsevad ühel ajal ja sobivad hästi kokku.

Roosid elavad suves tasapisi oma elu. Nende aeda toomine oli suurepärane otsus. Alates juunikuust on alati mingit imet oodata. Imed puhkevad, närbuvad ja oh, imet, jälle on lehtede varjust uued pontsakad õiepungad ootamas.
 Allergilistele pruutidele aretatud lõhnatu ja kauakestev ilu - Wedding Piano

Aniisilõhnaline ambroosia Sunny Beach :)

Uus ja kauatahetud Novalis. On ikka värv. :)

Vastupidav ja vitaalne Flora Danica

Mustjaspunane Barcarole

Lihtsalt ilus Dorrit

Ükshaaval alustavad foksid, kena varane sinine Sweet Summer Ocean

Habras Miss Jill

Kauatahetud Anne. Pooltoon valge ja roosa vahel.

Mõnus sügav tumepunane Raving Beauty, tervitused Annale Soomest! :)

Aga on ka muud ilu. Tradeskantsia õitseb ikka veel. Poseering kollase lauguga.

Liatrised sobivad hästi rooside vahele. Ei mingit pattu. :)

Kui suurte lillede pealt silma ära saab, siis peenras on ka rohujuuretasandil sündmusi, tume maohabe õitseb

Suureks sündmuseks pisikese Futulandi ajaloos võib lugeda ka seda, et Pokumees lammutas vana katusealuse ära ja seal on nüüd ruumi ühe ploomi, kahe tikri ja valge sõstra jaoks. Ploomi nimi on `Ontario`.
Juuli läks nii kiiresti mööda, et saba vaid korra vilksatas ja oligi kõik.
Üks juulinali ka: Eile oli suur rohutirts päeval tuppa hiilinud ja kössitas toas kardinapuu peal. Kui see elukas õhtuhämaras viiuliloo lahti lõi, siis hakkasid aknaklaasid klirisema, nii vali oli see hääl. Telekas pandi pausi peale, tükk aega otsimist ja mehike oli käes ning lendas jugapuu otsa. Mingu lärmaku seal. August tõi kaasa hommikuse karguse.