16.05. Maja ümber mühisesid arktilised tuuleiilid ja rahe vaheldus vihmaga. Mustjassinised pilved tulid ja läksid, wuh! wuh!, vahele plinkis meeleheitlikult ka päikest. Umbes nagu vibe peol. Tööpäev oli täna väga lühike. Läksin õue, võtsin öökülmakatted pealt ära, läksin tuppa, panin paksema jope, istutasin lehise oma kohale ja läksin tuppa üles sulama. Rohkem aiatöö järele ei isutanud. Õnneks päästis päeva järeltulija kes vajas mööblieksperti. Ajasin rinna kummi, vahetasin aiakaatsad viisakamate vastu ja juba oligi tõld ees. Antiigilaos oli palju vaatamist, oh seda möödunud aegade ilu ja võlu. Mida kõike...Valisime mööblitükid välja ja kõik oleks korras olnud kui ma poleks mööbli pealelaadimise ajal ringi uidates komistanud aianurgas vedelevale kivihunnikule. Uah! :)
Teised olid kivid nagu kivid ikka, aga üks vaatas mulle kangesti sellise näoga otsa nagu kodutu külmetav kassipoeg ja seepeale tuli minna mangujutuga peremehe juurde. Peremees oli hea südamega mees ja ma sain selle kivi. Kivi väärib aias head kohta ning potikõnni asemel tuleb esmaspäeval pikk kivikõnd.
17.05 Pühapäev algas sakukate lilleralliga Viimsisse. Alguses oli kõik kena, eelmise päeva jääkülm tuul oli läinud sinna kust ta tuli (või kuhu teda saadeti) ning kuigi väga soe just ei olnud (+4), kannatas siiski pleedistatud olekus Sadulatalu aeda vaadata. Meiega käis kogu tee kaasas perenaise kohev aiavari. Üldiselt hakkas umbes üheteistkümnest jälle vihma ja rahet sadama ning jätkus vahelduva eduga kuni õhtuni. Kohevale hallile aiavarjule ei meeldinud pildistamine, tegi näo nagu oleks paremal midagi väga huvitavat.
Aga paremal ei juhtunud eriti midagi. Siis vaatas vasakule, et äkki seal on. Eeh, kassid... :)
Samal ajal püüdis kogu seltskond vilede ja muu veidra ülalpidamisega loomakese tähelepanu äratada, et too ometigi kaamerasse vaataks. Kussa sellega. :)
Aga kui juba kassidest jutt, siis kui nad kaamerasse vaatavadki, siis võib näoilme olla selline nagu Härra Tibul. Ei, no tõesti! :)
Päevaprogrammi kuulusid sel päeval ka Calmia istikuäri ja Linnametsa. Kui Nõmmele jõudsime, oli pilvede vahel heledam laik ja isegi natuke päikest paistis. Linnametsa grillkala maitses oma tuntud headuses. Tore ja kreisi oli see jäise mai pidusöök kahe rahe vahel õuelaual. Pärast veel kuuma kakaod peale. Aga siis hakkas väga tihedat ja väga külma vihma sadama ning sellega sai aiaralli läbi.
18.05 Päris hea aiailm. Pluss 10, mõned rahekruubid ja pilvitamist kuid suhteliselt päikseline. Võtsin aja maha ja asusin eesaia vanuselt teist kivilat remontima. Hea rahulik töö, paned ühe kivi, takseerid, paned teise kivi, võtad esimese ära, võtad teise ka ära ja paned esimese tagasi, esimese juurde kolmanda, jääd rahule, segad pinnasesegu, surud kivide vahele ja istutad sinna midagi ilusat (väikest). Ja ümberringi on väga kevad, puude lehtimine on veninud juba üle kahe nädala.Tegelikult pole ju viga, kõndisin täna aias sellise justnagu inventuuripilguga ringi ja kõik mis nägin, meeldis mulle. Lörtsi, rahet ja külma vihma ka ei sadanud. Jahedaga pole tulbid ning ka kõik muud taimed ülearu lopsakaks veninud ja seisavad väga kenasti püsti, rääkimata sellest, et nad õitsevad juba mitu nädalat. Valged hollandlased.
Ja sellise temperatuuri juures jätkub neist veel juunissegi. Red Dress
Umbrohi pole ka jahedaga aktiveerunud. Ainuke kärbes tordis on need lõputa öökülmad.
19.05 Pluss 13 varjus, kisub lausa suveks või? :) Kena päikseline päev kruusa, mulla ja kividega mängimiseks. Viimased istutused, ohhoo, potinurk hakkab tühjaks saama! :)
Tuul on endiselt jahe, et mitte öelda, arktiline. Koerahambad õitsevad.
20.05 Öökülma ei olnud, uskumatu. 0,3, kuid see oli pluss. Ehk on ka meil lootust. Noh, et soojusele ja suvele jne. Kuigi, aias ringi vaadates tuleb nentida, et sellises jahedas pikaldases kevades on palju ilu. Narmalised hollandlased.
Täna kõbin veidi teisena valminud alpikaljut, natuke äkilisust juurde, liiga lauged on need maastikud. Alustan ka vaha sulatamisega.
21.05 Teine öökülmata öö. Muidugi ei usalda ma Ilmataati ja peidan õhtuti ikka veel hellikumaid aardeid kasvukasse. Iial ei või teada. Aga õnneks ei lähe öösel miinusesse ja päeval on ka päris soe. Kuni pluss 14 ja päikese käes soojemgi. Ploom Victoria puhkeb õide. Ploom Ontario õitses tagaaias juba öökülmade ajal, sest seal on soojem, kuid esimesel suvel ei peagi üks ploomipoeg veel vilju kandma ja ehk on järgmine kevad mahedama maiga.
Cassioped on puhkenud
Päev jätkub vaha sulatamisega, mõned istutused ja õhtul tuleb koorem küttepuid. Sooja pärast pole nüüd mitu päeva muret. Õhtu on lausa kuum, veame riita umbes poole kogusest.
22.05 Hommikul mõned head tunnid aiaaega, siis teen uutele mummidele kuus pütti abisiirupit ja peale lõunat keeran auto nina Rapla poole. See on väga ilus sõit. Kogu tee vilksavad mööda miljonivaated, sest lehtivad metsad on nii värvirikkad ja uhked. Milda aiavari on vahepeal väga suureks kasvanud ja meenutab vaikiva ja sõltumatu oleku poolest natuke kassi. Milda aias on süvakevad, uurime sinilillelaid, teiste põnevaid tulemisi ja Segasumma Suvila taga kasvavaid karjala kaski. Küll on ilusa ja pahkliku tüvega puu. Kui ma seda valget siidist pahklikku tüve silitan käib vaikne plõks. Kõtt, ei ole mul nii suure taime jaoks ruumi!
Milda paneb kaasa kotitäie aardeid. No ei tulnud ma hamsterdama, kuid on taimi, millele on võimatu ei öelda. Õhtul on potikõnd. Aga õnnelik, selline. :)
23.05 Koguneme Tiia aeda ja lilleralli suundub Triinu juurde. Tee peale jääb Nurga puukool, kuid minu selle suve soovid ja unistused on kõik täitunud ja sellepärast ostan vaid ühe suvikõrvitsataime. Triinu juures on juba suvi. Esimest korda sel kevadel kannatab õues toariietega olla (täpsemalt öeldes, päikse käes, varjus on ikka veel veidi jahe). Silm märkab heldimusega miljoneid täisõies võililli ja nende peal palju mesilasi. Ilm võimaldab korjele minna, jess! :)
Ehk saab see aasta isegi natuke võilillemett...Uba ju selles, et meie mesila jääb triinust 10 km kaugusele ja on üsna samal laiuskraadil.
Triinu titepotila jätab sügava mulje, peaksin ka leitud seemikud potti panema, ehk mõni tahab jne sest endalegi üllatuseks lahkun Triinu juurest idamaguna pojaga (sest see vaatas mulle niisuguse "võtamindkaasa" näoga otsa, et käsi sirutus iseenesest, nojah) ja ega me keegi pole rauast. Ongi liiga vähe suuri lilli mul. :)
Kiidame vanaaegseid püsitulpe. Nad on meie kliimaga kohanenud ja neid ei pea iga aasta välja võtma ega kuivatama. Mõned on õnneks ka minu aias kanna kinnitanud. Need punased, paremal. Esiplaanil on lumilauk.
Aga neid tulpe peaks paljundama ja vahetama. Luban mõttes enda omad sel suvel üles võtta ja laiemale istutada ning vahetuseks ka välja pakkuda.
Juttu jätkuks koogi ja kohvi juures kauemakski, aga meil on aeg tagasi kodu poole minema hakata.
Jälle pimestavalt ilusad kevadmaastikud kahel pool teed.
Kodus on kuum õhtu küttepuudega. Hea naabrinaine tuleb ka appi ja seekord saab asjaga ühele poole.
24.05 Pilves, tuulevaikne, pluss 11. Lehtimine on täies hoos, kuid meie tänava kased paistavad ikka veel läbi. Hea päev aiaposserdusteks, viimane lihv remonditud kivilale, mõned istutused ja peale lõunat tuleb kauaoodatud aiakülaline kaugelt mere äärest.
25.05 Öösel tibutas isegi veidi vihma. Veepärl jänesekapsa lehekurdudes
Meil on ju nii kuivad mullad, et kui nädal aega sadanud pole, siis on kohe põud.
Eiteagi kohe...Suvi, sina või? Varjus pluss 18-20. Üle hulga aja üks linna- ja shoppamise päev. Õhtupoole tegin kasvuhoone seemnekülvidest tühjaks ja istutasin suvikõrvitsa kompostihunnikusse. Soe, nii soe! Kivilad puhkevad jälle õide.
26.05 Laadime võilillejuurijad, kühvlid ja muu naswärgi pagasnikusse ning stardime Tiia poolt kell 7:00. Tagatallu jõuame kella 11 paiku, sest gepsud ja teedevõrk oskavad meid ikkagi enne kohalejõudmist ära eksitada. Väike tervituskohv imemaitsvate võisaiade ja Muhedikupapa kohupiimakoogiga, armsaid tuttavaid nägusid on rõõm näha. Ründame alguses kivilat ja pärast liiliapeenrat. Botaanilises mõttes on üsna huvitav teises aias rohida, hoopis teised taimed, hoopis teised umbrohud, hoopis teine muld. Muld on kõva ja savine, kui poleks hiljuti sadanud, ei saaks mullast midagi kätte. Hamsterdused muidugi ka, sest üsna mitu toredat taimepoega jääb peenras kühvli ette. Õhtuks nopib väsimus talgulised ükshaaval ära. Sööma, hüvastijätukallid ja edasi Muhedikupapa aeda. Imeline vaade orule, värskelt niidetud rohu järgi lõhnavad nõlvad ja toredasti matsutavad kuldkogred tiigis. Mõni väljakaevamine ka, kõik on rahul ja koju sõites pihkab autos tugevasti lavendli järele. Ilus pikk ja töökas päev.
27.05 Istutused, posserdused oma aias. Ikka on veel mõni asi, mis vajab maha panemist. Kõõritan taimekülvide poole, seal on juba vaja varsti pikeerida, õnneks on veel aega. Õhtuks küpseb mõte, et vaja lapsepõlvekodusse sõita ja onule juubeli puhul õnne soovida. Mõeldud - tehtud! :) Käime ära. Puhkusel on ilmatu tore olla, kõike jõuab ja ajapuudust kah ei ole. :)
Maal on juba sääsed kallal. Ega hea kunagi üksi käi, ilusad soojad ilmad toovad ka sääsed välja.
Täna võib nüüd juba öelda, et meie tänava kased on täislehes, eile veel ei olnud. Rekordiliselt jahe mai ikka. Tervitused Tiile, Belgia mägedest toodud kivirikupoeg õitseb. Väärt sort, kannatab päikest ja on madal.
28.05 Istutused, posserdused, kastmine, II kivila lappimine, nüüd on viimaks valmis. Kruusatamised, ümberistutused ja krüsanteemid ka mulda. Tervitused Helenile, õitseb esimest aastat. .)
29.05 Terve verandatäis aiakülalisi. Pole midagi kasulikumat aia jaoks, rohin kahe tunniga hommikul aia üle. Wuh-wuh! Ega muidu poleks viitsinud. Asja käigus hoian hinge kinni, et vanemate tulpide õielehed ometi enne ei pudiseks, sest kolm nädalat õieaega on ühe tulbi jaoks ikka üsna rekordi moodi asi. Priimulad on ju tublid ja värvilised küll, aga tulbirida tõmbab ikka pilgu enda peale. Honeymoon.
Ja veel, millised pitsid! :)
Õrn ülane, sinised ja valged on segunenud ning tulemuseks toredad pooltoonid
30.05 Istutused, posserdused, potistamised. Homme on ju Viljandimaa aiaralli. :)
Kleidisametipriimulast ka üks pilt. Puhas klassika, iga aasta maikuu blogis olemas.
Saturday, May 30, 2020
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tore rallitiim ja rallitamin3 teil. Ja see on tõesti tõsi, et jajhe kevad on kebadlillede ilupokals vemitanud. Tibu ilme annab isegi Kustile silmad ette
ReplyDeleteTore vaade aedniku hingeellu - äratundmishetki jagus :)
ReplyDelete