Maikuu ööd on veel jahedad ja kui õhtul kannatab iseteadlikul loomakesel verandadiivanile konutama jääda (vabadus maksab ka midagi), siis öösel hakkab külm peffa pugema.
Poole nelja paiku hüppas Härra Tibu tagajalgadega vastu akent. Lärts!
Inimesed üldiselt magavad sellisel kellaajal. Ka mina ei olnud mingi erand. Nägin oma und edasi ja mõtlesin, et see kass võib vahel ennast ka natuke rohkem liigutada...Läraki!
Küll on tüütu, kas me ei püüdnud teda siis õhtul tuppa jätta, et ta meid öösel oma lollide tahtmistega...Lärts!
Õuest kostis vihast kriunumist...LÄRTS! Nüüd peab vist minema, paistab, et vaesekesel on üsna tõsi taga...Lärts! Lärts!
Oi, Tibu, kas sa tahad tuppa? (võrdlemisi võltsil häälel) Ta möödus unisest perenaisest nördinud näugatuse saatel ja vuhises kööki. Unista aga, öösel me siin küll pudrutama ei hakka. Ja ma uinusin, (vabandust, peaaegu, sest ikka veel ülimalt erutatud Härra Tibu kargas voodisse, tallas mööda meid peast varvasteni, kriunus, kraapis kurjalt diivanijalutsit ja käitus umbes nagu endast väljas mõisnik kes on omaenda häärberi ukse taha jäetud). Kuradi kurat! Ma mõtlesin, et ma jäängi õue! Oma majja ei lasta sisse!Ta oli nii närvis, nii närvis, aga publikut ei olnud. Need lollid inimesed magasid ju. Meie muidu nii vaikne ja väärikas kass puhises tükk aega enne kui uneeelse tualetiga alustas. Kena kellaneljatiaater. Peab vist järgmine kord ikka esimese kõmaka peale sisse laskma, ka kassil on oma väärikus.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tiaater oli põnev :)
ReplyDeleteElust enesest.:)
DeleteKassidel on muideks vägagi suur väärikus, milline käitumine inimese poolt, fui :D
ReplyDeleteEga ma, jah...aga kohe pandi nii paika ka.:)
DeleteJah. Kuidas sa üldse julgesid magama minna niimoodi! Helde aeg!
ReplyDeleteJätkuvalt naudin Su kassijutte, isegi kui kõiki kommenteerima ei jõua. :)
ReplyDelete