On juba 16 mai, kuid puud on ikka veel raagus. Millegipärast on selline tunne, et kui lõpuks saabub suvesoe, siis tuleb kõik ühekorraga - lehtpuud lehtivad, toomingas õitseb, sirel ja õunapuud ka. Saab näha mis meie noor ploomipuu ette võtab...
Toas ruulib kurk. Emadepäeva lauale panin sellise kausitäie.
Elutoa kurgikardin. Sisaldab ka kahte tomatit, aga neisse ma väga ei usu, kurk võtab neilt kogu valguse ära.
Pühapäeval oli meil külas punase sabaga preili. Tema nimi on Kiizu. Kiizu sööb õuna.
Õigemini püüab seemneteni jõuda, mida ta süüa ei tohi, aga õunalammutamine ise on ka põnev. Pärast läks Kiizu puuri ja laulis oma unelaulu. See koosneb viledest, trilleritest, köhimisest, kizu-kizust, pobinast, vahele ütleb tsau või tuleziia. Kiizuga juba igav ei hakka ja nokk on nagu pähklipurustajatel ikka. Härra Tibu avastas linnukese siis kui see puuris laulma hakkas. Kassi nähes lõi papagoi rinna ette ja tekitas sellist kurja kiledat heli mis valjendatuna võiks purustada aknaid. Ma ei ole kunagi näinud kuidas me kassi lõug maani vajub.:)
Aga selle suve puhkuseprojektist ka: Peale aiarallit läksin tagasi oma alpikalju ümbertõstmise objektile. Nagu kivitöödega ikka, ei lähe see kiiresti. Ikka tuleb käia, seedida, vaadata, sobitada ja õhtuks on jalatallad ümmargused. Just see tegevusprotsess on jube huvitav. Vajaliku suurusega pesakese vormistamine kuusekese jaoks, natuke varjulisem paik kivirikule kivinuki taha, haberleadele oma müürivahe jne jne. Ilmad on olnud aiatöödeks head. Pole väga külm ega väga palav. Pokumees teeb aiapiiret, mina nakitsen kivila kallal. Mõnus.:)
Aias ei ole palju pööraseid õitsenguid. Avanesid kevadmagun
ja kaheldav jefersoonia,
mis on mõlemad väga oodatud tegelased. Kahtesorti siberi koerahambad näitasid õisi,
ja
kaljunartsiss avanes (on ikka imetegu küll:)
ja valge püvilill näitas, et sügisene istutuskoht on talle mokkamööda.
Mõned pildid kaljurajamisest ka. Eva võis näha umbes sellist pilti...:)
Peale seda on üks kivila oluliselt vähenenud ja teine suurenenud.
Uus poolik rajatis näeb välja nii.
Vana kivila koha peal saab nädalakese pärast olema tavaline õuesillutis.
Tuesday, May 16, 2017
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Sa hull inime aga seda, et see protsess on nauditav usun küll, kaljunartsiss on tõesti tegelane. Kiizu ka :D
ReplyDeleteSee on nii äge, et järgmise puhkuse ajal hakkan ilmselt teise kivila vigu parandama.:)
DeleteEhmatate kazzi mingi kiizuga,vuih!
ReplyDeleteKassi silmad olid nagu tõllarattad. Loomupäraselt väga uudishimulik loom näeb kapi peal midagi tõeliselt uudishimu väärivat.:)
DeleteKurgisaak on sul võimas.Mis sordiga tegemist?Minu pikk kurk ka järjest voljub,aga üksikud suured.See kivila on lähemalt uudistamist väärt!
ReplyDeleteSeekord võtsin seemnepoest järjest kolm iseviljuvat sorti. Üks oli varajane ja teised kaks peenrakurgid. Nimesid kahjuks ei mäleta peale Aztec`i. Peenrakurgid on igatahes kiiremad ja viljakamad.
DeleteKah juba kurk laual! Mina alles imetlen esimesi idulehti. Aga see kivila tegu on sul vägev küll. Ajad mulle ka isu peale
ReplyDeleteKui tegema hakkad, anna teada. Räägin siis oma vigadest, mis ma tegin esimese kalju rajamise juures ja neid pole mõtet korrata.
DeleteMõnusad rajamised, vaatan imetledes. Mõlgutan ka ikka mõtteid "kividega" rajamisest, aga tegudeni pole jõudnud. Kevadmaguna kamp on sul seal ka nii vahva. Mul nad vaid üksikud alles.
ReplyDeleteKevadmagun on kasvu poolest hästi aeglane, aga sellel puhmikul on vanust ka parasjagu.
DeleteMeile saabus kevad vist eile esimese õrna metsarohelusega.
ReplyDeleteKivila on Sul küll viimase peal äge ja taimed loomulikult ka huvitavad. Nagu peab
Uue kivilaga olen nüüd ise ka rahul, kõik kripeldanud vead sai ära parandatud, aga no miski pole igavene.:)
DeleteOi saak on väggew! Aga Sinu külmakandi on valgete püvililledega minu soojakandist ette saanud! Mul veel nuppus oli kõik möödunud nädalavahetusel.
ReplyDeleteSee on tuulevarjuline koht, ju siis sellepärast. MidagiGI ennem kui sul.:D
Delete