Kõik mille Sügis, Talv ja Külm Kevad kuritegelikul moel meilt röövinud, sai viimase nädalaga tuhandeti tagasi antud. Esimesel mail oli pilvitu taevas ja lauspäike, just nagu tellitud Vabaõhumuuseumi kevadlaada jaoks. Rahvast tuli kokku kui murdu. Põhiliselt sai ju kontserdi pärast mindud, aga laadal oli mõnusmõnus, ostsime kollast magusat laadasaia ja suure pundi karulauku. Pillid mängisid, päike paistis ja missa hing veel tahad.
Edasi järgnes täiesti pilvitu taevaga nädal. Päike oli kuum, kuid õhust õhkus jätkuvalt arktikat.
Öökülmad hakkavad vaikselt taanduma. Nädala alguses oli -4, siis -3, -2 jne. Reedel aga juba nullilähedane. Sellegipoolest olid autoaknad viiel hommikul jätkuvalt jääs.
Eile oli teine tõeliselt mahe ja sulnis päev. Sooja ca 18-20 ja kangesti suve poole kaldu. Selline a la kerge jakiga aias ilm.
Võtsime Tii Pohlavarrega kampa ja tegime kevadise ringreisi Kloostrimetsa puukooli, Suvelillekese pisikesse kuningriiki ja Heleni ideaalmaastikele. Lihtsalt nii äge on vahel turisti ka teha kuigi kodus enda peenrad korrast ära. Küll ma jõuan...
Sest aedu peab vahepeal ikka vaatama ka, muidu pole ju mõtet neid teha.
Tiia juurde kahjuks seekord ei jõudnud, aga neid sõite tuleb veel ja järgmise kord kindlasti tuleme.
Ahjaa, isegi Calmias käisime. Mu auto on hästi suure pöörderaadiusega ja mingi parkimisgeenius ma ka just ei ole. Parkimismusklid said eile kõvasti vatti, eriti Calmia juures, kus parkimisplats vaid kahe auto jaoks ja laiust vaid nii palju, et vaevu uksest välja mahtus.
See selleks, aga mul on nüüd jälle alpi adenostüül. Jee! Loodan, et seekord siiski õnnestub teda mitte ära tappa. Vahel mõne taimega lihtsalt on nii. See on siis kolmas katse. Jah.
Väga palju ei hamsterdanud, üks kribukasvu enelas, adenostüül ja priimulaid. Aga natuke maailma näha oli kah äärmiselt kosutav.
Viimase nädalaga on aed hästi aeglaselt kuid siiski vääramatu jõuga end maa seest välja sirutama hakanud. Öökülmad hoiavad hästi ohjes, sest kõik üleliigne saab ju ära näpistatud.
Alguses on talvine lumekupp ja lumikellukesed. Siis tulid krookused, näsiniin, märtsikellukesed ja võrkiirised. Praegu on sinililled, litterheinad, kivirikud, scillad, pisiputked, kevadmagunad, lõokannused, metsikud tulbid ja kerapriimulad. Varsti algab lehtimise ime. Aasta kõige ilusam aeg...
Ja õhtuti see vana tuttav puuhobuse sündroom eelmisest kevadest. Sest tahaks ju ikka maailma kohe valmis teha, mis sest, et kuu aega on aega.:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Vahel on tõesti lausa hädavajalik KÄIA VAATAMAS :) Igatsen kohutavalt põhjaosariikide ringi aga kuna ja kuidas ma selleni jõuan on ikka väga lahtine :( Meil oli ühel öösel +7 ja selle peale hakkas tõesti midagi ka liikuma :)
ReplyDeletePluss 7!!! Lõuna mis lõuna.:) Meil oli tänagi öökülm.
ReplyDeleteLoodame, et sõit ikka teoks saab. Väga palav ilm ei tohi olla
Olid tõesti imelised päevad. Öökülmi pole meil nädala teisel poolel olnud, aga täna, kui peaks juba vähemalt +10C olema, näitab termomeeter vaid 2,4C :(
ReplyDeleteJah, teeb ettevaatlikuks. Täna juba katsin osad asjad ööseks ära. Pealsed on liiga suured mingi -7 jaoks näiteks. Meil tuleb alati külmem öö kui ilmajaam lubab. Aga saab näha...
Deletema tahaks ka ringlema minna :)
ReplyDeleteNo ja siis vaatasin seda sinu alpi adenostüüli, hmmm... väga huvitav. Põlvekõrgune? Alpi salapärane püsik? Miks ära sures 2 korda? Väga huvitav
Mõlemal korral oma lollusest. Esimene kord oli vale istutuskoht ja vale istutusaeg. Teisel korral osutus saatuslikuks segamata tuhaklomp, mis õnnetul kombel kompostmullas oli ja talle juure alla sattus. Seda ta ära ei seedinud. Kolmandal korral eelmisi vigu ei korranud. Peremees ütleb, et lihtne ja vähenõudlik taim.:)
Delete