Päevad täis päikest, sooja varjus 8-9, öösiti 1-5 miinust. Krookusi öised külmad enam kohmetama ei pane ning nad edenevad võrkiiristega üsna võidu. Paraku aga pole krookuste ilu tööl käivale aednikule mõeldud imetleda, sest kui tema koju jõuab, on päikselaik peenralt mujale nihkunud ja lilled on oma õied kinni pannud ning nädalavahetuseks lubatakse talve...
Näsiniined ootavad soojemat. Ikka see üks ainumas õis raagus võrade vahel ergamas ja kogu armastus.
Naistepäevaroos sai endale parima koha paraadpeenras ja õitseb sellise näoga edasi nagu poleks meil mingeid öökülmu olnud. Roosidele nii omane.
Käisin eile oma esimesel pikemal sõidul. Oli äkitsi sedasi veidi kummastav tõdeda, et kõik maanteed ei ole sugugi nii siledad ja mugavad euroteed nagu mu tööle-koju marsruut seda seni olnud on. Enne pimedat kaapisin üle lohkude, muhkude ja küngaste kodu poole nagu Tuhkatriinu ballilt. Mu sõiduõpetaja oleks minu üle uhke olnud.:)
Vaipadeni pole selle nädala sees veel kordagi jõudnud (Kui tahad jumalaid naerma ajada, räägi neile oma homsetest plaanidest:).
Aga kevad on. Täiega.:)
Kuni see talv veel tulnud ei ole. Et siis üks aastaaeg korraga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Käisin ka aia läbi ja hoidsin näppe tagasi, lubati ju külma.Taimed on aga pähe võtnud ,me punnitame kevade välja !
ReplyDeleteaga täna oli nii palav, nii palav :D hing ei taha talvest miskit kuulda enam aga mõistus ütleb, et vara veel kevadeks
ReplyDeleteMul siin viies aastaaeg - tuulekuu.Ainult lauda otsas laseb olla. Päike paistab.
ReplyDeleteEi taha talve, ei taha. Täna kuulsin lõokest.