Kivila ja teised

Juuni algus on mööda vuhisenud nagu kiirrong. Pikka juttu ei tee, vaid mõned pildid. Kõigepealt uus kivila. Üldpilt. Ämber pole õiget värvi, aga seda nägin alles hiljem.:)

Ja jupikaupa...

Hiljem ehitatud lisakolmnurk ülejääkidest.

Eraldatud teerajakesega

Spengeri tulp sääsega

Kõige ilusam pojeng.Tervitused Mildale!:)

Ja paar üldpilti enne kui päris jungliks läheb

Kingalill

Lehtne ilu

Kuldkingad mehiste tõpratõrjetokkide vahel.

Ja valge kaunitar, kes on ilmselt õnnelik eksitus, sest nimekirja järgi ei tohiks teda olla.

Kolmandad on esimesega sarnased

Pokumehe roosipõõsas.

Puispojeng

Lopsakas, lõhnav ja õitseb ruttu ära

Härra Tibu: Sa oled nõme kui sa pildistad, aga ma ootan kuni sul isu täis saab ja me koos tuppa saame minna.

Põõsas ei ole mitte kedagi.

Vahepeal on aeg edasi läinud ja nelgid alustavad...

Ilus aeg

Puhkus sai läbi.
Mõlemad alpialad on nüüd täiesti valmis. Kui midagi lahti võtad ja pärast jälle kokku paned, kipub osi üle jääma. Nii ka seekord. Uus alpikalju oli valmis, aga oma elukohta ootas veel paarkümmend taime, kive oli üle ja pinnast ka. Head valmis segatud alpikalju pinnast. Uus kalju sattus nii õige kujuga olema, et mitte ei raatsinud sinna kuskile mingit tükki veel külge keevitada. Veidi kõndi kividega ja lahendasin asja nii, et tegin kalju tagumise otsa taha teisele poole teerajakest veel ühe väikese vabakujulise kolmnurga. Siis oli materjal peaaegu otsas ja ruum ka.
Mai lõpus seisis ees veel väikese hapuala rajamine. Kõige raskem oli nende taimedega mis seal enne kasvasid. Enamus oli juba mujale evakueeritud ja puhkuse viimasel nädalal alustasin peenra tühjaks kaevamisega. Tegin nagu kord ja kohus, et vooderdus turbapätsidega ja rodomuld sisse.
Et elu ainult aias rügamisega ei piirduks, siis käisime ühel õhtul ka Tiia aeda vaatamas. Armusin silmini ebaküpressidesse ja ühte heledate võrsetega harilikku kuuske. Teiste aedade nägemine on absoluutselt eluvajalik ja avardab dimensioone, ehk täpsemalt, et kui sa pidevalt näed teiste aedades väga nunnusid okaspuid, siis see lõpuks lihtsalt hakkab külge. Sel kevadel ilmusid me aeda picea mariana `Blue Planet`, pice abies `Maxwell`, picea omorica `Karel`, picea glauca `Daisy White`ja abies koreana `Silberlocke`, rääkimata väiksest kolmest okaspuuseemikust Tiia haldjametsa alt.
Täna on vihma. Tuli päris korralikult. Tulgu aga pealegi, vihma on vaja. Oli ka paar kena sooja päeva, ilmselt muutub aed lähiajal dzungliks, hostad on nagu kapsad.
Epimedium epstenii

Villase paju tibu

Hostade avanemine, `Liberty`

Tulipa aucheriana

Meil on ka uus ilus aiapiire, Pokumees ise tegi.

Võha õitsemine on nii nunnu. Kuskil lehtede varjus on õied ja kindlasti seljaga hommikupäikese poole. Kui ei teaks otsida, siis jääkski nägemata.

Sillutise kivide vahel õitseb vaipsasik, see on ainuke koht, mida ta elukohana tunnistab, mujalt on see armas taim hävinud. Meie talved talle ei sobi.

Picea mariana `Blue Planet`