Soe, pilves ja hoovihmaline. Viimane aeg miskit maha või ümber istutada kui tarvis peaks olema. Õhtud on juba pä-äris lühikesed, vaid poolteist tundi pimedani...
Millegipärast ei ole mul tänavu midagi sügise vastu. Tulgu ta pealegi. Toad on õunalõhna täis ja õues on ka kõik väga hästi...dzungel ja rohimata, kuid ikkagi hästi.
12.09 Õhtul pluss 16, vähemalt ei saja. Ohkan ja hakkan hullult umbrohust tagaeda rohima. Pooleteist tunniga sain koerast kenasti üle, jääb vaid saba, siis läheb pimedaks. Vähemalt kolm roosi valmistub veel enne öökülmasid õitsema minekut. Kasvuhoone karilane on Barcarole kallal. Niiskus ja soojus meeldib neile.
13.09. Vihmad on muutunud palavikuliseks, üks must pilv järgneb teisele, ei ole hoo ega hoobi vahet. Saan Juhanis käies täiesti märjaks kui autost majani sibades "dušši" alla jään. Juhanis on toredad punased vihmavarjud, millega saab minna roosiriiulite vahele porisse sumpama. Seda ma teen. :)
14.09 Võhma Juurikaks pakkimine. Eesaias vohava entroopiaga ei ole ikka olnud aega tegelda ja ma vaatan sellest julmalt mööda. Ja üle. Eilne Juhanisse minek oli küll natuke spontaanne, kuid täna tuleb maha istutada need kolm kauatahetud roosi. Nimed on `Shwarze Madonna`, `Minerva`ja `Fresia`. Rooside osas peaks nüüd tükk aega rahu majas olema.
15.09 Võhma Juurikale minek. Keep kotti, leian mingi mütsijubeduse ka, aga vihmaga on pohlad ja sörgin jaama. Oleme Saku aednikuga ainsad rongi peale minejad. Vihmakindlad taimehullud.:)
Raplas leiab meid üles Helve. Nüüd juba kolmekesi Püha Juurika poole.Vihm on lakkamatu ja jätkub terve tee. Võhmas maha minnes tõmban keebi selga ja sukeldun laadamelusse. Oh KUI HEA on omasid jälle näha! :) Väljapanekute vahel seerides hakkab ka noosi kogunema - kotikesed, potikesed, mehine floksikott, seemned, sibulad...Selleks ju Juurikas ongi. Võhma vihm on poole paksem kui Sakus ja tuul rebib ühe keebitruki katki, Kapuuts on ka väga mõtteline ja läbivettinud mütsist hakkab vett krae vahele nirisema. Põikan hädaga kirbukasse ja leian sealt üheeurose vihmavarju. Too avaneb küll pauguga kuid näeb pea kohal jahmatavalt kerglane välja. Tegemist on Islandi lipuvärvides lehviva servaga asjakesega mis mõeldud ilmselt mingitele spordifännidele tribüünil kasutamiseks. Nilbeim vihmavari mida ma eales kandnud, kuid aalujad teatavad, et pole viga midagi, mind olevat nüüd platsilt väga lihtne üles leida. :)
Vähemasti saab mütsi välja väänata ja kotti toppida ja see kirev asi peab alguses päris hästi vett. Lähme uudistame Võhma kõige põnevamat aeda ja naudime kuuma suppi.
Meist paremal, suure kännu küljel, ilmub vähtavale väike ümbrust testiv koonuke. Ohtu ei ole, ühed söövad siin suppi lihtsalt ja koonu omanik sibab kuhugile paremale kuuri taha. Natukese aja pärast ilmub ta uuesti nähtavale, hambus midagi, mis näeb välja nagu aeduba ning vupsab kännu sisse. Väike virk loom muudkui tassib ja tassib. Hiirel on ilus helebeezi värvi kasukas. Jah, sügis...
Vahepeal selgub, et keskpäevane rong jäi tulemata ja selle asemel pannakse liinile abirong mis on juba teel. Mu ilus vihmavari on hakanud läbi laskma, jalad lirtsuvad ja pähe tekkib mõte, et praegu poleks üldse paha hakata kodu poole liikuma. See vahepealne rong on nagu mõne aednike jumala hea kingitus. Mõeldud-tehtud. Pongestan Helve abiga oma kolm taimekotti rongi peale. Tänavu läks küll vähe lappama, aga no need floksid ju...Avali kotisuust sisse sadav vihm on taimepotid läbi leotanud ja mulla raskeks teinud. Rongis murrab kotinurgast välja väike ojanire, ühineb kahe kõrval oleva koti ojadega ja kaob kuskile pingi alla...
Rongis, Helve foto.
Õhtul on Tii juures kuninglik afterparty peremehe mooritud praeangerjaga. No ei suuda ära öelda ja praad on tohutult maitsev. :)
15.09 Lõpuks on kõik uued aarded kodus. Istutan kõigepealt maha kauatahetud päevaliilia `Primal Scream`(ic, enamus googeldavad nüüd:) ja pojengi `Etched Salmon` ning olen täiesti õnnelik. :) Nad räägivad selle istutamise kohta õigust. Kuigi istutamise ajal tabab aednikku kolm-neli padukat. Selle vihmaga on nagu natuke paljuks läinud...
16.09 Istutan enne tööle minekut mõned kribudikud kaljudele ja uurin, ega öökülm ometi juba aias pole luusinud. Ei ole, aga kraadiklaas näitas +2,6. Väga lähedal igatahes juba. Kaunid astrid ja krüsanteemid ei ole veel õisi avanud, korea vahalill ka mitte.
Jahedus on kasvuhoonekarilased pildilt kustutanud ja roosid saavad rahus viimaseid õisi valmistada.
