Päriskevad 2021

23.03. Täna oligi siis see esimene õnnis ja soe päev, mis aias terve kuhja lund ära tühistas. Päeval päikese käes võis ehk soojemgi olla kuid õhtuhämaras näitas termomeeter pluss 7(!). Eesaia kivilad ja floksipeenar sulasid ühe päevaga lumest puhtaks. Eesaias on ainuke õitseja sügislill `Tivi`. Tagaaias hõõguvad hämaras gargari krookused. Nüüdseks on kunagisest paarist õiest kena kogukond saanud. 

Lüükia võrkiiris `Lady Beatrice Stainley`on hea ja vastupidav ning kõige varasem võrkiiriste sort. Õitseb koos talvise lumekupuga.

26.03. Head ajad on alanud, kepikõnnirajale minnes puhub teinekord tugev tuul, kuid see on mahe ja ei hammusta, sasib vaid lakka ning põrutab edasi väljadele tuuseldama. Vahel on tuule poolest suhteliselt vaikne, siis kostab metsast pisilindude kevadelaulu. Jõuan Punase Pingini (kujutan ette, et kunagi võis ta olla tõepoolest punane või midagi), istun paar minutit ja kuulatan milline päev on täna. Talvel võis seal istudes kuulda lumehelveste langemist, vihmapiiskade potsatusi, tuule ulgu ja vahel ka seda kui vaikne on. Praegu on helid teistsugused, rähni trummeldamine, lõokeste laulukatus Välja kohal, metsalindude sidinad-sädinad, sookured kusagil kaugel, harakapaar siinsamas teepeenral isekeskis seletamas, neil on siin lähedal põõsastes pesa.

Head ajad on alanud, öösiti enam ei külmeta, õhus lehvib õndsat rammusat mulla ärkamise lõhna ja maja nurga juures on kast esimeste uute kivirikega. Potikõndi pole vaja teha sest eelmisest sügisest jäi kivilaruumi üle ja tühje kohti on. Ka plaanin lepingu lõpetada selliste mägisibulatega, kes meie kliimas eriti hästi hakkama ei saa. Igal kevadel muudkui poputa ja poputa, ikka ühed ja samad sordid, ei viitsi. 

Head ajad on alanud, täna homikul veetsin õndsa pooltunni kivilate juures nokitsemisega. Istutasin paar uut kivirikku, lõikasin nelkide õievarsi ja uurisin kas tittesid ka kuskil näha on. Oli küll. Eks sellepärast need õievarred sai peale jäetudki, et isekülvi tehtaks. Nelgitited on muidugi krantsid, sest kui lähestikku kasvab vähemalt viis mättanelki, siis pole kahtlustki, et segunevad, aga sest pole hullu, neid on hea istutada kuskile kitsasse kiviprakku kohanema, mida potist võetud suure taimega juba nii lihtsalt teha ei saa. 

29.03. Lumi on aias peaaegu sulanud. Jäänud on veel hekiäärne liustik ja pisut katuselt langenut eesaias. Oh, nii taevani tore tunne on, ninakesed vupsavad maa seest üksteise järel välja ja iga uus päev toob uue üllatuse! Eile süvenesin kaevupeenra ja II kivila korrastamisse, täna siblisin üle hostapeenra, aknaaluse ja iirisepeenra. Ööd on viimaks plussis ja päeval 5-10 kraadi. Jahe tuul tühistas poole tänasest soojusest ning liblikaid ega mesilasi pole veel näinud. Tõepoolest, sügislill Tivi on väga populaarne mingite suuremat sorti kärbeste seas, seda on ka teiste aednike fotodelt näha.

31.03 Kevad võtab asja tõsiselt ja on Talve juba täitsa minema ajanud. Kolm päeva kevadvihmaga kuni pluss 8-ga tühistas ka viimase varjupeenardesse varjunud lume. Uurin huviga kiviktaimlaid ning pikapeale saab ka talvekahjude kaardistamisega ühele poole. Selline paks lumi oli  paljudele alpikatele täiesti uus asi.

02.04. Suur Reede! :) Teine vaba nädalavahetus lumevabas päriskevades! Haaran kaks ämbrit, põristaja, pisireha ning sukeldun paraadpeenrasse. Näikse, et sügisene aednik pidi siit mingil põhjusel poole töö pealt põgenema (või oli lihtsalt laisk). Pooled pealsed on lõikamata ja lehti pole ka keegi riisunud. Tere, ninakesed! Tulbid on juba sõrmepikkused, julgemad martagonid 5 cm pikkused ja epimeediumidel on viimane aeg pealseid lõigata sest mõnedel sortidel on õievarred juba väljas. Panen põristaja käima, väga tõhus tööriist ja aedniku asendamatu abiline. Põrr! ja pojengivarred kukuvad, põrr! ja siidpöörise puhmik saab viisaka kevadise väljanägemise. Pea kohal lendab kaagatavaid ja ähmis metshanesid, äärmiselt kevadine hääl, parves on mingi intriig või ei olda rahul valitud kursiga ja kohalikud tahavad maha minna. Paar tundi rehitsemist ja põristamist ning külm hakkab peffa pugema. Vahepeal on paljutõotava näoga tõusnud päike pilve taha pugenud ja jahedus võtab maad. Kobin ära tuppa sooja kamina kõrvale. Eks varakevaded olegi sellised, ikka hirmu ja armu kordamööda. Täna öösel oli vaid ühe kraadi jagu miinuseid kuid eile öösel kahutas maa korralikult ära ja kraadiklaas näitas -4,5. Päevad on muidugi soojad. Mesilas oli täna +11.

Mesilamaa peremees arvas, et vist on mummidega kehvasti, lendu pole üldse näha. Mesinik ladus varustuse autosse ja sõitis murelikult mesilasse. Eesti talved on nii heitlikud, et seda ei tea kunagi kuidas kari talvitub. Sulad ja pakased vahelduvad, nagu selgi talvel kolme kuu vältel. Kui mesinik kohale jõudis, oli tõesti kahtlane vaikus. Samas, isegi paju veel ei õitse ja lennata pole ka nagu väga põhjust. Mesinik manööverdas autoga võimalikult tarude lähedale, et poleks tööriistade järel kaugel käia ja pidas hoolega silmas kõrval kasvava õunapuu oksa mis kippus autoust kriipima. Asja käigus ei pannud ta tähele, et oli tagurdades riivanud esimese taru nurka, see vaarus natuke ning vajus siis külili. Kohe selgus, et elu oli tarus enam kui küll ja nii need esimesed sutsakad tulid. Päeva lõpuks oli Mesinik veel mõne sutsaka võrra auklikum kuid ülimalt rahul. Tarud olid küll vaiksed kuid sees käis tormiline elutegevus ja talvitumise võib kõigi eelnevate aastatega võrreldes parimaks lugeda.

03.04 Ilus soe vahelduva pilvitusega päev. Natuke peenardes siblimist ja kärjemajandus ning otsas see päev oligi.

04.04 Esimene külamesilane krookustes! :)

11.04 Vahepeal on olnud mõned vihmased ilmad, mõned kevadtormid (kasvuhoone klaas lendas eest ära ja ämbreid oli kogu krunt täis), mõned koerailmad, kuid suuri öökülmu pole olnud. Korra oli -4,5 kuid enamikus jäävad ööd -1 kuni pluss 2 piiresse, mis on vägagi hää. Krookused saavad volilt õitseda ja sinililled sirguda. 

Esimene nähtud liblikas oli kirju koerliblikas ja kohe lendas kohale ka päeva-paabusilm.

Laupäeval oli tore retk hea sõbra hobukoplisse pabulajahile. Minu üllatuseks ei pidanud hüva kraami mööda koplit taga otsima vaid kogu pabulawärk oli kõik ühes kohas - kena väike mägi elik küngas. Kui hobuste arvates nagu küllalt saab, rajavad nad järgmisse kohta lihtsalt uue künka. Väike peretütar (mudilane) tuli ka õue, uudistas tõsise näoga kuidas me seda kraami õnnelikult minu autosse toppisime ning küsis, peenikeses lapsehääles siiras huvi "Aga mis te selle hobusesitaga teete?" Me siis seletasime. Aga muidu jah...suured inimesed peaksid nagu mõistlikud olema, aga need topivad autot maast laeni sõnnikut täis ja missa siis oskad arvata sellest. :)

Magusad aiatunnid hommikul ja nüüd ka õhtuti, sest nii head soojad ilmad on. 12. 04 oli päeval 16 kraadi (kuigi pilves). Taimed on ettevaatlikud, mingit tohutut kasvuraginat pole õnneks veel kuulda, sest aprill on alles poole peal ja neid halbu ilmu võib tulla veel küll ja küll. 

Kevadepikkune fotogalerii tuleb pärast ka millalgi, siis kui on pikalt aega käes.