Emand Kuumsuvel hakkas Juunis järsku õudselt igav. Ta heitis oma paksu nisukarva patsi üle õla, murdis pika kasteheinakõrre ning hakkas sellega päikesepoisikest kõdistama. Päikene viskas selili, kiljus, kikerdas ja lõkerdas kõdi käes mis kole. Naerurõkatused tõstsid maalaste päevatemperatuuri lakke, ikkagi energia. Mis siis, et naerust. Ja nüüd me siin siis muudkui lõõtsutame, püüame varju hoida ja ootame vihma.
02.07. Kisub veitsa põuaseks, aga muidu pole viga, hea soe. Rohimise rütmist olen nüüd küll totaalselt väljas, sest mitmest kohast vaatab troopikast hullunud umbrohupadrik vastu. Hommikused sööstaianduse tunnid on tavaliselt kastmise peale läinud ja nii see umbrohuwärk koguneb. Peale kuumalainet hoiab endiselt päevati kuni +26 ja ega see mõni sinitaevasse eksinud pilvelammas ka suurt leevenda. Kastan aeda sektsioonide kaupa, üks päev saavad ühed, teine päev teised. Hommikused jahedad tunnid on mõnusad, kella 12-ks läheb juba palavaks kuid varjus saab ühte ja teist ikka posserdada. Olen ükshaaval alpitaimede külve pikeerima hakanud. Ime küll, aga hoolimata pikast ooteajast, on nad peaaegu kõik idanenud. Pooled neist on üsna esimest korda minu aias ja põnev ikkagi, omakasvatatud taimed. :)
04.07 Viimane roosilõhnaline pojeng õitseb, kuid roosid, kes oleksid pidanud teatetulba üle võtma, vinduvad vaikselt, üks siin, teine seal. Korralik hoog on sees vaid eelmise aasta emotsiooniostul Orange Fairyl, vanal heal Astrid Lindgrenil ja Miss Rosel. Üldse on selle kuumaga asjad vähe sassis, juuni viimasel nädalal hakkas põdrakanep õitsema ja see on väga ebatavaline. Mesinikud on mures, et korje lõpeb enne juuni lõppu ära ja mis edasi?
05.07 Aias hakkab olukord kontrolli alla saama, aedniku silm särab, sest veel leidub kohti kuhu mahub ja kus saab ümberkorraldusi teha. Olles viimase kolme aasta jooksul tutvunud põhjalikumalt flokside hingeeluga olen selle lillerahva kombeid hakanud suhteliselt ettearvamatuks pidama. See puudutab just 1-2 aasta vanuseid istikuid ja ümberistutamist. Näiteks: Toon sügisel külast korraliku labidatäie floksi, istutan maha ja kevadeks on ta komposteerunud. Põhjust ei tea. Siis selline juhtum, et kevadel ärkab kena väike floksipoeg talveunest, tal on kolm tugevat vart, aga enne kui need üle 10 cm kasvavad, hakkab ta kiduma ja sureb. Sipelgaid all ei ole, muld on korralik, põua ajal korralikult kastetud, põhjust ei tea. Ometi on floks selline taim, et kui elujõud sees, siis pole vaja enam muretseda, kasvab, õitseb nagu mühin ka kõige kuivema koha peal.
Nüüd siis võtsingi floksipeenras haigutava tühja koha päevakorda. Kaevasin pojengide jaoks korraliku pesa, täitsin hea ja paremaga ning istutasin floksidele seltsiks kaks madalamat pojengi (`Red Spider ja ``Moskva`). Huvitav tähelepanek: ühe pojengi istutamine võtab aega 2 tundi, kahe pojengi istutamine aga 3 tundi. :) Nii, et peakski kahekaupa neid istutama, suur aja kokkuhoid. :)
06.07 Kõige rohkem hukas on hetkel maakividest kivila. Sest siin on kõige rohkem kannikesekülvi. Jah, rumeelia ja labradori kannike ei peaks kunagi kivilasse sattuma, sest siis nad lähevad käest ära. Killin ükshaaval, pisikesed sitked rosetid, jürilille on ka seas. Lisan paksu korra multši, et uued külalisseemned nii kergesti kanda kinnitada ei saaks.
Õite poolest on praegu hajus pilt. On mõned liiliad, on mõned roosid ja on mõned floksid. Nii vara pole floksid kunagi alustanud. Hoolimata põuast on vanad puhmikud ilusad tugevad. Midagi pole teha, uued on nirukesed, ka floksidel (nagu hostadelgi) avaldub nende tõeline loomus alles kolmandal suvel. Aga kuhu mul kiiret...
Õhtul tuli vihm. Öösel sadas veel juurdegi. Aed on korralikult kastetud, aga põuajälgede likvideerimiseks peaks lausa mitu päeva sadama. Suurel jugapuul on selline nägu peas, et tema juurte alune on vihmast hoolimata ikka täiesti kuiv. Sumasin sinna vihma ajal igaks juhuks paar lisapangetäit, sest veenõu ajas üle ja parem jugapuule kui sillutisse.
07.07 Aedniku puhkepäev. Hommikuse kastmise asemel rohisin natuke ja läksin siis rattaga sõitma.
08.07 Mõnus, ikka veel pole vaja kasta. Lõikasin pealseid ja rohisin siit ja sealt. Pojengide vahel kasvas üks ohakapoeg, küünitasin seda krahmama, kui OHHOO!...ohakapoja peal lesis üks tuttava mustriga liblikatõuk ja nosis lehti. Pääsusaba järeltulija! Ja veel nii nähtavas kohas! Tõin rabarberilehe varjuks peale, ikkagi meie aia ainuke, pole vaja, et see enne õhtut veel nahka pistetakse või midagi. Õhtul viin ta tillide peale, neid pidid nad eriti armastama.
Päeval sadas linnas padukat. Ehk Sakus ka. Jaa, Sakus sadas ka. Head ajad, pole vaja kastekannudega triblada.
11.07 Eile oli väga kuum, üle 30, täna laseb veits hingata, kõigest 25 ja tuulekest puhub ka. Aafrika on meil tänavu see suvi. Läheb vist juba kolmas leitsakunädal kirja. Meie kanti on vihmaga õnnistatud, meil pole hullu, kuid mõned teised maarjamaa piirkonnad vaevlevad tõsise põua käes.
Liiliad tunnevad end selle kuumaga iseäranis hästi. Istutasin täna ühe pojengi, Command Perfomance sai viimaks oma kohale. Kolm-neli mahub ehk veel, siis on mu pojengiisu täis.
13.07 Kuumus jätkub. Tohutu leevendus on kui öösiti antakse pluss 15, kuid päike hakkab hommikul ruttu ilma kütma. Kella 9-ks on heal juhul juba 22 ja halvemal 27. Oleks teadnud, oleks arbuuse kasvatanud. Õuetomatid edenevad nigelalt, vist on liiga kuum, kurgid, jaa, kurgid on kasvukas võimsad ja tomatid ka. Suvikõrvits kasvatab paari esimest vilja, ehk saab homme hommikul juba esimesed kurgid ja kabatšoki. Tikritega on nüüd selge, et aeda jääb Kersalu suur karvane ja üks varastest kollastest. Ülejäänud sordid lähevad Lapselapse õue peale.
14.07 Põud pidurdab aiatöid. Saab ainult kasta. Peale eelmist vihma kärmelt elavnenud rohimise- ja istutustegevus on tasapisi soiku jäänud sest vihmast korralikult kastetud pinnas kuivab mede kandis sellise kuumuse juures 4-5 päevaga tilgatumaks ja ei aita isegi multš. Linnametsast saadud alpikanniseemned läksid pottidesse idanema. Kolmel päeval sai alpikaid külvatud Ja edasi on ainult kastmine ja lootusrikkalt taevasse vaatamine, et äkki tuleb veel äikest. Aga ei tule
17.07. Ikka põud. Ja kui uuel nädalal lubatigi temperatuuri jahenemise näol veidi leevendust, siis nädala teisel poolel leitsak jätkub.
19.07. Nädalavahetus läks aianduslikus mõttes vett vedama. Natuke pangerallit hommikul, mõned teetaimed kuivama, kasvuhoone ka ära kastetud ja ongi aeg kõrvetava päevasooja eest toahämarusse pageda. Pluss 30. Sellega juba peenras enam ei sibli. Pühapäev samamoodi, ainult et pühapäeval tuli päeval vihma (mitte palju, kuid abiks ikka) ja pikne müristas ilma jahedaks. Milline õnnistus see on kui riided ei kleepugi enam keha külge ja verandal lugedes peab fliisi õlgade peale võtma, sest JAHE(!) on. Viimane mesi on väga maitsev. Hele, paks, kleepjas ja puuvilja-lille-aasamaitseline. Tõeline kontrast üleeelmisele, mis oli vedel, tume ning mille arvasime suures osas olevat lehemee.
20.07 Hea kõva vihm tuli täna, kastis aia ära ja sadas isegi veetünnid täis. Elul on jälle mõtet. Aga eks seda arvab muidugi ka vahepeal soiku jäänud umbrohi.:)
24.07 Jälle algavad kastekannuhommikud ja õhtud. Noored floksitaimed edenevad liiga kuivas maapinnas halvasti. Võtan neid ükshaaval peenrast välja ja panen pottidesse reanimeeruma. Kel aga elu sees, need õitsevad kaunilt. Küll on floksidel palju värve ja varjundeid. Täna oli hommikust õhtuni meepäev, sest Mesinik tõi eile mesilast terve mäe kärgi ja täna vurritasime need kõik ka ära. Väga hea meesuvi, lihtsalt kohe VÄGA. Aga Mesinik on see suvi hullult tööd teinud ja nüüd on palgapäev ka viimaks.
25.07 Majapidamistööd, õhtupoole jälle mesi. Ja ilm kipub jälle troopiliseks minema. Vahepeal see mõned päevad "normaalset" eesti suve (+20 kuni +21) oli täitsa kosutav. Mismõttes hakkab verandal JAHE kui päike enam peale ei paista? Absurd ju. Ja tuuleke ei olegi enam nagu lüpsisoe piim...Aga täna, täna on juba +27. Kena lugu küll ja päris kole, ning aina soojemaks läheb. Huvitav, millal minust küll soojapõlgaja on saanud? (puhtretooriline küsimus) Üle-ülehomme on vihm.
28.07 Teisipäeva hilisõhtul oli siis tore kohtumine, Tere, armas Vihm! :D Nii pööraselt hea on vahelduse mõttes fakt, et keegi on aia põhjalikult ära kastnud ja vihmaveeanumad on ka poole peal. Päris hästi tuli. Viskan mõned pangetäied janunevatele elupuudele ja jugapuule, sest maa on põhjani kuiv ning suurte puude jaoks ühest vihmast ei piisa.
30.08 Sajab iga päev. Lõpuks ometi üle pikkade aegade üks mõnus aiapäev. Maa on labidalehe sügavuselt niiske ja olukord lubab põuaga põdema jäänud floksipoegi poputama hakata. Kaevasin huvi pärast välja, et miks ei kasva. Eelmise aasta juurepusa on kõdupudi, selle sees nõrgad uued juured. Puhastasin elujõulise osa ja andsin uue mulla. Nii sai tehtud koguni kolme floksiga. Ja uskumatu, kuid verandale peesitama minnes peab pleedi peale võtma. Enam ei olegi palav! Mõnevõrra isegi nauditav, ma ütleks. :) Kööginurgas mulksub mõdu. August võib tulla. Jah, ongi nagu sügis. Floksid muidugi säravad täiega.
04.08 Hoovihmu on sadanud ligi nädalajagu. Iga päev laekub kurke ja suvikõrvitsaid. Aed on korralikult kastetud ja hommikutes on kargust. Vihmad on ka troopika tühistanud ja eestimaa kohal lasub normaalne eesti suvi - 19-21 kraadi, ei mingeid taevasse sööstvaid kuumagraafikuid. Kuni parasjagu pole sadanud saab ka flokse pildistada, kuid telefonifotokas ei anna kahjuks värve õigesti edasi. Aga siit nad tulevad, Franz Shubert, teistest eristuva maheda lillakasroosa pastelliga
Maheda helelilla kuid omamoodi värvika õiega Varenka
