Kassi nali.

 Selja taga oli pikk "home alone" päev ja kõike oli tehtud, küll rohitud, küll istutatud, siis jutukat loetud,  ja filmi vaadatud. Teelisi oodates läks aeg igavaks kätte ja ma mõtlesin, et kaevaks õige selle priimulate beebipeenra valmis, et ehk läheb aeg ka rutem. Mõõtsin laiuse ja lõin labida sisse. Õhukese murukamara all oli viljatu kohev liivmuld nagu ikka neis kohtades kus istutustegevust ega mullaparandust toimunud pole. Kena kohev rida beebipeenart oli juba valmis kui kuskilt õhtuhakust ilmus Härra Tibu. Missa teed siin? Loll peast, õhtul veel maad kaevama...Oo, mis kena pinnas...Kuramus, see on JUST SEE! Just see mis vaja. Härra Tibu tõi kuuldavale lühikese eksalteeritud kräunatuse, sibas rea lõppu ja kükitas. Kostus ühemõttelist sirinat, Härra Tibu selg oli asjalik. Ta ei kraapinud isegi kuhilat ega midagi, sest see oli JUST SEE pinnas mis vaja. Siis tegi Härra Tibu midagi kummalist, ta väänutas mulle pead, vihjates, et äsjane tegevus oli mõeldud nalja või kometina ja kõndis sirge seljaga pojengidesse. Ajas muidugi itsitama. Vana kass juba, 12 aastat koos elatud, aga ikka suudab üllatada. :)