Kevade suvised sammud - aprill.

 02.04. -3,5, külm hommik, maas on lumekirmet ja muld pealt külmunud, kuid päike on kuum ja kütab terve päeva. Taevas pole pilveraasugi. Verandanurgas võib fuffaika seljast visata, aga nurga taga varjus lööb külm kirdetuul küüned varrukasse ja sosistab "ssa oled nii sssoe". Muidugi soe, verandalt just tulin. 
Sinililled on madalstardis. Juba eelmisel laupäeval võis kaevunurgas sinist välgatust märgata, kuid kuskil mujal pole midagi rohkemat juhtunud, sest ööd on külmad ja veel ei ole aeg. Paistab, et lõokannused ei hooli. Iga päev on nende leherosetikesed maapinnal juba jälle natukese suuremad. 

Kuna eile käisime küla peal litutamas ja muud eriti ei teinudki, siis tänane päev mahutas topelt palju. Pool kollast vaipa valmis lõksutatud, materjalidest õmbelusetuppa korra loomise eesmärgil torn ehitatud ja puusaagijate ametiühingule annaks lausa medali või midagi, sest selline hunnik entroopiat ühe päevaga likvideerida...numaitia. Igatahes vägev. Kui õues vaikseks jäi, läksin ladusin puud ka ära. Tehtud.

04.04. -5,5, külm hommik nagu eelnevadki, kuid täna kuidagi eriti krõbe. Loodetavasti põles küünlajupp kasvuhoones ikka hommikuni...Ega see väike miinus seal midagi hullu teeks, aga panin natuke mätasfloksi juurduma ja poenartsisside pikad pealsed vist ka eriti pakast ei tahaks. No ja muidugi kõik need roosipojad, mis seal ilmapaos on. Homsest peaks hakkama ilmad soojemaks minema ja ülehomsest siis, ohjah - veel natuke õelaid kirdetuuli ja siis on liblikad. :)

05.04. -0,5 hommikul, päeval +3. Enne liblikaid on kevadvihm. Selline, mis öösel alustab peenikese lörtsina, kuid sibistab terve päeva sadada ja soojeneb sealjuures paari kraadi võrra. Õnnistav nähtus mis peseb maha talvetolmu ja härmahigi, paneb krookused selga sirutama, äratab tulbipealsed unest ja sosistab sinilillesõnu. Meie käisime Pärnumaal lõbusõitu tegemas ja tore oli sõita läbi kergelt lumega üle puistatud Harjumaa maastike sügavamale Maarjamaale kus helendas igal pool lumi. Kirgasvalged põllud ja suhkrused metsad, puhas jõul. Et kust need paksemad lumepilved parajasti üle olid läinud. Tagasi tulles sadas juba vihma ja oli pluss 3. Kogu talveehmatus (siia oleks sobinud ka sõna "talvelumm", aga selleks peaks talve rohkem armastama) oli kadunud ja vihm oli õhtuks veetünnidele tekkinud jääkettad ära sulatanud.

06.04 Täna polnud mingeid liblikaid. Oodatud päikese ja +10 asemel oli sombune +2,5 ja hiljem, õhtul ka +5,8, aga see oli kõik. Mulle oleks meeldinud ilmajaama lubatud +10 kraadi korraga kätte saada, mitte ükshaaval nagu see tegelikkuses välja nägi. Ei, pole midagi kobiseda, vähemalt plusskraadid ja sai hulga vajalikke asju ära tehtud. 

09.04 Aga järgmisel neljal päeval oli päike, õiemöll (otse loomulikult), kuni 15 kraadi sooja, linnud laulavad, kevadsegaduses haneparved sõuavad taeva all, mesilased ja liblikad sukelduvad õitesse ja sinililled hakkavad areldi avanema. Sest iga öö tuleb meil siin jälle kuni viis kraadi külma. Ja kui päevad on liiga head, et kevadena võtta, siis ööd ei ole seda mitte. Aednikul töised päevad, pole aega enam blogiski kribada. Iga päev ca 5 - 6 km oma aias tatsumist ja loomulikult  lõppematu eufooria tärkavate ninakeste ja uute õite pärast.

11.04. Jätkuvalt suvisel lainel, päeval kuni +17. Täna natuke pilvitas kuid õhtuks oli jälle selge taevas. Korrastan tasapisi alpikaljusid. Eemaldan katkisi kive, lisan uut kruusa ja killin umbrohtu. Õnneks on seda vähe. Omamoodi väike lõbu on ka uute aiaaksessuaaridega jändamine, et kuhu miski sobiks ja kas üldse sobib ja siis jälle, et kas kivi, kuju või korall. Niimoodi tasapisi, sammhaaval ikka suve poole. Suurde peenrasse pole veel üldse jõudnud. Aga kuhu mul kiiret. Põhiline ongi see, et pensionäril on ka aega nautida. Nädalad ei ole enam nagu kiirrong...tähendab, on ikka, kuid mul on aega ka raamatuid lugeda, teistel aednikel külas käia ja vahel niisama vaadata ja imetleda. Verandale tõi tuulehingus täna magusat looduse, mulla ja metsa ärkamise lõhna vaheliti märtsikellukeste aroomiga. Ja krookused õitsevad nagu jaksavad. Neile hakkavad seltsiks puhkema juba ka lõokannused ja sinililled. 

12.04. Selline tunne on nagu oldaks ilmataadi kontorites tänavu ka aednike soove kuulda võetud. Paradiisimaiguline aprilli keskpaik. Õues on sama soe nagu toas ja liblikad lendavad õnnelikult ringi. Ilus, ilus. Ööd ka juba plussis ja täna peaks isegi vihma tulema. Suuremaid istutusi pole ette näha, kuid maad on vähe. Tegin ruumi, panin osa alpitaimi pottidesse. Võtsin paar potikest näppu ja läksin teise aedniku juurde krookusi vaatama. Tagasi tulin nelja potikesega. Vist ei tulnud vähendamisest seekord midagi välja. Nagu jäävad ise lausa käe külge kinni...Õudne.

17.04 Vihma ei tulnud. Soe nädal (aprilli kohta siiski üsna kuumalaine moodi) möödus wuhinal. Ikka siit rohides ja seal siblides. Nädala lõpuks sai paika ka minikasvuhoone. Esialgu hoian seal öö eest varjus õrnukesi ja uustulnukaid pottides. Mulda pole veel sisse kärutanud, aga varsti, varsti...

Vihmaveetünni aluse ladumine on poole peal. Õnneks on puzzle kõik osad (tsement, vesi, kivid) olemas. Lihtsalt vaja ära lõpetada. Aias on kogu aeg väga huvitav. Kuumalaine lõpetas krookuste ja võrkiiriste pika peo. Kui oleks jahedam olnud, siis oleks see kauemgi kestnud. Eelmisel nädalal tegid sinililled silmad lahti ja praegu on nende tipphooaeg. Kuigi osad neist väiksematest ja peenematest sortidest sirutavad alles pungi. Esialgu paistab nagu oleksid ka jaapanlased (2 tk) elus, kuid mine tea. Paar päeva tagasi oli jälle öösel -4 ja täna õhtul läheb vist samamoodi, on üsna kõhe.

18.04 Käisime Randvere kandis sinilillejahil. Üks lilla, üks heledam ja üks toreda kompaktse õiega. Aga jaht ise on juba äge, hasart ja puha. :) Aias ilutsevad lõokannused ja kerapriimulad alustasid ka eile.

20.04 Eile tulid küttepuud. Ongi viimasel ajal sellised suure sahmimise päevad.  Täna oli jälle sinilillejaht. Seekord siis joovastav ja meditatiivne kaks tundi TÄIESTI SINISES metsas. Sinililled olid nagu männid, suured ja lopsakad, näha, et pinnas hästi mokkamööda. Ja esimest korda elus sattusin sellisesse metsa kust ka midagi erilist leida võis. Olid valged, roosad, lillad, piimjad sinakad, helesinised ja tumesinised, kuid leidsin ka ühe lilla-roosa vahepealse ning siniseõielise ja roheliseõielise mutandi. Mutandid olid kummaliste ümarate väikeste õielehtedega ja poolsuletud õiekrooniga. Päike muudkui küttis ja metsa vahel võis kohati isegi +20 olla. Öösel kimbutavad öökülmad, täna näiteks -4,5. Pole kasvukasse enam küünalt pannud, aga äkki peaks...Üleval toas talvitunud saurusvõhk ajas juba pimedas (ämber peas) välja kümnesentimeetrise "võha". Kuid kui ta kasvukasse viisin, muutus ta mõtlikuks ja sarv enam pikemaks pole kasvanud. Tunneb, et ööd on külmad ja pole veel aeg.

22.04 Veel üks suvine kevadpäev. Pluss 16 ja täispäike. Täna sai paagialus valmis ja natuke istutusi ka, siis käis vedru maha. Ja viimase vihma ajal kogutud vihmavesi hakkab otsa saama, sest lumeniiskus enam taimi ei toida ning istutustele kulub ka omajagu. Väike pelg on epimeediumide pärast, sest õrnad õievarred juba sirutuvad, aga meil on siin maiski vahel miinus 7-ga ööd olnud. Ja mis siis saab? Võtab õied ära. Seda on korra juhtunud küll. Taim hukka ei saa, hiljem sirutab epimeedium lihtsalt uued õievarred, kuid neid on siiski vaid mõni üksik. 

27. 04. Seniajani ikka suvisel lainel, ööd nullilähedased ja päevati kuni pluss 15. Kuid öösel sadas korralikult. Oli ka aeg, sest maastikud hakkasid pisitasa läbi kuivama. Oh seda kasvuraginat ja uusi nähtusi, mida kevadvihm hommikuks välja oli võlunud. Tulbid sirgusid korrapealt 10 cm pikemaks.

30.04 Eile hommikul oli põuatõrje osas suur murdepunkt - pumpasin meie uude vihmaveenõusse kogu aiaanumates leiduva vihmavee (kahe korraliku saju jagu, mis teeb kokku 500 liitrit). Täna hommikul oli kena tõdeda, et öine vihm täitis väiksemad vihmaveetünnid jälle ääreni ja kastmisvee poolest on edaspidi ligi kuu aega hooleta kui peaks vaja minema. Eile oli ka aiakülaliste päev ja sellest oli palju rõõmu. Õhtul siis veel uute taimede imetlemine ja istutamine. Esimest korda kuulen ja näen - Paeonia mollis ehk P.villosa. Jube sümpaatne nähtus. Toojale tuhat tänu. :)

Märts, poolsoe.

 05.03 Imelised märtsi alguse ilmad (täispäike, sinised taevad, linnulaul, puhas asfalt ja lumetuks sulanud peenrad koos täisõies talviste lumekuppudega) tühistusid laupäevaöise lumesajuga (luku kinnitõmbamise heli). Maha tuli 10 cm lumivalget pa...lund ja mis sa oskad kosta või kuhu pista. Talv hakkab jälle otsast peale: Deja vu - Võsa vahel rõõmust kilkavad suusamehed, jääks tallatud kergliiklustee (hoidku jumal, et keegi seda roogib, sest siis ei saa ju suusatada) ja postkaardijõulud akna taga. Ning järgmiseks nädalaks lubatud pakane. Täna on üks päris põnev päev, sest hilja õhtul saab valimistulemused teada.

08.03 -4, pilves. Valimised lõppesid rõõmsalt stiilis "Kes pärast naerab, naerab paremini". Paberhääletuse lõpus oli kogu Eesti kaart sinine, mis tähendas EKRE võitu (Ekre valija eelistab paberhääletust). Kui aga hakkasid öösel tulema digihääletuse andmed, siis läks kohe pilt helgemaks. Sedakorda tuleb ilmselt kaabude teemavälist mula riigikogus küll taluda ja piinlike hetkede eest pole ka tulevikus pääsu kuid selle erakonna imelikud, saamatud ja korruptiivsed ministrid on vähemasti välistatud. Ja viimasel ajal keeras ülemine ots suisa silmanähtavalt kremlimeelseks, et äkki ka vene valijaga haagib. 

Aga tali kestab. Selle nädala ööd on kõhedad. Lumi sahiseb sadada ja puuriit kahaneb. Mäletan ühte naistepäeva kus oli nii soe, et võis rattaga lõbusõidule minna...Aga kui õues on NII tali, nagu praegu, siis ei jäägi muud üle kui oodata...nina lömmis vastu akent. No kevadet ikka. Ja tulbid vaasis on nagu imeasi, nii erksad, elusad, lõhnavad.

Naistepäev on kõva püha. Tegin kodusaia, tuli sedakorda megahea välja. Hobideks pole praegu peale sallide eriti aega olnud, isegi vaibavabrik seisab. Panin küll lõime peale kuid rohkem pole liigutanud. Pigem tegelen esimese korruse entroopiaväljadega ja tore tõdeda, et varsti saab nendega TÕESTI  lõpusirgele. Haha, kaks nädalat "ma mõtlen sellele homme" teemade klaarimiseks. Oli ikka paras hunnik küll. :)

10.03 Märtsi külmarekord (ja meil vist ka kogu talve külmarekord?) -17,2. See oli täna öösel. Päeval tõuseb taevasse kuumav päike ja kütab, kütab, kütab...Käisime eile teiste aednikega spaas lobistamas ja rääkisime palju kõiksugustest lilledest, mida me suvel kasvatama hakkame. Täna õhtul on Päevakoerte juures saun ja homme Lapsega Tai stiilis kokakoolitus. Väga tihe nädalalõpp. Entroopiaväljad vaatavad mulle pisut etteheitvalt otsa, aga ma mõtlen, et mis siis ikka kui jagub neid ka järgmisse nädalasse.

12.03. Eile sadas maha 10 cm lund. Poleks vaja olnud. Sest ülehomseks lubab Foreca 6 kraadi sooja ja terve nädal sealt edasi näikse olevat juba plusskraadine. Jõudsime ära oodata...Kui see muidugi jälle mingi ilmanali pole. 

Bauhof on tore pood. Läksin tomatiseemneid ostma, kuid komistasin odavate minirooside otsa. Homme on suurem ümberistutus. Panen nad suurtesse pottidesse ja mais juba peenrasse maha. Üks Bauhofi roosipott sisaldab endas 10-12 tubli juurekavaga roosipoega. 

13.03. Viimaste päevade ööd on olnud -11 kuni -13, ka täna polnud erand. Kuid päeval on päike. Avan igal hommikul kasvuhoone, et suvi sinna liiga vara ei saabuks ja sulen õhtul taas.  Ohoh, päeval +2,3! Vist on kõige hullem möödas,..Ei tea midagi, sest õhtul tabab meid lumetorm, selline mis ulub korstnas ja puistab peenikest lund kuni verandaukseni. Poole öö ajal kevad enam ei kannata ja murrab sisse, lumi muutub vihmaks ja temperatuur tõuseb kolme kraadini. Loomulikult möllab torm edasi. Väga huvitav, praegu on veel pime, kuid milline on maailm hommikul peale sellist vihma ja tormi?

14.03 Kevaad! :)Vihmapilved tulevad ja lähevad, lumi sulab, puid-põõsaid ahistanud lumemütsid on kadunud ja ilmateade lubab tänaseks pluss 6. Oli +6,8. Õhtuks oli aknaalune peenar puhas ja kivilad hakkavad ka välja sulama. Kasvuhoones on muld kohati veel külmunud.

15.03 Heade aegade algus oli võimas. Puhas eufooria. Tavaliselt nii need kevaded tulevadki, et veel öösel on -12 ja siis, järgmisel päeval +7. Lumi sulas sooja vihma käes lausa silmanähtavalt. Täna on +3,4. Pilved ei lase päikesel hommikupoole veel korralikult kevadet teha kuid juba veebruarist saadik õitsenud (tõsi, vahepeal küll lume all) lumekupud vaatavad päikesega silmast silma nii palju kui saab. 

Päästsin kasvukas kastekannu, millele sügisene aednik (va tohmakas) vee sisse oli jätnud ja see õnnestus päris hästi. Panin kastekannu tila allapoole ja sedasi ta seal aeglaselt sulas ja nirises. Ei pakatanudki lõhki. Metsik himu on rohida, siblida ja kraapida, aga maa on veel külmunud ja tuul väga kõle. Õhtupoole ei pidanudki enam vastu ja lipsasin aeda, sest aknaalusest peenrast paistsid umbrohud tuppa ära ja see oli väljakannatamatu. Nüüd oli maapind vähemasti pealt sula. Krookuste ninakesed püüdlesid multši alt valguse kätte ja kõige varasemad laugud näitasid oma lopsakaid pealseid. Kui pole kaua saanud, on rohimine puhas rõõm. :)

17.03. Kevad süveneb. Terve see nädal on olnud palju päikest. Täna hommikul laulis taevalaotuses lõoke. Ja värava kõrvale on samuti ilmunud talvised lumekupud. Aknaalune peenar, kivila ja aiaäärne floksipeenar on lumest vaba. Ülejäänu osas ootan lahendusi nädalavahetuseks lubatud kevadvihma näol. 

18.03. Esimene soe öö. Hommik pluss 2,5. Pilvine, tuuline ja soe, uskumatu, kuid lõuna ajal näitab kraadiklaas 7,5. Seekord ei ole Gargari krookused kõige tublimad. Esimesed kollased ninakesed on hoopis crocus chrysanthus `Gipsy Girl` õied. Ja kohe järgneb Iris histrioides `Lady Beatrix Stanley`

20.03 Kolmas päev üle 7 soojakraadi, täna on koguni +10,3. Võtsin alpikaljudelt katted ära. Kivirikud on ideaalses konditsioonis, paar piredamat sorti mättalist on talvele alla vandunud kuid üldine pilt on hea. Ega nelgid talvitukski kui ei kataks ja pisut muret teevad mauklehed. Kenasti olid kaetud kuid tänavune heitlik talvemuster tuli vist liialt külge. Neli suurt lund ja neli paljaks sulamist. Õnneks on neid mitmes kohas. 

22.03 Kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, siis nii ongi. Võrkiirised avanesid küll täies ilus kuid viimased kaks päeva on suhteliselt nn "märtsised" olnud. Öösel väike miinus või nullis ning päeval kuni pluss 5. Täna sajab külma vihma, usun, et kui täpselt uurida võtaks, siis sisalduks seal isegi lumekristalle ja kõle tuul ulub ümber maja. Kummaline, kuid just märtsikuudel tabab mind vahel maniakaalne vajadus kududa pakse, sooje ja kohevaid asju. Kohe on ju suvi. Teoreetiliselt, eksole. Kuna viisin roosipotid kasvukasse, siis süütan hallaööde tulekul seal küünla. Väikeses ruumis piisab ühest leegist, et plusskraadi hoida.

24.03. Hommik. Tatsan unisena kööki ja olen kindel, et ma olen esimene. Peale minu ei ole köögis kedagi. Keeran lauale selja, valan endale kohvi ja piima. Segan. Selja taga hakkab keegi nurru lööma. Härra Tibu istub mu toolil ja jälgib millega ma tegelen. See on uskumatu kui vaikselt kass liikuda oskab kui ta tahab. Oh, sind, Tiburull! :) Parim võimalus kellegi tähelepanu äratada, on võtta ära ta koht. Jaa, sa saad oma konservi. Ja päev ongi alanud. Kaks viimast päeva on olnud kuni pluss 10 ja pilves. Mõnusad aiatoimetused ja natuke ümberistutusi, sest maa on juba sula. Uurisin ka potte mis kompostikasti mattununa talvitusid, õnneks oli sügisene aednik neile ka sildid kirjutanud. Õues on lillepeenras juba jumalikku sinist. Teised võrkiirised tärkavad ka ükshaaval.

28.03. Esmaspäeval oli lumi maas. Rõve. See sulas küll õhtuks ära, aga edaspidi on olnud nüüd nii, et öösel kuni -4,5 ja päeval kuni +1,5. Juba puhkenud krookused hoiavad õisi kinni ja tärkama hakanud lõokannused puuavad maa sisse tagasi pugeda. Seoses ümberkorraldustega aias sai üles kaevatud suur põõsas ebajasmiini, kes kippus juba paar aastat ümbritsevaid taimi neelama. Tema hõlmade alla on kadunud kaks liiliasorti, märtsikellukesed ja mitu kukeharja. Aga nüüd laiub tema asemel peenras igavene lahmakas tühja maad. Vaatan seda läbi akna (õues on lihtsalt nii rõve) ja mõtlen milliseid vangerdusi saaks aias selle läbi korda saata. Need on toredad mõtted. Tuleks ainult õuesoe tagasi....

31.03. Lootsin, et täna saab viimaks paika pandud mu armas talvine kingitus, see on üks väga suur vihmaveenõu. Nii suur, et sinna mahuks vist terve tiigitäis vihmavett. Aga korraliku aluse tegemisega läheb kauem aega. Kui see paika saab, hakkan vihmavee kogumisega kohe pihta. Viimaste aegade suved on alati sisaldanud ka vähemalt kaks pikka põuaperioodi. See selleks, kuid kõige suurem probleem oli muidugi paagile koha leidmisega, sest see ei tohtinud olemasolevaid struktuure segi lüüa, pidi asuma kohas, mis pole teistest vihmaveenõudest väga kaugel (et jääks võimalus väiksemate täitumise korral nad suurde tühjaks pumbata) ja see ei tohtinud ühtegi head floksikohta ära võtta (nali...või siis mitte). Sest 600 ruutmeetrises iluaias kus on 150 floksi, 25 pojengi ja üldse kokku 1600 taksonit, oli see kõva väljakutse. Nüüd on koht ootamas ja ehk saab aprilli alguses paagi paika ka.