01.09 Parasjahe ja päiksepaisteline reede. Oh, mis rõõm! :) Sain nädala alguses kuivama riputatud pesu ka lõpuks ometi kätte. Oli teine kümneid kordi vihmapestud ja tormituulutet. Nädalajagu vihma saanud floksid kuivasid samuti tuules ära, korjasid kokku oma järelejäänud ilu ja särasid päikeses. Veel on värve kuid õhus heljub selgelt tajutavat sügiskargust ja verandal jutukat lugedes tuli pleed ümber võtta. Aias on tugev tendents sügise suunas. Varased krüsanteemid juba õitsevad ja areldi alustavad ka esimesed sügisesed astrid. Istutan iga päev mõned floksid. Ongi varsti viimased käsil ja jääb ruumi üle ka uustulnukatele. On mul kummist aed? Ei ole. Vahel lihtsalt ei tekki mõne sordiga emotsionaalset klemmi ja nii ta lähebki edasi uude aeda ja nii on ka tänavu jälle ruumi.
05.09 +19, pilvine soe ja tuuline hommik, vihmad lakkasid septembri tulekuga (mõni äraeksinud üksik pilv ehk välja arvatud). Istutamist vajavad floksid on hetkeks otsas, alustan aia sügisrohimisega.
06.09 +20 Päike, tuuleke ja aeglane suvekulgemine sügise suunas. Kasvuhoone väljastab tomateid, kurgimajast tulevad viimased kurgid ja ööd lõhnavad valminud õunte järele.
09.09 +20 Bond sai öösel hiirega sisse, aga see pole enam mingi uudis. Sel korral jamasime kaua, sest Bond üritab teemat rituaaliks kujundada. Kuna tal on varasemast juba kogemusi ja seepärast väldib ta kõiki võimalusi, kus pererahvas saaks ta koos hiirega kohe välja tõsta. Ta teab, et marduse nutulaulu (kurva alatooniga intensiivne ja hale näugumine, millest võiks justnagu välja lugeda, et kass on kas haavatud või tal on midagi viga) tuleb alustada alles siis kui saak on perenaise voodivaiba peale maha pandud ja suu tühi. Saab häälel vabalt tulla lasta. Viskusin kottpimedas voodist ja asusin taskulambiga hääle allikat otsima. Bond oli hiire suhu kahmanud, koridori lidunud ja peitis ennast kummuti all, jätkates marduse laulu teise salmiga. Kuna ta oli hiire maha pannud, siis sain selle mopiga kätte ja haarasin võidukalt laibakese rõvedast jahedast sabast, et...kuid Bond hüppas üles ja kahmas saagi uuesti enda kätte, et siirduda kööki, peita end tooli alla ja jätkata kolmanda salmiga. Ime, et Pokumees selle madina peale üles ei ärganud. Köögis sain ma tule põlema panna ja uuesti hiire sabast kahmata...ja jälle tõmmati see mul käest. Oifakk, mäng selline, jah? Ma teadsin, et sa tahad mu hiirt! Pole vaja ennast tagasi hoida! Kassi silmis helkis puhast hasarti, aga mina ei olnud enam unine ja kolmandal korral sain ma enne hiire kätte kui Bond jõudis üldse laulma hakata ja see lendas verandauksest kuradima kaugele kuskile. Bond läks talle järele. Mängu lõpp! Pesin hoolikalt käed ära, põrnitsesin natuke aega lakke ja püüdsin lahkunud Une-Matit tagasi meelitada kuid kõrvus kõlas ikka veel see nn marduse laul või ood äsjalahkunud hiirehingele. Milline imelik kass...Loodan siiralt, et see oli see hiir kes mu sinilillede alla metroo rajas. Sellest loo moraal: Kui teil on hommikuti raske ärgata, mängige oma kassiga kassi-hiire mängu. Uni lahkub KOHE teadmata suunas ja enam tagasi ei tule. Kasvõi kell neli. Kontrollitud.
10.09 Võhma Juurikas. Nüüd juba eiteamitmes. Neid on olnud igasuguseid, küll paduvihmaseid, küll külmatuuleseid, küll ärajäänud rongi elamusega, küll veidras kohas peetuna. Tänavu oli +22 ja imeilus ilm. Nii tore oli omasid näha ja taimi vaadata. Koju tulid kaasa kuus floksi, tumelilla krüsanteem, täidisõieline kolmiklill, 3 kuningliilia sibulat ja väga väärtuslik sinililletibu.
11.09. +20, päike. Mu lemmiksuvi jätkub. Alustasin päeva nelja floksi istutamisega ja muldade segamisega. Jaburuse mingisugune aste vist, aga kui ma vaatan kuidas floksidel karv läigib ja kui tugevad nad on, siis võib seda mullasegamist ju teha. Et vähemasti istutamise ajakski midagi paremat juure alla.
12.09 Imelised ilmad, päike pole enam nii kuum. Tore kui öökülmad viibivad ja septembrist saab suvelisakuu. Sest kurke veel tuleb ja hilised floksid on täies õies. Nagu näiteks toredate nimedega Charlotte Blanchet, Betty Marguerite ja Ilse Köcher.
14.09 Terve ööpäev tuli paksu vihma. Suurepärane aeg istutada, kõigest neli floksi on veel jäänud, aga sedakorda on kõik floksikohad täis ka. Heleni juurest tuli teistmoodi ja imelise õiega krüsanteem, mis näib olevat kodustatud potitaim. Nüüd on meil selliseid juba kaks. Peaks ise ka mõnda proovima katsetada ületalve pidada kui Bauhof hinnad alla laseb. Taimepoed on neist praegu pungil ja mõnel on päris ägedad õied.
Valmistun juba järgmiseks hooajaks, kasvuturbad, istutusmullad ja -villad, hobuseõnnistust peaks ka jätkuma. Bond tuli eile hiirega, kuid ajastus oli vale, päevauudiste ajal on inimesed veel täitsa üleval ja me juhatasime ta poole laulu pealt nii viisakalt õue tagasi kui selle tempo juures võimalik oli.
18.09 -1, esimene öökülm. Muidugi tühistus see kohe koos päikesetõusuga kuid esimene hoiatus on antud. Ja rännegi on alanud. Paar päeva tagasi kajas taevalaotus sookurgedest. Neid oli seal sadu. Äreva kruugutamise saatel ledasid nad täiesti ühemõtteliselt lõuna poole. Eile korjasin kasvukast ka viimased tomatid ja neli kurki ära. Väga hea ja tubli kurgisort on `Pony`.
Inimesedki valmistuvad talveks. Uskumatult hea seeneaasta. Meie puravikukoht on andidest pungil ja ausalt öeldes näen sellist õnnistust esimest korda. Tavaliselt, ka heal seeneaastal on muid seeni palju ja puravikke peoga peale, kuid tänavu on neid teistest seentest rohkem.
Aias on viimased istutused ja tulbisibulate mahapanek. Sügisrohimine ja multšimine ka. Mingeid suuremaid mullatöid ma sel sügisel enam tegema ei hakka, las jääb kevadeks. Floksid on õitsenud peale paari väga hilise, aga neid peab ka olema. Täies õies on veel Betty Marguerite, Ilse Köcher, Charlotte Blanchet, Shapky Gortensy ja Rayonnant. Silma rõõmustab ka krüsanteemide kolmik. On neid meil igasuguseid olnud, kuid meil osutusid kõige vastupidavamateks vana hea pronksikarva sort ning helelilla koos tumelilla ja hilisemaga, mis on natuke vähem vitaalne. Punast olen aastaid hoidnud ja poputanud kuid tänavu lahkus ta järsult ja pole siis vaja ka kui ei püsi. Helenilt tulnud imeilus kuldne aga läks kasvukasse talvituma, õuekatseid hakkan siis tegema kui teda rohkem käes on.
22.09 Paistab, et ehmatuseks see öökülm jäigi sest mahedad päevad ja ööd jätkuvad. Alustasin peenarde multsimisega. See hoiab suvistel põuakuudel natukenegi läbikuivamise eest. Päikesepäevad vahelduvad sajupäevadega. Oleks juunis ka nii olnud...Üldiselt on armuline sügis, õunad on suured, öökülmad viibivad ja lavast tuleb veel kurke. Värske kassiomanik Mallast käis oma uue pereliikmega külas. Jätkuvalt paneb imestlema KUI paigas on vaevalt, et kahekuise kassipoja maailmapilt. Minu Kaitsja, vaatab ta oma peremehe poole. Iga kahtlase krõpsu peale poeb peremehe sääre varju. Aga hakitud kanafileed süües pole kõhklusekübetki, lükkab mu kiusliku käe tagasikätt ja uriseb nagu väike fuuria: Minu oma! Ja uudishimulikule Härra Tibule tegi SSSHHH! Tibu tõmbas tagasi ja arvas, et läheb parem õue tagasi, sest nii hullu asja pole minu vanad silmad veel näinud. Karvakera lasi pärast turjakarvad alla ja oli jälle armsus ise. Võtsin ta pihku ja vaatasin, tema vaatas vastu. Tõdesin üle hulga aja jälle kuidas kassipoja silmist vaatab vastu kogu maailma tarkus. Ja peremees on ümber sõrme keeratud, käib mööda lemmikloomapoode, ostab ronimispuid, mänguasju, parimat beebisööki ja muid kassitarvikuid.
24.09 +18, päike. Ja ongi peaaegu üle päeva meil vihmane olnud. Näiteks eile sadas terve päeva ja kaks päeva tagasi ka. See nädal oli väga kiire ja sõidurohke. Aga edaspidi ainult kodused maastikud. Tahan mullad ära sõeluda, kivilad rohida, potitaimed talveks turvaliselt kaelani mulda kaevata ja viimased lillesibulad maha panna. Siis saab täie rauaga õmbelusetoa ja vaibavabriku vahel sõeluma hakata. Ei pidanud vastu ja tõin linnast isegi vanaaegse tooli juba valmis, et õmblusmasina taha oleks ilus istuda. Vahel saab ikka antiigipoe müügilehti sirvitud ja teinekord on neil allahindlused ka.
26.09. +18, päike. Ilus soe sügis. Võtsin sügiskoristuse ette. Esimene on floksipeenar eesaias. Pealsed maha, umbrohi välja, korralik uus ääris peenrale, komposti taimede ümber ja uus multš peale. Ja viimasel ajal palju korratust ning frustratsiooni tekitanud ploomipuu Victoria (kui palju võib ussitada ja hallitada kevadistest pritsimistest hoolimata) lahkus jalapealt. Palju puhtam ja valgem. Ka mustikatel, kes nüüd kogu päikese endale saavad.
28.09 Viimased kurgid kurgilavast on sama suured kui augustis. Kuigi õisi ja väikesi kurke veel oleks tulemas, teen lava tühjaks. Iial ei tea millal külmaks läheb ja kurgilava on hea koht taimepottide talvitamiseks sest mitu kasti priimulate beebitaimi ootab juba talvekorteri järgi.
30.09 Tore ekspropmtretk Hõbeda kanti. Õdus õhtu sauna ja vanade heade sõpradega. Tagasiteel miilas taevas nii hele täiskuu, et põldude vahel oleks võinud tuledetagi sõita. Homme on oktoober ja ikka veel nii soojad ööd...
