01.01.24 -7 kuni -11. Päikseline ja kõhedavõitu ning jaanuari esimesse nädalasse lubatakse veel palju päikest ja teist väga madalate temperatuuridega külmalainet sellel talvel. Peenrad on jõulusulast hoolimata paksu lumekatte all, sest lund sadas novembris meil lademetes, kuid väike (tegelt täitsa suur) mure on katmata kasvuhooneasukate (krüsanteemid, priimulapojad ja muu mudru) ning eesaia kurgimaja (kus samuti priimulapojad ja veel mõni hellik) pärast.
02.01 -20, päike. Päikesetõus on nii pimedal ajal toretore vaatepilt, kuid maja prussid öösel paukusid. Sellist pakast pole mitu talve olnud. Ja ega hädad ükshaaval käi - juba eile õhtul selgus, et kassisült on otsas. Iga kassiomanik teab, et see tähendab probleeme. Hommikul alustasin oma autosse sissemurdmist. Kuna see pole jõulust saati juhtme taga olnud, siis tark masin aku pealt hommikusoojendust ei tee ja uksed olid totaalselt kinni külmunud. Laadimisport niisamuti. Kolm kannutäit kuuma vett ja saingi kapslikaane lahti. Pakasest hoolimata töötab elektriauto muu süsteem laitmatult, kuid need uksed ja luugid, jah...Sulatasin roolipoolse ukse ka üles, käisin poes ära ja panin kauba heauskselt pagasnikusse. Lops ja korras. Millegipärast ei olnud see kinni külmunud (või oli sõidu ajal hetkeks lahti sulanud). Lõin pagasniku ukse lihtsameelselt kinni ja sõitsin koju. Kodus enam lahti ei tule. Mitte mingi nipiga. Täitsa loll seis, kassid lõugavad ja nõuavad süüa, aga sült on pagasnikus. Alustasin uuesti oma autosse sissemurdmist ja üritan seekord läheneda pagasnikule tagaukse kaudu. Veel kaks kannutäit tulist vett ja missioon lõppes edukalt. Järgmine kord lähen kelguga poodi.
Katsin kurgimaja elanikud ja kasvukataimed turbaga ning panin kasvukasse suure lõhnaküünla põlema. Veidi ikka soojendab ja tobedalt ilus on õhtul aias kumavat kasvuhoonet vaadata. Loodan, et see tänaöine külm ei jõudnud veel liiga teha...Aga kuna ilmateade näitab ka edaspidi pakast tulemas, siis oli see hädavajalik. Vähemasti ei ärka ma enam kell kolm üles, et hakata mõttes lokku lööma, et mis mul seal kõik võiks ära surra. Olen teinud kõik võimaliku.
03.01. -19, päike. Sigakülm, kütame. Sedakorda ei ärganud mitte mina öösel kell kolm vaid Härra Tibu. Ja kui kassil mingi haige mõte ka tuleb, siis teda ümber veenda on võimatu. Seniajani on kassikast Tibule päris sõbraks saanud, kuid kell kolm öösel avastas Härra Tibu endas vajaduse teha üks plönn ja ootamatu vapruse ning kindla soovi teostada see projekt kuuri all (sest ainult pehmod situvad kasti!). Härra Tibu hüppas mu pealt keset sügavaimat unenägu kitse ja küsis õue. Ok. Kass tahab. Lasin ta õue ja jäin ukse juurde ootama. Kuu paistis, külmad sinised varjud, lumel ja -20. Tibu testis verandal keskkonda ja võttis hoogu. Seda ei tulnud. Külmapoisid kahmasid kassihärra viledast toakuuest ning torkisid õelalt. Tibu andis alla ja küsis tuppa tagasi. Lasin ta sisse ja läksin magama. Poole tunni pärast kordus kõik uuesti. Täpselt sama tegevuskava, kuid Tibu lösutas kolme minuti asemel verandal viis. Lootsin, et nüüd valib ta kassikasti kuid seda ei juhtunud. Kolmas häbematult räme äratus. Siis mulle aitas, silme ette kerkis punases tulikirjas Juha Vuorineni lipulause "Joomahullu päevaraamatust", mida ma siin kordama ei hakka (kuid mis on kirjas oktoobrikuu postituses), krahmasin kiusliku kräunami ja panin ta koos kassikastiga sauna kinni. Ülejäänud öö oli väga rahulik, välja arvatud kauge summutatud lament sauna suunast ja hommikul Härra Tibu mulle otsa ei vaadanud. Asjad olid kenasti aetud, kuigi saun natuke segamini. Loodetavasti on tal täna öösel parem uni. Siga selline!
04.01 -20, päike. Härra Tibu käitumises on uus huvitav joon. See on lugupidamine. Aga seda on varem ka olnud ja ma tean, et see läheb üle.
07.01 -23, meie külmarekord, päike. Alatu kabjalöök pakaselt kuigi reedel ja laupäeval olid päevased temperatuurid juba miinus 13-17 ja lootus, et ilm läheb soojemaks. Tühjagi. Laupäeva õhtul andis juba tunda, et asi pole õige, kuidagi palju puid kulus kaminasse, kuid tuba ikka soojaks ei läinud. Bond küsis õhtul välja ja ilmus alles hommikul särasilmse ja näljasena. Mis loom see küll on? Oleks nagu kass, aga käitub kui polaarrebane.
08.01 -7, pilves, milline kergendus...Ees on tavaline pilvine ja poolpime jaanuar väikese soojalainega, mis läheb üle tavaliseks talveks miinus 5 kuni miinus 16 ja kui tahaks pisut dramaatiline olla, siis lööks käsi kokku ja õhkaks "Ah, kuidas ma armastan tavalisust!".
10.01 +2, pilves. Sulasulasulasulasula! :) Vähemalt paariks päevakski.
12.01 -7, pilves, lumesadu. Rikas jaanuar, kõike on. Kohe kuu alguses pakane koos pimestavate päikesepäevadega, siis oli sula mis lubas paari päeva jooksul haista kevade illusiooni, nüüd jälle lumesadu. Et ikka oleks kõiki talve varjundeid võimalik ära testida. Võtsin külmakatted maha ja loodan, et lumi katab niipalju kui vaja. Eilse päeva tipphetk oli üle paari kuu jälle linna oma lemmikkaltsukasse sattumine. Ja sealt leitud 50 sendine tore tarbeese: originaalpakendis mustast sametist silmakate, mis ergu unega emandal ka siis magama laseb jääda kui toas tuli põleb. Rosinaks tordil on unehäirijate jaoks silmakattele säravalt tikitud suur kiri "FUCK OFF!"
14.01 -13, päeval -9. Pilves kuid mingil müstilisel lumesametisel kombel valgem kui detsembris. Jaa, kevad ei ole enam kaugel. Hoolimata järjekordsest külmanädalast. Samas, õnneks jäävad öised miinuskraadid alla -15 ja päevased alla -10. Ja iga päev tuleb lund juurde. Taimede pärast ma enam ei muretse.
16.01 -10, paks lumesadu. Ööga on maha sadanud ca 15 cm kohevat lund. Ega muud kui radu sisse ajama. Ja hetkeks vilksatas mõte, et kas ongi nüüd need lapsepõlve külmad ja lumerohked talved jälle tagasi tulnud?
Kassi silmad jahedal hommikul kamina ees. Tee juba rutem tuli alla, sa kohmerdis! Seda kuidas maiusekrõbinaid ja sülti noritakse, seda näen ma iga päev, aga, et kaminatuld ka, seda pole varem näinud. Teen tule alla, Härra Tibu lõdvestub, lööb nurru ja on väga rahul. Peesitab tulevalgel. Vana lord. :)
21. -5, pilves, kuid kaks viimast ööd on olnud kummalise külmahüppega. Reede päeval -5, laupäeva öösel -18, laupäeval -5 ja pühapäeva öösel -24, mis on hetkel meie uus külmarekord. Omavahel öeldes on talvest üsna silmini, Tegin reedel peretaksot ja nägin Nõmme ühesuunalistel tänavatel inimesest kõrgemad lumekuhilaid. Ka meil aias ulatuvad mõned lumehanged juba vööni, loodan, et algav sulanädal jätkub kuni kevadeni, kui unistada, siis ikka suurelt...Jaa, muidugi, ees on veel veebruar, see kõige külmem talvekuu, millega suvelapsi hirmutatakse. Lihtsalt, et seda veebruari on meil juba novebrist saadik olnud.
22.01 0 kraadi, pilves, tuuline ja ongi sula. Nädalavahetus kulus küünlavalu tähe all. Nüüd juba silikoonvormidega. Tegin ühe portsu päris vahast ja järgmisel päeval lõhnaküünalde jääkide ümbervalamise. Mesilasvaha on üks imeline aine.
Kuid samal päeval suure sularõõmuga õue minnes sain aru, et poleks vaja olnud. Sadas jäidet. Auto oli nagu klaasiga kaetud ja teed üksainus liuväli. Siiski tuli minna. Lühikesel retkel autost poeukseni kargas tuul kallale ja torkis peenikeste jäänõeltega, huh, on meil alles kliima!
23.01 +3, vihm. Vihma sadas terve öö. Nii meil need kevaded algavadki...Ehh, mõnus. :)
27.01 -3, pilves kuid kena hele päev. Vaibavabrik on kogu talvise aja töötanud ja jaanuari lõpuks saab 40 meetrine lõim otsa. Kahe kuuga 40 meetrit. Pole üldse paha. :) Ning hasarti jagub ikka veel, sest umbes tosinajagu plaanitud projekti on täiesti läbi proovimata. Õnneks on kevadeni aega. Vahepeal sirutasin virtuaalselt käe Varraku odavmüügiletile ja ostsin pataka raamatuid, nende hulgas ka Triinu Meres ulmeka "Lihtsad valikud" ja "Kui sa tahad olla hea". Olen üleni lummatud. Mul on nüüd raudselt üks lemmikkirjanik juures. Meenub ka eelmisel aastal loetud erinäoline ulmekas "Kuningate tagasitulek", mis oli samuti väga hea. Olin paar aastat tagasi lugenud ta lühijutte ja sealt jäi nimi meelde. Kuid ei osanud arvata, et ta kõik raamatud nõnda head on. Peab ikka väga tark ja tohutu fantaasiaga inimene olema, et selliselt kirjutada.
30.01. +2, tuuline, päikseline. Eile oli sama kuid +3. Kaugem ilmateade näitab, et sula on veel kuus päeva. Selle ajaga jõuab võrkiiriste pealt lumi ära minna. Kas jõuab või ei jõua? Igatahes tänane pilk õue võttis üsna muhelema, krookuseninakesed juba paistsid läbi ahta lumekanga. Ja valgust on ka juba mõnusalt palju, pole vaibavabrikus vaja pead murda mis värvi see hall kera õieti on.
