Suvi-talvine aprill

 02.04. +1,8 hommikul, päikepäike ja päeval +17. Pole midagi öelda, puhas paradiis. Eile oli esimene tõsisem aiapäev. Otsisin labidad üles, pumpasin märtsikuise vihmavee suurde paaki põudu ootama ja hakkasin kasvuhoonet talvitujatest tühjendama. Siin ja seal natuke rohimist ka. 

Hetkel on krookuste tippaeg, esimesed ilmutavad juba väsimuse tundemärke. Lumekupud on ära õitsenud, võrkiirised kestavad veel. Alustanud on esimesed sinililled ja lõokannused. Kirgaslilled ja puškiiniad tõusevad mullast. Kõik lõhnab ja mühiseb kasvutuhinast. Tulbininakesed on juba 10 cm pikad ja avanevad esimesed õrnad ülased. Kuigi nende jaoks on veel liiga vara.

03.04 +19, suvine aprillipäev. Hommikul pikeerisin toas tomatitibud ära. Õue minnes oli päike juba kõrges ja kui sattud järsku toavaikusest kõige selle keskele, jääb vaid õnnelikult õhata - Milline päev! Kollased ja kirjud liblikad krookustel, esimesed mesilased ja kimalased tolmukate vahel posserdamas, kevadesegaduses haneparved taeva all kikatamas, ellu ärkava looduse magus lõhn ja kuldnokkade kahisevad kudrutused naabri aias. Kogu ilu ehk varjutasid pisut pesupuudele kuivama riputatud värvipotist tulnud vaibakaltsupalakad mis pidid olema purpursed kuid toon meenutas märjalt pigem kuivanud verd. Pole viga, kuivades tõmbab ehk mahedamaks. Tõmbas ka. Täitsa äge värv- pruunikas purpur, sobib hästi kollase ja lillaga. Aga aias saab juba kaevata. Seda ma ka tegin.

04.04 +8, päikepäike. Pokumees meisterdas väga uhke ja ilusa taimekasti. Ohtrate manitsussõnade saatel, et naine ärgu edaspidi saagi, trelli ja laudu käppigu kui ei suuda ühepikkusi laudu saagida (ja kõige nürima sae võtsid sa ka!). No mul tuli nädala sees hull puutööhoog peale ning see on ka tõsi, et täpsusega ma väga ei hiilga (mis see millimeeter ikka teeb siit või sealt). Kuid see on Puutöömeeste Ametiühingu jaoks vastuvõtmatu. Ega`s ma sinna tsunfti astuda tahtandki, tahtsin ainult taimekasti. Ja teist oleks veel vaja, kui mitte kolmandatki. 

Alustasin aias väikese lapi uudismaaga. Põhjusi on kolm. Pesupuude ümber on tülikas muru niita, seal kipub murus kasvama karedat jürilille (juba on ta seal ka!) ning mul on ruumipuudus. Näen juba vaimusilmas maitsekat rajakest läbi tihehaljastuse kasvuhoone ukse poole suundumas ning vasakul kõrgumas siniste flokside tihnikut. Tõsine kivide, mulla, käru ja labida päev. Üle 5000 sammu oma aias.

05.04 +2, päikepäike, kuid maas on 5 cm lund. Ja see ei sula päikese käes ära, sest väljas on ilgelt arktiline. Võtan puhtalt frustratsioonist vaba päeva. Seriaalid, juturaamat ja 400 sammu terve päeva jooksul (köögis söögi järel tuleb ju käia). Pimestavalt kaunist maikuuilmade paradiisist langeda tagasi talve! Saabunud kevad käest rebitud! Aedniku tundliku närvikava jaoks on see terve pikk kaubarongitäis tünga. Ma olen täna Emand Draama. Mossitan ja ei tee MITTE midagi kasulikku. 

06.04 öösel -5, päeval +2, päikepäike, ikka veel lumi maas. Shitshitshit. Õues on jätkuvalt kõle ja külm. Aknast välja vaadata on täitsa rõve, rododendroni lehed on öökülmast ikka veel allapoole ludus ja rullis. Vedeleda ka enam ei viitsi. Sõlmin telgedel uue vaiba alguse, kerin materjali piiritsatele ja õmblen kokku ühe teise vaiba jagu teksaribasid. Kerin keradeks ka. Siis võib jälle logelema hakata. Külmapühad vms. 

07.04 +1, pilves, märja lume sadu. Raadios öeldi, et terve nädal on nüüd nii. Aknast paistab räsitud kevadlillepeenar. Võrkiirised ja osa krookusi said suhteliselt üürikest aega õitseda. Ainult alpikannid säravad kuuri kõrval juba teist kuud järjest nagu polekski vahepeal olnud lumesid, pakaseid või midagi. Pean neid rohkem laiali istutama. Väga sümpaatne taimerühm, kui nad kasvukoha omaks tunnistavad. Paraku seda alati ei juhtu.

Meeleolupildike: Pilvine hommikupoolik. Härra Tibu kõnnib unisel pehmel sammul kööki ja jääb hajameelselt oma söögikaussi tuiutama. See on tühi. Härra Tibu saba teeb pahaselt võnkt. Võnkt! Võnkt-võnkt! Kass keerab sõnagi lausumata ümber ja läheb tuppa tagasi. Väärikus maksab ka midagi. Ta hüppab klaveritoolile ja jääb ootama millal ta sealt avastatakse (oi, Tiburu-ull, kas sa oled täna juba süüa saanud?). Kuid oodates poleks paha ka väike uinak teha. Loogiline ju.

09.04 +4, vihm, pilvine. Kõleduse taga kumab lootuskiiri - neli päeva veel ja siis peaks jälle soojaks minema. Sinililled pole sel kevadel peaaegu üldse õitseda saanud, konutavad poolsuletud pungadega niisama siin ja seal. Õnneks pole öökülmad alla -5 olnud. Käisin eile metsas luusimas, päike oli soe kuid karget õhku see mahedaks kütta ei suutnud, lisaks puhus kõle põhjatuul. Metsas lauldi, kuid mitte eriti rõõmsalt ega valjult. Paar metsvinti ja tihased.

11.04 +1, öösel tormas ja sadas lumekruupe. Hommikul taevasse tõusnud päike kutsus kuumalt õue, kuid õu oli lõks. Puhus mõrvarlik arktiline tuul ja autotermomeeter näitas +1. Poes peab ikka käima, kuid muudele õueplaanidele tõmbasin kriipsu peale ja läksin vaibavabrikusse tööle. Hea, kui on kuhu minna. :) 

12.04 öösel -5, täiskuu. Järgnes +7 päev, õhtuks oli lumi läinud ja peenrad välja sulanud. Kuid see oli kurb päev. Üks hea inimene on jälle vikerkaare taha läinud.

13.04 öösel öökülm kuid päeval juba suvi. Aed kosub külmanädalast, nägin kollast liblikat ja sinililled avanevad arglikult.

14.04 öösel +9, päeval +14, väike vihm ja pilvealune päike. Sinililled on enamik lahti. Oli tore aiaring juba tuttavate ja ka vähem tuttavate õitsejatega kohtudes. Nii palju värvivarjundeid! Nii palju sinist, roosat, valget, heleroosat, pärlmutterjat ja lillatoimelist rõõmu! :)

15.04 +10, +20, päikepäike. 

 Mesinik räägib hommikul kassiga "Sina igavene tarumardikas, ise ei saa kausi juurde mindud!" Kassi silmad, ainitised ja põhjatud. Härra Tibu teab kuidas olla mõjuv. Peremees ohkab, võtab kassi sülle ja viib kööki süldikausi juurde. Kass vaatab mulle üle Pokumehe õla otsa ja tal on "lemmiklooma nägu" (ma olen hoitud ja nii nunnnnu) peas. Aww :)

Käisin Sadulatalu püvililli vaatamas. Flokside vastu nad muidugi ei saa :), kuid neis oli palju põnevat ja peenetundelist ilu. Nende värvid ja vormid on nii mitmelaadsed, teistsugused ja pigem hoiab mind tagasi see, et meil ei taha nad vist eriti kasvada, aga ega pole ka kuigi palju katsetanud. Paari liigiga aastaid tagasi ma igatahes äpardusin ning see võttis isu ära. Ja muidugi ei saanud mööda vaadata scillalagendikust. Kõik täies õies ja tuulehoog tõi ka lillearoomi. Ilusilus. Head ajad on alanud.

16.04 hommik +10, päeval +20-24, päike. Kevadeufooria jätkub. Aednik on kevadel nagu liblikas, lendleb aga aedu mööda ringi ja ei mõista kodus tööd teha. Urjeh! Aga igatahes toimus eile Raplamaal sinilillejaht ja see oli nii emõussen. Üleni sinilillelised metsaalused päikesele avali, kõik õied nii veatud ja kaunid. Futuland sai aiatäiendust roosa- ja sinakatooniliste valgete, erksate roosade ja ühe lilla sinilille näol. Ilm tundus toasoe olema, kuid kodus näitas õuekraadiklaas varjus +23,5. Sellised aprilliilmad.

20.04 öösel +10, päeval +16, vihmane. Sadas korralikult. Vahepeal on olnud kuum. Reedel virutas mesilamaal +31, kodumail piirdus õuesoe +26,5-ga. Laupäeval oli +20 ja täna pilves ilma tõttu siis päris palju jahedam. Käes on ajad kus aednik võib kõike teha. Tegin ka. Varsti õitsema hakkavad kobarhüatsindid olid sattunud suurte tulpide varju kasvama. Võtsin nad ettevaatlikult välja ja paigutasin vabale kohale akna all. Vihma sadas, ämbris olevast kompostist oli saanud muda ja kangesti selline tunne oli nagu istutaks riisi mutta. Aga paika nad said ja isegi longu ei vajunud. Paar otsustavat ümbertõstmist oleks veel vaja teha, kuid tasapisi. Hapupeenar tahab ümbertõstmist, alpikaljud peenhäälestust ja priimulad pottidesse.

23.04 +10, pilves ja rõske, puud alustasid lehtimist. Väiksem võsa (pajud, toomingad, sirelid jne) on juba roheline ja kaskede võrad pungade paisumisest tumedaks muutnud ning aias lokkab madal roheline džungel, mis koosneb kõikvõimalikest sibullillede pealsetest. Kuna aias valitseb ruumipuudus, siis valmistun loobuma vähemalt sajast priimulast. Kõigepealt pottidesse ja eks näis mis edasi. Priimulate kaitseala läheb sinililledele ja suundumus on jätkuvalt suuremakasvulistele taimedele, sest nende vahelt on lihtsam rohida. Eilse vihmase päeva ulpisin raamatuaugus, täna tahaks tublim olla.

25.04. +6, pilves. Normaalne aprill, öösel viskab ehk öökülmagi. Esimesed priimulad õitsevad. Eriti uhked on kerapriimulad. Ja neid on palju.

26.04 +6, poolpilvine. Öökülma palju ei olnud, vbl ehk 2 miinust (vihmaveenõu jääketta paksuse järgi otsustades) kuid sigadust tegi palju. Vahepealsed kuumad aprillipäevad ärgitasid taimi kasvama ja nüüd siis öökülm otsa. Ühel epimeediumil võttis õied ära, magnooliaõisi närutas, dauuria rodo saab juba mitu aastat järjest pihta, ei õnnestu normaalselt õitseda. Ja muidugi kerapriimulate trummipulgad kõik lääbakil ja koledad. Eelistan jätkuvalt pikka ja laugelt vinduvat jahedat kevadet, aga kust sellist küll võtta...

Hetk aprilliõhtust: Oli juba pime kui mulle meenus, et ka täna öösel võib tulla külma. Läksin kurgimaja sulgema, sest seal oli peidus kastitäis hellikuid. Kõrval oleva kase otsas laulis ennastunustavalt musträstas. Trillerdused, laksutused, joovastunud kevadlaul...kuni kurgimaja lükanduks tegi alla kukkudes "KOLKS!" Kase otsa tekkis hetkeks hukkamõistev vaikus ja siis kostis sealt valju tänitavat kräginat. Nagu uulitsapoisi sõim vms. See saatis laulurahu rikkujat kuni välisukseni. Tunnistan, oli piinlik.

29.04 +6 kuni+11, poolpilvine normaalne aprill. Õues on väga tugev tuul, sestap posserdan toas, värvin kaltsu ja kõõritan ka vaibavabriku poole, et vist peaks ühe "viiskümmend valget varjundit" veel kokku lööma. Mõeldud-tehtud. No ei kisu õue kui tuul sedasi peffa puhub.

30.04 +7, vihm terve päeva. Sellise ilmaga pole muud teha kui linna lõbutsema sõita. Tee peal hakkab lausa lörtsi sadama ja autotermomeeter näitab +2. Öösel lubatakse öökülma. Kas võtab teised epimeediumid ka ära?