November

 01.10 +5, +9 päeval, pilves, vihmata. Sellist mahedat kuid päikesevaest kliimat paistab pikema ilmateate järgi eespool veel ligi kümme päeva tulevat. Õuetöödest on veel alpikaljud üle käimata, aga no ei viitsi. Teen täna ühe hubase tubase päeva, sulatan vaha ja asjatan õmbelusetoas. Körtsikuprojekt on lõngakogumise ajaks pausile pandud. Tänagi lähen linna lõngajahile. Tegelikult on lõviosa triibuvärve juba koos, vaid umbes viis või kuus on puudu. 

06.11 Novembri soojarekord - nii öösel kui päeval on +11. Tore. Kui veel päikest ka näitaks, oleks nirvaana. Sest lõngad on värvitud ja umbestäpselt ma isegi tean mis värvi nad päevavalges on kuid ülisombuse ilmaga tuleb toas lamp põlema panna ja selle paistel siis tuiutada, et kas nüüd see värv sellega klemmib või siis üldsemitte.

Istutasin viimase pojengi, mille nimi on `Carnation Bouquet`. Ammutahetud sort, vist juba oma neli aastat olen teist piilunud. Pojengifännidele niipalju, et eestis müüdavad sordid kipuvad aastast aastasse üsna ühed ja samad olema. Kui midagi erinevamat tahad, tuleb pilk mujale pöörata. Hea pojengikoht  on  https://madaras.lv/en/peonies, kuid viimase sordi ostsin FB-s Lätist Elina Engelberga käest, kes hulgi tellib ja siis soovijatele laiali saadab. Hind oli hea, Elina usaldusväärne ja saabunud juurikas ideaalse välimusega. Täiesti terved pikad juured ja peal neli punga. Ma häppi. :) Kuid aia peal kõõlub juba härra Hilissügis ja ega siin enam suurt midagi vaadata pole. Lehised ja roog-sinihelmikad olid viimaste pilgupüüdjate seas. Keegelaster ja südajalehine aster ka õitsevad.

07.11 Ikka pilves ja +11, kuigi täna on natuke heledam ilm. Eile kerisin terve õhtupooliku lõnga piiritsate peale, värvisin veel helesinist ja terrakotapunast juurde ning täna läheb asjaks. Alustan ju täiesti nullist ja eelnevate seelikutriibukanga kogemusteta. Selgub palju fakte, mida ma veel ei tea. Kas toimse koega saab üldse seelikut kududa, kas valge lõim jääb alt paistma ning kui kaks esimest punkti on ok, siis on huvitav, palju jõuab minusugune ühe päevaga kududa? Sest on ilmselge, et see ei ole üks meeter nagu kaltsuvaipadega. Aga kas see on 10 cm või rohkem? Oleneb endast, nujaa, muidugi oleneb kõigepealt ikka endast. :)

09.11 +8, pilves. Kahe tunniga kudusin 10 cm triipe. Alguses läheb sigaaeglaselt. Esimene 5 cm oli puhtalt katselapp, et kui jäme peaks olema lõng, et saada viisipärase paksusega kangas jne. Aga väga põnev on. Küsimuste vastused on järgmised: Jah, toimse koega saab triibuseelikut kududa. Ja lõimeniit ei jää ka alt silmatorkaval moel paistma. Ning ühekordset lõnga tuleb vastavalt jämedusele panna isegi kuni neljakordselt kui väga peenike on. Mu oma vana Väike-Maarja seelik on nn "modelliks" kõrval. Ja nagu eelpool öeldud, väga aeglaselt kulgeb see töö. Samas, meenutab tõesti veidi mediteerimist - kaks tundi nikerdamist, isegi raadiot ei võtnud seltsiks kõrvale ja aeg lendas täiesti märkamatult.

12.11 +6, pilves.  Enam ei ole need sulnid, pehmed ja pilvised õueilmad, tuules on kargust. Viimased õuetööd...aga kuidagi paganama palju on neid viimaseid õuetöid. :) Ikka leiad midagi nokitsemist või on veel mõned pealsed võtmata. Täna võtsin kaks puud maha. Alpikaljud hakkavad metsa kasvama ja seda ei tahaks. Lahkusid suur "Jaqueline Hillier" (tal on kõrval ka väike poeg, kes jäi paika) ning kunagi ise tulnud kadakas keskmisel kaljul. Kohe kui need ära said, loksus peakalju haljastus kenasti paika ja aiaäärsesse kivilasse sai palju valgust.

Iluvärava kõrvale istutasin Airi omajuurse vanaaegse sirelipoja. Peaks olema roosa. Kaks suve on see taimeke potis olnud, kohta ei leia, kuid loobuda ka ei raatsi. Sirelid on mu suur nõrkus. Koha leidmine veel ühe sireli jaoks minu aias on peaaegu nagu ulme. Kuid ma leidsin selle koha. :)

Õitsejaid peale keegelastri ja südajalehise astri eriti ei ole. Siin ja seal pistavad ninakesi välja uued kauni krookuse õied, kuid nende avanemiseks on vaja päikest. Seda pole aga lähiajal ette näha. 

15.11 Esimene lumi. Täna on helesinises jahedas taevas täispäike. Hommikul oli -3 koos sentimeetrise lumekirmega mis näis justnagu väikese meeldetuletusena kuidas meil siin talvel kõik välja hakkab nägema. Ja muidugi kohe ka talvised probleemid - autouksed olid kinni külmunud ja mis kõik veel. Vähemasti on kõik istutused tehtud ja potielanikud talvituma pandud. 

19.11 -6, lumeta, pilves ja härmas. Õuetoimetused on teisenenud tubasteks posserdusteks ja isegi õuekass Bond (11 aastat vana) oskab viimasel ajal toas veedetud ööst lugu pidada. Oktoobrikuus küsis ta veel suhteliselt lollakal ajal (pool neli) õue, kuid nüüd magab kenasti hommikuni.

Kui aed talvituma on pandud, siis on kuidagi, noh, ongi talv käes.  Kuusalu seelikut on juba ligi meetri jagu valmis kootud, väga aeglaselt läheb see töö. Kuigi, nüüd juba kiiremini. Praegu jõuab tunni ajaga 10 cm kududa, kuid üle kahe tunni ei viitsi teha, läheb tüütuks ja seda ei taha. Elu tuleb ikka mönuga vötta.

21.11 +1, pilves ja teine lumi. Ilus tihe lumesadu, kuid sadas vaid paar cm. Kaks vana pässi magavad vahel täitsa üksteise kaisus, mis ei takista neil tunnike hiljem kakelda nii, et karva lendab.

22.11 -3, päikepäike. Meil on lumekirme maas, linnas mitte. Seelikuvaba päev. Käisin linnas oma lõngavärvivarusid täiendamas, seelik neelab lõnga nagu Moolok ja mul pole halli aimugi mitusada grammi lõnga ühe või teise triibu jaoks peaks olema varutud. Värvin kahte sorti kollast juurde, sest töös olevad kerad on hirmuäratavalt väikeseks kulunud, kuid mul on veel umbes pool seelikut teha. Valmis on 1,28 m. Olen rahul. See tähendab, et rahuliku tempoga läheb ühe körtsiku peale umbes kuu aega. Koos vabade päevadega. :)

24. 11 -1, pilves, +1. Päris seikluse maitse on selle seelikuga. Kuna algajana polnud mul teada palju ühe või teise triibu peale lõnga kulub, siis värvisin kuu aega tagasi mingi koguse valmis ja hakkasin kuduma. Töö käigus kahanesid lõngakerad hirmuäratava kiirusega ja umbes poole peal sain aru, et selle lõngavaruga ma lõpuni ei jõua. Õnneks olin taibanud eelnevate katsetuste põhjal värvimise käigu üles kirjutada, näiteks, et helekollane (sidrunkollase lahusesse ainult korraks sisse kasta jne.) ja tumekollase saamine polnud ka raske, kuid kudumis kasutatavat mahedat beezi ei õnnestunud mul enam potist välja võluda. Tuli hoopis hele punakaspruun. Liiatigi oli kudumis kasutatav beeziks värvitud lõng küll vana aus ühekordne ca 100 aastat vana kuid segatud kergelt mingi muu kiuga (lavsaan?), mis värvudes jättis lõngale huvitava varjundi. Kui poolteist meetrit seelikut on kootud ühte beezi kasutades, siis ülejäänut ei saa teistsuguse värviga jätkata. Mida teha? Asusin oma lõngakollektsiooni läbi puistama. Nii vähelevinud värvi puhul jääb umbes selline võimalus nagu nõela heinakuhjast leidmine vms. Kuid ilmselt on see siiski võimalik ja ma leidsin pruunide kastist just täpselt sellise varjunditega ühekordse lõnga nagu mul vaja läks. Lõngad on minu juurde jõudnud kümneid erinevaid teid pidi ning keegi on kunagi kusagil omanud täpselt samasugust kergelt lavsaanisegust lõnga ning selle beeziks värvinud. Kes iganes või kus iganes, olgu ta tuhandest tänatud!

27.11 hommikul -9, kuid külmaga kaasnevad ilusad valged ilmad. Nii palju päikest kui novembris üldse võimalik on. Esimese seeliku lõpuni on veel 60 cm kududa. Aga vahepeal on paar pidu tulemas ja iga päev kah just ei koo.

30.11 +7, pilves. Soojalaine ja mõnus novembrine vaib on tagasi. Vahepeal pidi jalutusringile jäänaeltega minema, nüüd on jälle hea kindel astuda. No ei armasta ma jääd ja lund, pole midagi teha. Esimese seeliku lõpuni on veel 40 cm kududa ja ma olen endaga rahul. Ka olen asja käigus aru saanud, et kirjakordade osas võtsin esimeseks tööks kõige keerulisema variandi. Järgmised kolm on palju lihtsamad. Aga illustratsiooniks siis pildike ka. Värvivahetuse kohaks valisin ülemise ääre, ehk saab seda hiljem voltimisega pisut varjata.