02.02 Öösel -24, päeval -15, päike. Külmaveetoru jääs ja elekter rekordhinnaga 54 s/kwh. Puhurit tööle pannes (et veetorusid sulatada) kuulsin raha häält. Ja külmaga ongi see püsivalt kallis olnud. Eelmisel nädalal otsustasin, et suurema pesu pesemine lükkub kevadesse. Õige mul vaja seda megahinnalist särtsu pruukida. Kui ühikutest puudu tuleb, õmblen mõne uue padjapüüri juurde ja voila.
Sellist pikka külmaaega pole meil aastaid olnud. Golfi hoovus on täiega sassis. Huvitav kuidas mõjub see igasuguste võõrtigude populatsioonile? Ja eks ole soojade talvedega aastatel ka mõned õrnemad taimedki aeda siginenud. Kuidas elavad sellise talve üle mu kämmalvaher, valge mooruspuu ja magnoolia? Mida arvavad kännasmustikad? Aga pottidega kurgimajas talvituvad floksipojad ja laialehised hortensiad? Peenraelanike pärast väga ei muretsegi, sest kõik on paksu lumeteki all.
See pidev külm hakkab pisitasa frustreerima. On käivitunud instinkt kududa sooje pakse ja pehmeid asju. Kudusin Lapselapsele kampsuni, aga edasi? Ikka on külm. Oskaks sokke kududa, kooks neid...Pikemat ilmateadet pidi tulevikku piiludes on kümme päeva ikka külm, külm, külm, kuid kahekümnekraadist otseselt enam ei prognoosita. (kaks nädalat hiljem: Vale puha!)
Külmamasenduse tõrjeks oleme Pokumehe algatusel juurutanud pisikesi toredusi. Näiteks pärmitaigen - parajalt kerkinud rosinakuklid sügavkülma ja siis on õdus hommikuti ärgata soojade kardemonisaiade lõhna peale.
05.02. -15, päeval -11, päike täiesti pilvitus taevas. Vaikselt kütab päeval juba tube ka ja see on mõnusmõnus. Õhtud on krudisevalumised ja kuupaistelised. Tänavalambid segavad, muidu näeks tähtigi. Kuidagi on see magamamineku aeg kesköösse nihkunud ja jaanuaris otsustasime hakata õhtuti kepikõnnil käima. Kaua sa ikka telekat vahid, vahepeal on täitsa kena ka kuud ja tähti vaadata. Kolmas seelik on valmis, alustasin neljandaga. Näib, et iga järgmisega läheks justnagu vähem aega, aga päris kindel on see, et seda seelikutekudumise julgustükkirohkem ei korda. Vaibad sobivad mulle palju rohkem.
06.02 öösel -13, päeval -9, pilves. Olime õhtul suutnud köögikraani järjekordselt lahti sulatada, kui öösel vool üldse ära läks. Elektrilevi saadab toredaid sõnumeid a la "teil ei ole elektrit". Ausõna, võimatu on mitte märgata, et kogu tänav on pime ja vetsutuli ei põle, aga no muidugi on hea teada, et keegi seda veel teab. Edasi tuli tunni aja pärast sõnum a la "selgus, et probleem on keerulisem kui me arvasime". Tore. Ega me ei kardagi väga, et põrandaküttetorud servast külmuma hakkavad. Panime palju küünlaid endi kosutuseks põlema ja kamina küdema ning püüdsime uuest lõbustusest viimast võtta. Arutasime, et kas peaks pliidi alla tule tegema, et teed keeta, kuid ei viitsinud. Kui teine sõnum probleemi jätkuvast keerulisusest saabus, siis läksime magama. Mis siin ikka änam...Vool tuli tagasi kella viie paiku ja Pokumees pani kohe katla küdema, sest põrand oli jääkülm. Õnneks torud veel toimisid, sest öine pakane polnud väga suur olnud. Aga suht serva peal oli see olukord küll. Oleks -24 olnud, oleks jama majas. Piiritagused ka jätkuvalt oma sõjahimuga segased. Viimane aeg osta generaator.
07.02. päike, -7. Uskumatult ebakülm hommik. Läksin ja katsin me suurima rodo ära. Päike hakkab juba kevadiselt teravaks muutuma. Jah, poleks arvanud, et talveaeg selle seelikuprojektiga sahmerdades nii kiiresti lendab. Mäletan üht tumepilvist ja väga külma päeva kuu aega tagasi kui sai endaturgutuslootusega tembitud optimismiga unistamisi nenditud, et kuu aja pärast on juba palju valgust ja peaaegu kevad juba... Aga puhas tõsijutt oli see, kuigi ega see -7 veel mingi kevad pole, on see poole soojem kindlasti. Ja tohutult tõstab entukat kui soe päike õmblusmasina taga istudes selga paitab. Kassid käivad verandal päikesevanne võtmas. Nemadki teavad mis on hea.
09.02 Öösel -12, pilves, päeval -9; -7 ja -4 (tibutants!). Kas mööduv soojalaine jätkuvas elajalikus pakases või veebruari leebe teine pool? Pikemat ilmateadet vaadates võiks isegi teisele variandile panustada. Täna oli õmbelusetoas juba päris kenasti vähejahe olla. Neljandat seelikut on kootud 50 cm. Näen ees kopli lahtisi väravaid. Jah, üsna tüdind, aga ära tuleb ta teha. Kui ainuüksi lõime telgedele panemine on aega võtnud 18 tundi, siis oleks patt vahepeal pulgad nurka visata ja enne lõppu kangas maha lõigata. Viimane peenvillane körtsikuriie on sügavlilla põhja ja peente vaarikapunaste triipudega.
12.02 Poolpilvine, hommikul -9, päeval -6 ja päike. Väljas on see, mida võiks nimetada kenaks talveilmaks. Aga, olgem ausad, see tali ON pikale veninud. Kasside jaoks ka. Kõõlutakse sabas, igavlev nägu peas, kriunutakse ja noritakse maiusekrõbinaid. Bond on vähenõudlik: soe tuba, korrapärane ninaesine ja jätke mu hing rahule.
Kuid Tibu on tüütum, sest tema vajab enamat. Eile naeratas õnn talle laialt. Pokumees pani kamina ette maha puhta põhjaga suure pappkasti. Piduu!!! Kasti servi sai tasaseks närida (küülikugeenid), kastis sai hästi taga ajada tinapaberist kuuli ning see ei pääsenud kapi alla, lisaks võis lõua kasti servale toetada, silmad kinni panna ja ette kujutada, et kamin on päike.
Aga kodus aitavad seinad ka, Pokumehest rääkimata ja nõnda me siin kulgeme, kiiret ju kuhugi pole. Koon ajaviiteks islandi kampsunit, sõltun kraanast ja unistan sellest, kuidas ma ükskord hakkan hüppama üle lompide vms. Tuleks päikegi pilve tagant välja...
No comments:
Post a Comment