September, sügiskünnikuu.

 01.09. Vihm, päike, +20. Hea paras ilm aedniku jaoks, kes järgmise suve värvid mõttes paika on pannud ja nüüd reaalis sama pilti kokku monteerib. See käib umbes nii, et kui sel suvel olid kaks sinist floksi üksteise kukil ja silma kriipis see veider toonimuutus poole puhmiku pealt, siis nüüd kolis eespoolne sinine oma värviga rikastama hoopis vaheaia peenart ja tema kohale maandus teiste varju jäänud imeilus soolofloks Nora Leigh. Ja nii ma siin künnan päevast päeva, sry, parandan eelmise hooaja istutusapsakaid, et järgmise aasta floksipeenrad värvikontrastide poolest kokkusobivamad oleksid ja soolotaimed ka oma iluga esiplaanile mahuksid.

02.09 Päike, +28. September on küll käes, kurgid lõpetasid koostöö, mustikad turbapeenras on valmis ja mesilased söödetud, kuid suvekuumad ilmad kestavad edasi. Kuni tänaseni laabus potielanike mahapanek kenasti. Hakkasin kaevupeenras uut istutuskohta ette valmistama kui labidas põrkas vastu juurikat. Kaevasin selle välja, allpool oli teine ja kohe ka kolmas. Kase juured, kuigi kask ise on suhteliselt kaugel. Loodus, mis teha. Eks iga puu otsib kus aga paremat leidub jne. Aga lillepeenrast jõu ammutamise lõpetamiseks on leiutatud juuretõke, mis teises aianurgas ühe teise kase puhul väga hästi töötab. Ja istutamise asemel algasid väljakaevamised. Kogu muld peenrast välja, juuretõke kõige põhja ja siis uuesti sõnniku ja saviga segatud muld tagasi. Taaskord on väike aiaruum plussiks, paari kolme ruutmeetri juures võib sedasi mängida, suuremate mastaapide puhul aga...tjaah, suuremate mastaapide puhul saab lihtsalt peenra teha sinna kus kaske ei ole. :)

Samas, juba mitu aastat hunnikus koos kasvanud sinililled said kõik endile oma kohad ja väljakaevamised on tore võimalus mullavahetuseks ka teistele, kes ette jäävad. Ja päris hea tunne, kui üks hukas nurgake endale täiesti uued asukad saab.

05.09 +28, päike. Meie liivmulla seisukohast võiks hakata rääkima septembripõuast, sest kui pikema ilmateate kaudu ettepoole vaadata, siis vihma pole niipea tulemas. Aed on praegu nagu pommiauk, loodan, et lähiajal aiakülalisi ei tule. Käivad kõvad kaevetööd. Viimane aeg oli see kaevupeenar üles võtta, sest väljakavamiste käigus selgub üha enam, et see on otsast otsani võõrjuuri täis.

08.09 +24, päike. Septembrikuumus kestab. Täna oli Võhma Juurikas. Tore sügisene kokkusaamine omadega, taimevahetused ja siis jälle totally häppina kodu poole. Floksipalett täienes täpselt sellevõrra, mis vahepeal aiatuulutusega ära oli läinud. Homme siis jälle pommiauku sügavamaks kaevama ja paar uut tupsukest peab ka maha istutama. Aga istutamine on puhas rõõm. Tuleks vaid vihmakest...

10.09 +20, päike, pilvitus, tugevad tuuled. Eile mullas tuhnides leidsin, et pagana mõnus. Pole enam seda tüütut keskpäevaleitsakut. Ei mingit +23 enam. Homme öösel peaks ka vihmad meiemaile jõudma. Hoolimata sümpaatselt vihmasest suvest on kaevupeenar põhjani purukuiv. Kuid nojah, kõik need võõrjuured pluss liivane muld ja mis seal ikka tahta. Uus muld tuleb mõõdukalt savine. Saaks kliimat ka niimoodi muuta nagu mulda...Novembrikuud ma tuuniks küll. Kõleduse osas kohe kindlasti. :)

15.09 +20, sombune. Sajud said läbi. Kastis korralikult aia ära. Kaevupeenar on lõpusirgel, ainult veel muld tagasi loopida ja siis võib istutada. Täna-homme peaks ühele poole saama. Aga eile oli ju vaja teiste sügisesi aedu minna vaatama ja niisama ringi sõitma, ikkagi laupäev. Vihma ka imekombel ei sadanud. Oli ilus ja täitsa istutusvaba päev. Kuid mitte hamsterdusvaba. Kodust välja minnes peab minusugune alati arvestama, et tagasi tulles on kaasas floks või paar, seekord siis ka pojeng. Lootusetu juhtum. Ise jäävad käte külge kinni... Aias on floksihooaeg peaaegu läbi. Veel mõned hilisõied ja ümberistutamisest silmini solvunud Betty Marquerite. Ok, aga kes käitus teiste flokside vahel nagu viimane naat?

18.09 +20, päike. Jätkuvalt nagu vanaaja suvi, siis kui suved veel nõnda kuumad ei olnud. Kaevupeenar jäi pooleli, tagaaias on nii palju entroopiat, et see hakkas juba paljunema. Täitsin tühjad kohad ära, kutsusin korrale vohamakippuvad aiaelanikud ja kohe palju rahulikum vaadata.

Kuigi Pokumees on meil see põhiline maiusekrõbinate andja, toob Bond hirmuäratava korrapärasusega hiiri just mulle. Paneb mu nina alla vaibale maha ja vaatab silma, hakka pihta, ma tõin. No mida sa teed...Alustasin põikleval kõneviisil juttu et, sa oled väga tubli kass, kuid vaata, see ei ole siiski minu tassike teed jne. kui voodil istuv Härra Tibu meie dialoogi katkestas. Pikal kaelal uudistas ta üle voodi ääre Bondi toodud kinki. Bond reageeris huvitavalt, vaatas talle irevil hammastega vastu nagu koer ning Tibu keeras pea ära, ah, ega mind ei huvitagi. Ilmselt oleks susisemine liiga tugev argument olnud, vihjeks piisas vähemastki. Bond pani lõpuks ise hiire nahka ja läks teise järele. Kui toas tuli põleb, siis marduselaulu ei kuule, paar fraasi ning juba kostab kondiraginat. Pimedas pole aga laulul otsa ega äärt. Sest öösel tuli tubli kütt uue saagiga. Aga kuna ma juba tean, et sellega ta voodisse ei tule, siis...no kõigega harjub. Laula, laula kassi...Ja magasin edasi.

19.09 +18, päike. Tänane öö oli jahe. Umbes 7-8 kraadi. Esmaspäevaks lubatakse öökülma. Peab vist tomatid tuppa tooma. Hoolimata varastest sortidest, on umbes kolmveerand saagist veel roheline. Kolisin istutustega eesaeda. Kuidagi väga mullane september on tänavu.

22.09 varahommikul +3, päike tõuseb, päeval +15. Õuetomatid võtsin eile maha, täna on ilmselt kord kasvuka käes. Kuna suvi oli nii armuline, siis tabas tomateid kasvuhullus ja kogu see mass toetus traadile, mis on piki kasvukat veetud. See aga painutas alumiiniumist tarindi kõveraks. Uks käib küll kinni, aga ukse kõrval on jurakas vahe. Nii, et öökülma eest see majake eriti ei kaitse.

24.09 , sombune hommik +10, päeval +18, päike. Öökülmahoiatus oli üleliigne, veidi mingi õrn laine ehk käis üle, kuid ei midagi märgatavat. Ja veel üks suvine päev...Nädalavahetusel korjas Pokumees karvase viirpuu marjad ära ja otsustas neist smuutipõhja moodi asja välja võluda.  Selline mõnus mehune neste tuli, ülihää. Suhkrut ei pannud. Tänavu on marjad tõesti übersuured ja mahlased. 

Aias on jätkuvalt "sügiskünd". Kuigi suhteliselt juba lõpusirgel. Oktoobrikuuga peaks ühele poole saama. 

Bond ei saa enam öösiti tuppa ja jätab annid verandale. Olen märganud, et tõbras, kes sinilillepeenras käike ajas, on kas "vaibale toodud" või ära kolinud. Mahavajutatud käike ei tehta enam korda ja uusi maapinnakohrutusi pole ka enam täheldanud. Minul on aga kiiks küljes. Voodiesine vaip on muutunud "ohtlikuks". Ta võib neid ju päeval ka tuppa sokutada. Enne jalga maha ei pane kui olen veendunud, et...Ja kord pimedas sokile astudes oli esimene mõte NONII!!!

25.09 +18, päike, pilved vihmalubadusega, väike sadu päeval. Sorteerisin seemneid. Selliseid, mis sobiksid mu tulevase lilleaasa projekti elanikeks. Ruumi muidugi eriti ei ole kuid kui seda tänavust veidi stiihilist eesõue potimajandust silmitsesin, siis tuli "geniaalne" mõte, et mis oleks kui selle kõige asemel oleks üks 2 x 1,5m istutuskast ja ma saaks selles oma lilleaasanduse välja elada. Pulli võib ju teha...Noh ja nüüd ongi seemnetes sorimine: metsporgand, kurekell, must talinelk, jänesekõrv, harilik käokann, rukkilill, 

27.09 +15, pilves. Kaks päeva on sadanud. Kena, et vihma tuli, tasandab kohevile aetud mulla esimesteks külmadeks ehk ära. Põhilised istutused ja ümberistutused said tehtud, on jäänud vaid need viimased tosin taime, mis lähevad kaevupeenrasse või mõne muu tühja koha peale. Kas mul on veel tühje kohti? Aga muidugi on. Igavene lahmakas maad ootab näiteks näsiniine koha peal uusi elanikke.

Täna nägin väga huvitavat pool-looduslikku aeda. Aed on rajatud männimaale, servades on neid mõned isegi veel säilinud, mullastik on ilmselt happeline liivasepoolne ja kamarat jagub umbes 20 cm jagu. Edasi on mullasegune kiviklibu. Peenardes domineeris palju erinevaid kõrreliste sorte ja liike, esindatud olid astrid, ussitatrad, vesikanepid, punanupud, mugul-tuliürt, okaspuud, erinevad põõsalised, kenasti näisid selles pinnases hakkama saavat ka floksid, hostad, kukeharjad jms. Tore oli näha Arkansase maruheina meetrikõrgust isendit. Olen ta õisi lõunalaste aedades ikka kiiganud, kuid need on alati kolme meetri kõrgusel olnud ja missa seal ikka... Täna siis õnnestus lähedalt näha. Küll on ilus õis. Kuid mind kui põuapelgajat pani kõrva kikitama see kui perenaine ütles, et ta ei kasta seda aeda põua ajal ja nad saavad hakkama. Tõsi, ka selliseid kooslusi nagu seal, ei ole ma varem kohanud. Tõeline kuivalembeste ja vastupidavate taimede paraad ning väga liigirikas.Tahan seda aeda kindlasti veel näha, milline on ta kesksuvel, tippõitsengu ajal. Ja tuleb tunnistada, et kuigi olen enamike meil kasvavate püsikutega tuttav, siis seal kohtasin üsna mitut taime, mida kunagi varem reaalis näinud ei ole.

28.09 +13, pilves, vihmane hommik. Ja ega muud saanudki teha kui tõstsin potielanikud kurgimajja talvituma. Siis tuli paks vihm kaela. Selline, millega kompromiss on välistatud. Et võibolla natuke veel siblin midagi? Ei, nii hull pole isegi mina, et külma duši all pealseid hakkan lõikama.

30.09 varahommikul +1,2, päeval +13, päike. Ka eile sadas hommikupoole, nüüd peaks paar päeva vihmavahet olema. Ilus pikk ja suvine september oli. Ja mis põhiline, ilma öökülmata. Kuid ka isegi halladeta on aeg aias sealmaal, et hostade välimus on pikast suvest kulunud, vahakübarad ära õitsenud, varaste krüsanteemide õied vihmadest ja jahedatest öödest roiutatud, pooled kukeharjad ilu minetanud, püsikute lehed pole ka enam kenad ja peenardes kooserdab ringi tigusid. Seni õnneks ikka veel neid meiemaiseid karbiga tüüpe, kuid aeg on hakata pealseid maha võtma. Jääb tigudele vähem talvitumiskohti ja kevadel kah rõõmsam puhta peenra pealt hooaega alustada.

Härra Hurmur

 Kuivatasin vannitoas parajasti juukseid kui ukseprao vahele ilmus valge käpp. Käpp kangutas ukseprao suuremaks ja selle kõrvale ilmus ka nägu, natuke viltu, sest otse ei mahtunud. Siin sa oledki. Jäta kohe oma mõttetud tegevused ja tule anna mulle maiusekrõbinaid. Toast kostva torina järgi oli Härra Tibu just lõpetanud Pokumehe ahistamise (viimase tungiva nõudmisel) ja proovis nüüd minuga õnne. Härra Tibu vupsas vannituppa ja me väljusime sealt nii sünkroonselt kui meevurri kõrvalt vähegi mahtus. Kassa nüüd annad mulle krõbinaid...Ma olen hea kass, maailma parim kass, sa ju tead seda? Härra Tibu pani kõik oma võlud mängu. Sa vaid vaata, ma teen sulle kohe põsepai (tümps!) kui sa kummardud ja veel teisegi, (tümps!) kui sa isegi oodata ei oska. Ja ma olen NII pehme ja armas, vaatan sulle ajudesse ja poen nii naljakalt su sviitrisse, mida sa...Mis, sa võtad sahtlist uue? Ok. Aga veel üks põsepai äkki (tümps!) pehmendab su kalki südant? Hommikune aeg, uni veel silmis ja nüüd veel see kass ka igal pool jalus, ei saa riidessegi panna! Jumakene, võta oma krõbinad...

Kui Härra Tibu ihaldatud maiuse kätte saab, siis muutub loomakese hoiak totaalselt. Armunud pilku tekkib arvestus (kas annab äkki veel, ei vist, pole mõtet rohkem võimelda?), vabalt kulgevasse keresse nõtkus (põikab paikäe eest osavalt kõrvale), näkku reserveeritus (igaüks ei käpi!) ning Härra Hurmur kõnnib rahulolevalt algava päeva esimesse päikeselaiku verandal, et alustada enneune tualetiga.

August, mahlane, mesine, moosine, hiirene

 01.09 +20, pilvine, pärastlõunal korralik sadu. Esimesed floksid on ära õitsenud, keskmised poole peal, poolhilised avanevad ja hilistel pole veel õiepungigi näha. Esimene laar hapukurke läheb purki ja uskumatu, kuid ei keeranudki midagi vussi. Hea pehme maitsega hapukurgid nagu maal vanaema juures. Ilma üleliigse soolata ja äädikat pole üldse. Järgmise ämbritäie teen juba julgemalt.

05.08 poolpilvised niisked ja soojad päevad, vahel tibutab vihma ning ööd on kurgile armulised. Koledat leitsakut viimasel ajal väga pole olnud, kõige rohkem ehk +25. Uskumatu ja õnnestav suvi ilma põuapaineta. Maikuus pidi küll aeda kastma, kuid see natuke pole midagi võrreldes eelnevate suvede põudadega. 

Aga alanud on august ja nüüd jälle võib. Võib pojenge ümber istutada, võib kevadel õitsenud püsikuid nihutada, hostasid korrale kutsuda jne. Ei teagi kohe kust pihta hakata...

07.08 +21, päike. Alustasin floksitihniku tuulutamisega. Nii palju uusi tibusid ootab titepeenral päris oma kasvukohta, et otsustasin hakata korduvaid värve kahandama. samuti on ka mõned sordid sarnased. Aed on vaikimisi igasugu projektidega nõus olnud, kuid pimegi näeb, et ruumi ei ole.

08.08 +26, päike. Bond on mõnevõrra kohastunud. Kui ta hiirega tuppa tuleb, siis kohe ukse pealt itkulaulu ei alusta (võidakse millegiga visata) vaid sätib enda koos saagiga voodi alla ja laulab kurbi laule seal. See on eriti kõhe. Ärkad öösel selle kaleda nukra häälekese peale, mis tuleb otse su alt. Ja siis see vaikne ablas näsimine, väikeste haprate luude ragin, ohjah. Ja ma mõtlen, et kust see hiirekuhi ometi võetakse kui üle päeva muudkui tuuakse? Kas vihmane suvi soodustab kuidagi ka hiirterohkust? Et kõike on, flokse, kurke, suvikõrvitsaid, et siis hiiri ka?

10.08 +23, vihmad, padukad, seenevihmad ja päikest ka. Vurritan, terve mägi kärjekaste. Vahepeal käisin vihmast loksutatud flokse kohendamas. Hommikul oli korra padukas, rohkem pole hullu sadanud ja lamandunuid oli vaid üks ainuke. Kurgimajast tuli järgmine ämbritäis kurke, panin hapnema. Ja mõtlen kohe täitsa tõsiselt, et peaks kuuri kõrvale mädarõigast istutama, ei saa ju kogu aeg naabritelt nuiamas käia. 

12.08 +14, päike, vihmad, padukad. Eile öösel sadas mürinal, hommikupoole päeval takkajärgi. Täna on veel põhjalikumalt vihmane. Väljas sajab, mina vurritan. Ja mõtlen meest. 

Mesi eksisteerib kolmes olekus. Kui ta tarusoojast tuleb, on see soe, elus, aromaatne, küllusemaitseline ambroosia. Kui mesi on maha jahtunud, siis lõhn enam nõnda ei lendu ja ka maitse tasaneb. Nagu oleks see müstiline aine mingil moel sulgunud või uinunud. Ja siis kolmas olek - suhkrustunud mesi. Maitse ja lõhn sulavad keelel üles ja purki avades võib lõhnast aru saada, kas see on võilillemesi, või kesksuvine hele või sügisene tumemesi, kuid külluslikust aroomist rääkida ei saa. Lõhn on vaikne ja ainult asjassepühendatuile mõistetav. Minu lemmikmesi on tarusoe võilillemesi. See on NII valjult hea, et lolliks võib minna kui ta kevadel ükskord tuleb. Praegusi mesi on kärgedes kahte sorti: üks on vedelam veidi hapukas, puuviljase aroomiga ja teine paks viskoosne tume ilma mingi erilise maitseavaruseta, lihtsalt mesi. Muidugi aromaatne ja puha, aga ma ei oska midagi esile tuua. Vurritamisel erinevate mete maitsed segunevad, sest kärje ülaosas on ühte ja alumises teist. Eks nii kuidas meetaimed parajasti õide on puhkenud.

13.08. +20, päikepäike. Tegin üle mitme päeva aiatiiru ja imestlesin vett täis ämbrite ja aiakäru üle. Korralikult on seekord loputanud. Igatahes kurke kastma ei pea. Kaardistasin natuke ka uute flokside istutuste korda, sest järgmine nädal tuleb aeda noor tööhimuline sulane ja häda mulle kui ma talle tööd ei leia...Aga peale selliseid ränki vihmu on floksid nagu uppund kuked. Kohe-kohe saan viimase kasti vurritatud ja lähen oma tupsununnukesi lohutama ja veest kuivaks raputama. Mõned uued toed peab ka panema, õnneks palju pikali ei olnud, kuid siiski, neid oli.

Selle suve floksipeenraid kaunistab mitu esikõitsejat ja neist on palju rõõmu. `Alba Grandiflora` näitab oma hiiglaslikke õisikuid, õied ise on väikesepoolsed ja filigraansed. Ja kui ma varem ei osanud lugu pidada sordist `Ivan Zarja`, siis nüüd tahan kõik oma sõnad selles osas tagasi võtta. Väga uhked kõrged ja leekivat värvi õisikud omapärase struktuuriga õitest. `Notchnoi Dozor`näitas ka end. Tubli tükk õhtust sinist floksi, eks järgmine suvi pääseb see tõeline ilu vallale. Seni on mu peenras kõige sinisem floks `Moya Lybov Moya Otrada`. Väga sümpaatselt sügavtume värv. `Thernoye More` on ilmselt hukkunud. `Betty Marguerite`levib peenras nagu roosa katk, kuid ma ei tea ühtegi teist nii sümpaatset katku. Pean talle tulevikus leidma sellise koha kus ta teistele rinnuli peale ei rüsiks. Tore avastus on ka `Charlotte Blanchett` - hiline, vitaalne ja puhas maheroosa, kuid mitte nii habras ja õrnuke kui `Pinky Hill`. Hoolimata sarnasest värvist jäävad mõlemad aeda, sest ma jumaldan puhast maheroosat ja üks on just ära õitsenud kui teine alles alustab. 

15.08 Päike, +23. Eile oli mõnus +21, aga täna kiskus jälle leitsakuks. Tegin paar istutust, kastsin kurgid ja ...ründasin kasvuhoonet. Sest oli võimatu ignoreerida asjaolu, et uksekoht, kust ma oleksin pidanud teoreetiliselt sisse mahtuma, et tomateid kasta, oli tuugalt täis kasvanud. Nii mõnigi eeskujulikult kärbitud tomatimajaga aiakülaline on mu kasvuhoonest delikaatselt mööda vaadanud, kuid nüüdseks olen juba ise aru saanud, et midagi on valesti. Kas on tegu liiga rammusa mullaga (kompost ja hobusesõnnik)? Võsude lõikamisega tegelesin hoolsalt, kuid ikka läks džungliks. Kastmisevahelise ajaga (5 päeva) kasvas rohemass nii hullusti, et ladvad hakkasid katuseaknast välja pressima...kuigi ma olen eemaldanud võsud, kärpinud latvu, olen seda kogu aeg teinud. Nad vilistavad selle peale ja kasvatavad uued ladvad. Mõni on kasvatanud põhitüve alt uue varre ja sellega vilinal laeni tõusnud. Tomatid ka juba otsas. Õhus vonklevad jämedad tomativarred, millel on õhujuured (ma ei tea, kas tomatil peaks olema õhujuured?). Seekord kärpisin sissekäigu vabaks, võtsin kõik valmis tomatid ära ja vedasin sületäie tomativarsi komposti. Ei ole normaalne. Üks salaja kasvanud liaan oli kolmemeetrine ja andis seda teiste vahelt välja sikutada. Tomateid on ka hullusti otsas, aga no kord nädalas tahaks ikka sisse mahtuda...

16.08 Päike, +23 (õhtul vihm), püüan palavuse üle mitte igiseda, suvi on siiski lõpusirgel, aga sellegipoolest lähen keskpäeval tuppa siestat pidama. Ja löön arvuti lahti. No see Temu jälle! Puhas huumor. :) Käisin kunagi sellel saidil Aliexpressiga võrdlevaid hinnauuringuid tegemas, et palju maksab üks küünlavalu vorm Temus ja milliseid neid seal üldse olemas on. See oli viga. Peale seda pommitab Temu kõikvõimalike soodsate pakkumistega alates võileivahinnaga nukumajadest kuni kivimikollektsioonideni. Vahepeal on olnud pakkuda poolmuidu toredaid ratastel köögiriiuleid, nõrkemiseni neidsamu küünlavorme, hilpe, hõbeehteid, invatarvikuid, dildosid, lemmikloomastaffi ja täna naersin arvuti ees südamest: Temu pakub vanaprouale boonuseks helendavate tiibadega kõhutantsukostüümi. Jee, lapsest saati olen unistanud, nüüd siis lõpuks ometi.... :) Kuigi asi oleks väga lihtne, me kõik oleme ühteviisi müüdavad, ainult, et mõni meist on kallim kui teine... Temu võiks välja pakkuda mõne uuema floksisordi, näiteks `Kobold` või `Aivazovskyi`. `Zvuki Kosmosa` eest maksaksin lausa topelthinna. Aga näe, pole võimalik. Antud situatsioon näitab järjekordselt flokside väärtust - Temul on kõikvõimalikke inimtekkelisi imevidinaid (helendavate tiibadega kõhutantsukostüümideni välja) kuid flokse neil netu. :)

Selgituseks, et kes pole kursis, siis Temu on Aliexpressiga sarnane Hiina e-pood.

17.08 +23, päike, poolpilvine. kolm tundi aias. Ikka teistele selga kasvanud flokside ümberpaigutamine, vana kompostikasti ettevalmistus kasutuselevõtuks, rohimine ja muud posserdused.

21.08 +21, päike, tuuline. Selja taga on kolm jube tihedat päeva mis olid täis peenraäärte paigaldust, hukkaläinud peenarde rohimist, röövkannikese killimist ja teeraja renoveerimist. Töö lausa lendab käes koos noore tubli sulasega ja päevad lähevad wuhinal.

23.08 +18, vihmapoolne, ka eile sadas. Kõik mis on hea, lõpeb kunagi. Sulane on rahutuks muutunud ja vahib linna poole. Eile koostas "põgenemisplaani", et millise rongiga linna ja mis bussiga edasi maavanaisa juurde suvitama...Noojah, kaua sa ikka vanaemaga peenraid rohid või õunu lõigud. Natuke on veel koolivaba aega jäänud ja seda tuleb maksimaalselt ära kasutada. Aga koostöökogemus oli ka omamoodi tore ja lapsel esimene oma teenistus taskus. Edasi on minul mee vurritamine ja õunamoos. Pokumees läks metsa seenele ja õhtul on filmi kõrvale gurmee snäkk. Ühes sektoris on taldrikul võis praetud pilvikud, teises kitsemamplid ja kolmandas puravikud. Kuninglik.

24.08. +16 kuni +20, poolpilvine, tuuline. Emand Suvi on hajameelseks muutunud ja laseb kargusel maad võtta. Pisut isegi veider tõdeda, et verandal oli eile jahe. Mismõttes nagu jahe? Pigem olen 4 kuud keskpäeva palavuse eest tuppa varjule pagenud, aga et jahe, seda pole küll tükk aega olnud võimalust kogeda. 

Kummaline, et ka õuekurgid arvasid sama ja lugesid hooaja üksmeelselt lõppenuks. See juhtus sisuliselt üleöö. Lehed kuhtusid ja kogu moos. 

Õnneks pole potikurk veel koostööst keeldunud ja kannab edasi.

Täna olid toredad külalised. Tulid vanaema kaudu sugulased Villeverest. Juttu jätkus kauemaks ja oli kuidagi hea, kummastav ja turvaline näha oma vanaemale sarnanevaid näojooni kellegi palju noorema inimese näos. Ka zestid ja kõnepruuk on midagi sellist, mille me pärime esivanematelt, seda ise hoomamata.

25.08. +29, päike, tugev tuul. Meehooaja ametlik lõpetamine. Viimased vurritamised ja varsti saab toad üle käia ning talvevaibad maha panna. Nalja sai ka. Pokumees istus kuuri trepi peal ja puhastas kärjeraame. Tema ümber hõljus paks pilv mesilasi kes kõik tahtsid vurritatud kärgi lakkuda ja seda nad ka said. Melu oli tohutu kuid Pokumees tegi rahulikult oma tööd, sest saagijahil olles pole mesilased agressiivsed. Härra Tibu ärkas verandal, tõstis pea ja kuulatas, sumin mingi...Tõusis istukile ja läks asja uurima. Kass peatus mesilasepilvest ohutus kauguses, istus murule maha ja jälgis fenomeni suure huviga. "Tibu, Tibu, tule siia!" kutsus Pokumees magusa häälega. Kassi näole kerkis huvitav ilme, mille võinuks tõlkida "Pane põlema ennast!" Ja vana tark kass läks tagakäppa raputades (ülima jälestuse väljendus) veranda poole tagasi. 

27.08 +20, päike, pilvitus. Ideaalne ilm istutamiseks ja aiamaleks. Kaks päeva tagasi läks üks vana suur pojeng oma uude kodusse ja tema koha sai vanaaegne lõhnav nostalgiapojeng. Siis võtsin kitsikuses oleva päevaliilia välja, tegin sellega ratsukäigu endisele pojengikohale, päevaliilia kohale käis floks Batik ja asi vask. Väikese aiaruumi võlud. Mul on nüüd "igavene lahmakas maad" floks Batiku endise koha peal. :)          (see on just selline koht mille mu onupoeg lugedes vahele jätab ja mõttes siunab, et miks ta ometi rohkem kassidest ei võiks kirjutada :) Nujaa, aga aiablogi ikkagi kõigepealt. :)

29.08 +23, päike. Jätkuvalt muldade kokkusegamine (ega siis floksi saa niisama suvaliselt mulda torgata :) ja ümberistutused. Suured lähevad titepeenrast oma päris kohale ja pikad lühemate taha. Flokside pikkusest oli siin juttu hiljuti, et oi kui kõrge sort, kasvab kuni meeter ja 20 cm. Ma ütleks, et see pole kõrge ega midagi. Vii kasvas tänavu minu kõrguseks, Ivan Zarja ja Lyubimivyi Vodolei ulatusid ninani. Aga eks vihmad ja soojus, kõik kasvas tänavu hullupööra.

31.08 Eile oli pöörane leitsak, +28, täna vihm ja +18. Hommik algas vihmasabina ja igvese juraka hiirega mu voodiesisel vaibal. Nagu armastusavaldusega postkaart oli pandud, kenasti, vaibavärvi hall kõht ülespidi...millele ma heauskselt täie jalaga peale astusin...vot siis oli äkšõn. Midagi nii rõvedat...khm, ma jätaksin selle osa meelsasti vahele...aga august on läbi ja head ajad jätkuvad mõnusate mittekuumade päevadega, mis lubavad aias palju siblida. Sest seda hooaega on veel vaid kaks kuud järele jäänud.

Juuline kurgisuvi

 01.07 +26. Palav, pilves ja niiske. Lausa tunda, et vihmad ei mahu hästi enam taevasse ära, pilved on rebenemiseni pungil, aga nagu maha sadada ka ei lasta. Panin isegi pesu välja, tavaliselt on see ikka aidanud. Seis on aias üle hulga aja jälle veidi kuivavõitu ja kui nädal veel kuiva hoiab, siis tuleb hakata päästekastmisi tegema. 

Jee, pesu aitas! Peaaegu alati aitab. :) Kuigi vihma ei lubatud, hakkas kella kolme paiku sadama. Palju ei tulnud, kuid korralise kastmise eest tublisti. 

01.07 +18, pilves ja pärisvihm üle hulga aja. Kastab hästi. Täna on vaibavabriku päev. Aias eile ringi vaadates tuli mitmeid uuenduslikke mõtteid. Pole mõtet tumedat maohabet kasvatada kui seda mustalehelist poolmeetriruutu nii tihti rohima peab. Kui panna sinna midagi mis maapinda paremini katab. Ja üleüldse hakkan tõsiselt kaaluma nn "inglise aia" püsikuid, mida mul varem aias eriti olnud ei ole nagu delfiiniumid, kurerehad, kellukad, kurekellad, õnneheinad, kuldkannid ja muu säärane. Mõned juba on ning see on tore kirju pilt. Talimagun, see lapsepõlve nostalgia, on veel täielikust õnnest puudu. Need imelised suured ja oranzikaspunased pisut kortsus õied esimesel hommikul peale puhkemist, südamike süsimust põhi ja sametjad veerud tolmukaringis.

05.07 +22, mõnus ja jahedapoolne, nagu terve see nädal on olnud, pluss hoovihmad. Õhtut õnnestas päikesega. Ja mesi tuli, et nüüd siis see tsunami, mis eelmine kord tulemata jäi. Asusin kohe vurritama sest kogus on suur ja iga uue laari puhul on natuke põnev ka, et mis maitsega mett seekord toodud on. Järjekordne uudismaitse, hästi lilleline, vürtsikas ja rikkalik. Midagi aimuks nagu angervaksa pealt, midagi nagu kollaselt maranalt, aga aja poolest võib olla ka pärnaõit sees, mine võta kinni. Ka sellist mett pole meil varem olnud. Mesila lähedal olevas looduses on raudselt midagi muutunud (pluss vihmarikas suvi), sest ligi tosin aastat ühed ja samad olnud meetaimed (meemaitsed) pole enam need. Kahte sorti maitsed, mis järgnesid tavaliselt võilillemeele, on kadunud ja nende asemel oli sel aastal kolme sorti täiesti uue maitsega mett. Nimetan neid tinglikult mõttes "Pidulik", "Keedutatar" (mesi nagu ikka mesi, kuid mekutamisel aimub päris tugev tatrapudru omale sarnanev noot) ja "Säravkollane", see viimane.

07.07 +20, vihm. Puhkevad esimesed floksid. `Esmeralda` on juba nädalajagu lahti olnud, kuid nüüd avanesid ka `Illarion`, `Pink Hill`, `Rumyanyi` ja `Windsor`. 

Kriit-mägijuus mädaneb. Liiga palju vihma. Katan mõneks ajaks klaasiga. Tuline kahju kui peaks ilma jääma, hästi sümpaatne kribadik teine.

10.07. +24, päike. Sellegipoolest on seniajani mõnus suvi olnud, ei küta liiga hullusti ja kastab vahel kenasti aeda. Üle hulga aja kasvavad madalad monardad hästi. Bond toob hiiri. Juba kaks varahommikut on täiesti ühesuguselt alanud. Bond toob tuppa hiire ja sööb selle vaiba peal ära, ainult hiirte suurus ja kellaaeg on erinev. Miks, kuradima pärast, just vaiba peal? 

Õie avas Curly Cinnamon Windmill (kaneelilokkidega tuuleveski). Nii vara pole seda kunagi juhtunud. Ja umbes 10 floksi õitseb. Iga päev puhkeb mõni veel.

13.07. +26 varjus, päike, hilisõhtuks lubatakse vihma. Rohin jõudumööda siit ja sealt, paar istutust või ümberistutust kui keegi kellegile väga selga on kasvanud. Krüsanteemi oli lihtne palmilehise tarna varjust päikese kätte istutada, kuid kurgimaja juures oli tunda juba kerget draamat. Kurgid olid soojaga kurgimajast välja karanud ja ronisid mööda  kõige väärtuslikumaid flokse üles. Paigaldasin neile ronimisvõrestiku, siuke tunne, et teisele poole peab ka panema, hull kasvamiskohin ainult kostis kurgimajast ja metsikult palju pisikesi kurke küljes, appi, mis nüüd saab. Niiske ja soe, tõeline kurgisuvi on.

15.07 +28, päike. Lõunast läheb vihmaks või siis ei lähe. Pigem, jah, mitte. Kasutasin jahedamaid hommikutunde pesupuupeenra äärte kordategemiseks. Muidugi läks peenar asja käigus igalt poolt ka 10 cm laiemaks, aga see on täiesti loomulik. Esimene kausitäis kurke ja peoga tomateid ka, kuid valmivad pigem õuetomatid. Kasvuhoones pole veel värve näha ja ega ma seal eriti ei käi ka. Tegelt ei mahu sisse. Kastan ukse pealt. See on uskumatu milliseks monoliitseks kasvuhoonet seestpoolt täitvaks klotsiks oskavad kasvada seitse kunagi nii väikest armast tomatitaime...

19.07 +20, hoovihmane juba teist päeva. Peenardesse ilmub iga päev värve juurde. Sest Futuland on tegelikult ka floksiaed. Seda on tore jälgida - eile oli akna alune roheline, täna on punaste täppidega roheline, homme on samas kohas vaarikapunane laik. Kartulid kompostikastis on õitsemise lõpetanud, homme lähen saagijahile. Ohjah, ning kõrvitsast ja tema seiklustest võiks lausa eraldi loo kirjutada. Tänavu on sattunud selline hedonistlik tüüp, et ainult roomab ringi, naudib sooja vihmast suve ja kasvatab isasõisi. Meetrite viisi pikki kiireid mahlaseid varsi, isegi katusele üritas minna, krabasin redeli käest ära, nüüd ronib heki peal. Väga seikluslemb kõrvits.

21.07 +21, järjekordne vihmalubadusega päev, aga kuna sel suvel on vihma, siis polegi oluline kas sajab ja palju sajab. Esimese õie avas Päevaliilia `Primal Scream`. Nähes seda ülimat õit võib väike ürgne vaimustuskarje tõesti valla pääseda.

Täna oli plaanis üks ilus aed (Ahto Ruut) Kirdalus ja sinna me ka läksime. Muud maastikud selles aias olid nagu ikka kaunilt kujundatud ja veatud, kuid hostad...Sel aastal on palju vihma ja soojust olnud, ning hostad reageerisid sellele nagu kogu muu looduski - ülima lopsakusega. Ja nõnda siis oli õnn näha hostaariumi selle ideaalvormis. Vastavalt erinevate sortide omadustele kas suuremad, väiksemad või hiiglaslikud puhmikud ning enamus täies õies. Terve lagendik puhast ilu. Ohh. :) Nagu oleks kirikus käinud või midagi :)

23.07 kuni+28, leitsakulised ilmad, mis aedniku juba lõuna paiku siestat pidama peletavad. Esimene sületäis tomateid Golden Köningilt, Goldenkrone on kuumaga kehv viljuja, seda järgmine aasta enam ei pane. Aga esimene on tubli ja maitsev ka. 

Floksid puhkevad ükshaaval, umbes kolmandik on juba õied avanud. Tööjärg õues on praegu kivilate rohimise juures. 

Eile oli suht painajalik öö. Bondil oli jälle safarihoog peal ja voodi ette serveeriti öösel jälle koos lauluga väike veel elusoe hiir. Tean elusoojuse kohta seepärast, et läksin öörahu saamiseks kassi õue ajama, kuid lihtsaim viis selleks on haarata osavalt (harjutamine teeb meistriks) Bondi nina alt hiir ja visata see verandale. (saba asemel haarasin pimedas turjast ja issandjumal, see oli veel soe!) Pokumehel on huvitav teooria, et võibolla ei too kass hiiri üldse mitte meile toidulaua rikastamiseks vaid uhkustamiseks. Vaata mis ma kätte sain! Ma olen kõva kass! Magan küll palju, aga kasulik olen ka. Jaa, kiida mind, jahjahjah! Aga siis tuleb perenaine, öögatab rõvedalt, pomiseb selliseid sõnu, mida kass kunagi kuulnud ei ole ja viskab kalli jahisaagi läbi sääsekardinate nagu mingi sitaraipe. "Mõtle, kuidas see loomakese moraalile mõjuda võiks, ah?" Mnjaa, kui sa kassiga koos elad, siis hakkad paratamatult mõtlema, et miks ta niimoodi teeb ja teistmoodi teeb. Vahel saab Bond ka ilma lauluta täitsa hästi hakkama ja hommikuks on vaibal jäänused (hoolimata rõlgusest eelistan ma viimast varianti, sest rapped saab põõsasse raputada ja asi vask). Vaip on saanud nimeks Hiiretapuvaip, sest plekid räägivad enda eest ja korra nädalas käib see pesus. Ilmselt on see nähtus ka Bondi väike öine rituaal, sest ma ärkan tihti selle peale, et voodi kõrval keegi midagi näsib.

24.07 +28, leitsak, õhtupoole vihmad. Millegipärast tuli hull isu vanaaegse paksu kleepuva ja paljusuhkruse mustsõstramoosi järele. Moosivabriku toodang on viimasel ajal piirdunud ainult õunakaga, kuid vahel ju võib...Kust saada marju?

27.07 kuni +26, leitsak, vihmatörts ja jätkuvalt soojad ööd. Floksimüürid aias värvuvad ükshaaval. Mõtlen kerge kõhedusega ülehomseks lubatavale laussajule, kuid mis seal ikka, kui sajab, siis sajab. Kõrvetav kuumus oleks veel halvem. 

Ämblikõielised päevaliiliad justnagu polekski teistega ühte masti, tänavuse õnnestava suvega on õied aednikule ninani ja neid tuleb lugematu hulk, isegi tavaliselt piredavõitu `Skinwalkeril`.

29.07 kuni +23, terve päeva pilves, öösel sadas ja hommikupoole vaiksed vihmad. Lätis ja Leedus olid suured vihmasajud ja uputused. Ka meie lõunaosariikides tormas ja uputas, kuid siin polnud viga midagi. Olin ilmaasjata flokside pärast mures. Juuli hakkab läbi saama ning nüüd võib juba öelda, et oli vihmane ja soe suvi. Kurgid ja tomatid ruigavad õnnest, kasvuhoones elav tomativõsa monoliit on endale kasvatanud õhujuured, ta ammutab niiskust ka õhust ning sinna on aina raskem sisse pääseda. 

Aga eile oli moositegu. Nii suur moositegu, et sestpeale hakatakse meitel igasuguseid muid sündmusi dateerima "enne ja pärast MOOSI". Juba puhastamine võttis kaks tundi aega, aga nüüd on kõik need ämbritäied mustsõstraid purki ka pandud.

31.07 +20 hommikupoolik, floksid õõtsuvad õrnas tuules, Delaway ängelhein kogub kõrgust, ämblikõielistel päevaliiliatel on õitsengu tippaeg ja väänkellukas tantsib aia peal. Aias on hullumeelselt palju värve ja kurgid püstitavad maailmarekordit.

Marduse laul

 Ärkasin suhteliselt tumedal tunnil kaleda kaebliku hääle peale ja kuulatasin..."Ba dõin deile, uur, asvane..." ning justnagu kinnituseks kostis pimedast toast vaikne viiksatus ja sebimist, et kaup on täiesti värske ja kõlbab ka nõudlikumale maitsele. Mu unine mõistus võpatas ärkvele, rõduuks oli ööseks lahti ununenud! Teist korda võpatas see mõtte peale, et SEE võidakse meile ka voodisse tuua, sest hoolitsev kass, teadagi...Unemati kadus kohe kabinal teadmata suunas kuid teesklesin magajat ja kuulatasin pimedust. Elu on näidanud, et kassid saavad hingamise järgi suurepäraselt aru kui sa ärganud oled ja siis on paras aeg tulla terehommikust ütlema või siis antud juhul terevarahommikust. Teesklesin hästi, sest vahepeal samuti pimedust kuulatanud Bond enam võimaliku seltskonnaga ei arvestanud ja hakkas voodi ees vaikselt omaette laulma. See tegi olemise kõhedaks ja pisut müstiliseks ka. Sa oled suures pimedas maailmas ainsana täiesti üksinda ärkvel ja su kass laulab, sest tal oli jaht ning nüüd ei saa ta teistmoodi. Helid olid tasased, leinalised kuid ääretult meloodilised, meenutasid pisut neid laule mida emakass oma poegadele häälib ja kurrub, kuid emakassi laulus pole kunagi seda ääretut kõledat kurbust ja leina. Kusjuures ta summutas oma häält, teades, et pererahvas magab ja vali lärmamine magamistoas oleks ebaviisakas. Etteaste oli hästi vaikne ja kestis mitu minutit. Sõnum võis olla umbes selline: Mina, vapper kütt, käisin jahil, tõin teile, mina, vapper kütt, püüdsin ja tabasin osaval hüppel, aga teie magate parimal tunnil kui peaks jooksma saagi järel öövarjuna, nagu mina, vapper kütt, aga ma ei taha segada teie und, jumala, eest, ma olen näinud, millega see lõpeb ja ma laulan parem siin vaikselt, üksida (krõmps-krõmps), sest see väle hingeke ei ole enam minuga (krõmps-krõmps), kuid ma pean ütlema, et (krõmps-ludin-ragin) maitsel ei ole tõesti viga. Ja laul lõppes asjalikumate helidega. Bond sõi oma hiire ära, jõi köögis vett peale ja sulandus öösse. Läksin panin rõduukse kinni. Ja tabasin ennast taaskord mõttelt, et kassikene, kes sinu sees küll elab? See pealtnäha nii lihtne olevus on palju peenem ja keerulisem kui välja paistab, sest temal vajadus ennast sel moel väljendada, mis siis, et koolitamata kõrvale pisut kõhedana kuuldus. 

Hea Juuni

 01.06 Päike kütab, troopika. Ja viimasel ajal on nii, et isegi kui ei lubata vihma, siis midagi ikka tuleb. Isegi küttepuude ladumise ajal peatus muidu TÄIESTI pilvitus taevas meie maja kohal õrn salapilv ja piserdas end 20 minutiga talguliste peale tühjaks. Kui enne oli lihtsalt palav, siis pärast oli märg ja palav. Täna oli väljas tavaline leitsak (+28 varjus), vihma ei lubatud. Poolest päevast hakkas müristama, ok, kuskil on äike. Siis hakkas vihma ka tibutama, no mis saab kallil kasvuajal väikese tibutamise vastu olla, aga edasiseks polnud me enam valmis. Läks pimedaks, nagu oleks seitse egiptuse nuhtlust tulemas,  tõusis tugev tuul ning algas selline padukas, mida meie kandis veel nähtud pole. Kuur paistis läbi vihmamüüri uduselt nagu läbi vee...ja vesi see ju oligi. Pilgeni täis vihmaveetünnidest paiskus pahinal vett teerajale kus see moodustas veranda ees väikese kärestikulise oja mis üle kivide tagaaeda voolas. Vee kõrgus võis tipphetkel olla ca 7 cm. Väljas oli veepõrgu, sest kõigele lisandus marutuul ja veel nii lollaka nurga alt, et duššitas kogu veranda üle. Ja nagu too halbade reklaamide hittlause...kuid see ei ole veel kõik!:  Koleda ragina saatel hakkas sadama rahet, mille suurimad munakad võisid olla 1,5-2 cm. Hostade õrnad lehed ja rabarberid said ära augustet ning avali jäänud kurgimajas hukkus kaks `Dirigenti`. Paduka ajal korrigeerisid end ka elektrooniliste ilmajaamade näidud ja null vihma vahetus sellise numbriga justnagu sajaks meil hetkel maha terve suve norm. Täitsa huvitav, mis juhtub homme, sest homseks lubatakse vihma. Ja päris palju lubatakse. Võibolla lubavad igaks juhuks, et mitte jälle ämbrisse astuda...

02.06 Leitsak. Läksin ostsin eile Kristiinest `Dirigentide` asemele kaks `Adamit` ja kui koju jõudsime, siis algas jälle kõva padukas. Õnneks jäi veranda seekord kuivaks ja ka rahet ei tulnud. Ülekohtune on see vihmajaotus küll kui meil nõnda uputab ja mujal põud.

Kui suurelehelised taimed suht auklikuks lasti, siis ei lasknud pojengid ennast hiljutisest rahest üldse häirida. Õied on veel kinni. Ja mina ei tea...polegi vist sellist aastat olnud kui pojengid nii ideaalvormis oleksid, ka neid kinniseid õienuppe on nii hea vaadata, terved läikivad lehed ja varred nagu müür. Üldse on üks imelik aasta. Välja läksid need taimed mis justnagu poleks pidanud välja minema kuid seni suhteliselt tagasihoidlikult õitsenud nartsissiõieline rodo on paksult õisi täis, minikasvuline ja pire põldjalakas talvitus ülihästi, Daphne petra on elus, kivijugapuud üliheas vormis jne

Täna on kolmas tugev äikesetorm koos verandapesu, õueuputuse ja paksu padukaga. Kolmas päev järjest. Mille eest! Tõsi, ma lootsin ja ootasin põuase maikuu jooksul tõepoolest vihma, kuid usun, et mitte nii maniakaalselt...või mine seda alateadvust tea. :)

03.06 kuni +26, päike. Täna ei tohiks vihma tulla. Saab näha. Istutasin hommikul valge mooruspuu poja maha, sõelusin peenemate istutuste jaoks komposti ja täitsin uut taimekasti mullaga. Homme peaks see täis saama ja siis lähevad sinna kõik priimulatibud, mis potis on. Ühtlasi on ka koht titepeenraks kui kedagi turgutada on vaja. Aga need vihmad...peenardes käib hullumeelne kasvumaraton ja lähima kuu aja jooksul pole vaja vist kedagi turgutada. Vihmaveehuumorit ka - tünnid on kõik vett täis, et kui jälle põud tuleb või...siis ei tule. Kuid elu on näidanud, et tavaliselt antakse kaks-kolm kuivaperioodi suve jooksul ja ega see tulemata ei jää. Mitte, et ma tahaks...

06.06 Eile oli esimest korda suve jooksul selline ilm nagu need vanasti olid - normaalne eesti suvi. Päike ei tapnud, taevas sõudsid valged pilved, puhus mõõdukas tuul ja verandal kannatas keset päeva rahumeeli vaibamaterjali kerida. Ja need õhtud...lõhnavad, soojad ja tüüned nagu lüpsisoe piim. Praegu on klassikaline "pärast tulpe" periood. Kullerkupud on õitsenud, hetkel kaunistavad aeda mairoosid, hispaania ebahüatsindid, jaanihüatsindid, äsja õitses ära tillilehine pojeng, puhkesid vääris-lõokannused, lehvikjad kurekellad, mõned suuremat sorti laugud. Täna peaks lahti minema esimene pojeng, `Joker` ja `Black Beauty` ka juba lubab.

08.06 Jahe, vihmane. Eile käisin Ristil "Lääne Risti AS"-s taimetugesid, taimesilte ja kurgituge tarnimas ning muidugi ka Triinu aias. Imelised pojengid, üks vanaaegne roosa oli õitega üleni kaetud ja teine lihtõieline erkpunane nii kõrge, et õied ulatusid ninani. Kirevad kivilad tukkusid pärastlõunapäikeses, läikivate okastega kibuvitsaroosid sättisid esimesi õisi ja ebajasmiin lõhnas ennastunustavalt. Meil on siiski veidi põhjapoolsem kliima, sest esimesed kolm varast pojengi alles puhkesid ja täieliku õitsenguni on kindlasti veel nädalajagu aega kui mitte rohkem

Vurritame. Juba kolmas meekord. Kuna maikuu oli troopikane ja soojus mesilastele meeldib, siis voolas kogu võilillemesi tänavu tarudesse. Sellist imelist kuldset ja lõhnavat meeõnnistust ei ole varem olnud. Võilillemett on tavaliselt kas natukene või siis üldsemitte kui võilille õitsemise ajal jahedad ilmad sattuvad olema. Aga tänavu, jah...Üldse üks imelik aasta. Ei väsi märkimast.

09.06 +13 päeval, vihm, madalad taevad ja kõle tuul. Suvel juhtub harva sellist päeva, et ei käi kordagi väljas. Värvisin suures pajas rohelist kaltsu, kütsin kaminat ja vurritasin viimased meekastitäied kärgi ära. Tõhus päev. Õhtul tuli Härra Tibu kööki, ronis laua peale ja vaatas mulle üle läpaka serva ajudesse Ei tea mis kell siin majas ka magama minnakse...Kassile meeldib kui kõik alati ühel ajal pessa poevad, siis ei ole teiste (loe: kassi) une häirimist ega tekisoputamist. Ja vana loom teab seda. Nii, et kobitagu ükskord juba magama, alati peab ütlema tulema...

11.06 +14, +17, vihmahood, poolpilvitus, päikest ka. Jahe ja vihmane nädal paistab tulevat. Eile oli Gardeni odavmüük - hea võimalus poole hinnaga püsikupeenart täiendada. Jiiihaaah!!! :D Kohapeal oli tore teisigi aalujaid näha, nagu väike kokkutulek lausa. Ja odavmüükki meenutas natuke aalujate kokkutulekute taimevahetusi, oma paarkümmend aiainimest käisid risti-rästi ringi potid näpus ja äratehtud näod peas. Mis siin ikka pikalt, ühinesin ka valimisrituaaliga. Varsti oli käru täis. Võtsin selliseid taimi, mida pole varem aias olnud ja ka mõned lollikindlad, millega täita tühje kohti paraadpeenras ning kohati ka kivilates. Motoks võiks pärast viimast karmi talve olla: Ära vahi eksootide poole ja kasvata seda, mis sinu aias kasvab! 

 Värvilised raudrohud, kurekellad, keramadar, tähtputked, ogaputk, kullerkupud, kurerehad. Muidugi ei saanud näppe eemal hoida ühest imelisest laugust, see oli Schubert, ma pole kindel kas ta meil talve üle elab, kuid ikka nii-ii ilus...Õnneheinasid pole mu aias ka varem olnud, nad kipuvad kergesti lamanduma ja see ongi põhjuseks olnud, miks neid varem vältinud olen. Aga taimetoed on olemas ja lamandumine pole enam probleem. Istutamine on praegusel ajal puhas lust. Kuumus ei kiusa ja kui midagi istutad, siis kastab vihm kohe taime ära ka. Lukswärk. :)

12.06. +18, päike, hoovihmad, padukad jne. Mesinik otsis ilmateates välja paaritunnise ajavahemiku, kus mesila kandis vihma ei lubatud ja läks oma karja üle vaatama. On neid kahe vihma vahel varemgi üle vaadatud kuid ligi kuus-seitse aastat pole midagi sellist juhtunud. Muidu nii rahulikud mummid tegid Mesinikule täna hullu kambaka. Käed, jalad ja kuhu aga ligi saadi. Kui mesilased otsustavad, et on action, siis aitab ainult mask, paksud riided aga enam ei kaitse, poetakse käistest ja värvli vahelt ning kust iganes. Mesinik oli ülekere koledasti nõelata saanud, polnud ühtegi tervet kohta, istus süngelt verandal ja mõtles homset tegevusplaani välja, sest viis taru oli vaatamata jäänud. Tuli sääsk, istus Mesiniku paistes käeseljale ja lõi noka sisse "S-sina, sitt, ka nõelaja..." nipsutas sõjast tulnud Mesinik sääse põlglikult võpsikusse.

Kuid aias on "vihmareostus". Kui aiakäru päevaks või paariks pooleli oleva peenra juurde jääb, komposti- ja umbrohuämbrid peal, siis varsti on ämbrid pooleni vett täis, kärust rääkimata. Samas, mitu aastat, ei mis ma räägin, aastaid pole olnud võimalust oma aeda nii lopsakana näha ilma kastekannurallita. Tänagi sadas kena seljatäie.

Hoolimata vihmasusest avavad pojengid õisi. `Joker` oma imelise erksa õievärviga, `Black Beauty` tumeda küpse iluga ja vanaaegne roosilõhnaline roosa on juba nädalajagu õitsenud. Mõnevõrra teistsugune kogemus, sest pojengimaa rajamise algusest peale on pojengide õitsemise ajal alati padupalavad ilmad olnud ja päevakuumus küpsetab õied ruttu läbi. Tänavu toimub õitsemine aga pikkamisi ja täies ilus. Homme avanevad ka `Lorelei`, `Pillow Talk`, `Highlight`, `Red Sarah Bernardt`, `Alexander Fleming` ja `Kansas`. 

13.06. +18, poolpilvine suveilm paari tibutamisega. Istutusmaraton. Poleks arvanud, et  peenardes on nii palju tühje kohti...Kurereha `Blue Bood` läheb esialgu ainsana hiigelsuurde potti, sest teda ma lihtsalt niisama aeda lahti lasta ei julge.Ma olen näinud milliseid kuhilaid kurerehad moodustavad ja tänan väga. Aga õievärv on tal selline, et vaatad ja upud ära sellesse jumalikku poolsinisesse.

14.06 Päike, veidi vihmakest, poolpilvine. +20. Ma olen unustanud, millise vungi saab aed sisse kui pole juunis põuda. Elu on kuidagi väga lill. Ei pea kastekannudega rühmama, kõik kasvab ise. Täna ei lubatud üldse vihma, kuid ikkagi tuli ja see on kuidagi...tavaline.

18.06 +24, päike. Eile sadas jälle pikalt. Õnneks läks suurem padukas Tallinna peale. Ilus aeg, puhkevad kesk-hilised pojengid. Mõned ka esimest korda nagu `Sarah Bernardt`. Mõistan miks ta on nii populaarne. Tugev magus roosiaroom, tihedad ilusa kujuga täidisõied, kaunis värv. Üks mu lemmikuid `Lorelei` (megaäge värv), `Etched Salmoni`(väga ilus värv) ja `Jokeri` (imeline värv, pikk õitseaeg) kõrval. Kolm esimesena alustanud sorti langetavad juba õielehti, kuid `Joker`pidas viis päeva kauem vastu kui teised kaks. 

20.06 +22, päike, tugev tuul. Tore vaheldus eilsele tumedale vihmapäevale. Toas läks nii niiskeks ja kõledaks, et panin isegi tule kaminasse. Härra Tibu tuli õuest, kasukas niiske, silmad suured ja küsivad kas ma tohin? sul on siin nii mõnus. Puges selja taha pleedi serva alla ja jäi norinal magama. Nii armas, et Tibust vanuigi jälle kaisukass on saanud. 

Keskmised avanejad pojengidest olid `Mother Choice` (imeline õhuline õrnroosa), suur valge maikellukeselõhnaline nimetu akna all peenras, `Angel Cheeks` (valge alusega lõhnav roosa poolkera beebiroosal taldrikul), `Bowl Of Cream` (metsikult suur valge õis), `Sarah Bernardt` (roosilõhnaline kaunis roosa), `Eliza Lundy` (madal punane) ja `Madame Claude Tain`. `Diana Parks`, `Dinner Plate`, `Command Perfomance`, `Solange` ja `Big Red Boomer Sooner` ei õitsenud esimesel aastal peale istutamist. Teised uustulnukad on imelised.

Täna hakkab avanema vanaaegne punane talupojeng Raplamaalt. Oojaa, küllap on temalgi oma nimi, kuid kust seda leida. Igatahes on tegemist nähtusega, mis pärit stagnaajast või veel kaugemaltki. Pojengisort, mis saadakse koos talumajaga. Vanaaegsed pojengid olid tavaliselt varane punane, `Festiva Maxima` ja mitmevariatsioonilised hästilõhnavad roosad või valged. Tema on kõrge, hiline ja peedipunane.

Elsa Sass, 2 heleroosat talupojengi, `Henry Bockstock`, `Ann Cousins` ja `Jacorma` on veel puhkemata. Kui tillilehiseid pojenge ka arvestada, siis katavad varased kuni väga hilised sordid aias ligi kuu aeda õitega. Oo, ja milliste õitega! :)

21.06 Päike, tuul, +22. Täna on vurritamise päev. Maja on meelõhna nii ääreni täis, et herilased lähevad õues lolliks.

22.06 Päike, tuul, +22. Pokumees remondib vintskappi. Tellingud on kõrged ja redel pikk. "Krt, nagu orbitaaljaamas tööta, päike paistab otse silmaauku ja kui mõni oluline tööriist kaasas pole, siis tuleb tagasi maa peale tulla".

Kasutaimede jaoks on suurepärane suvi. Väikesed kurgid on juba kurgimajas, kasvukas kohtab rohelisi tomateid, kartul hakkab kohe õitsema ja kõrvits on ette võtnud pikema matka puuriida poole. Seekord ei hakanud kätt ette panema, las aga läheb.

26.06 +27, pilvitu taevas, päike. Kuum on. Pojengid saavad ka sellest aru ja kõik päikesepeenra pojengid peale `Ann Cousin`i on juba ära õitsenud. Varjupeenras õitsevad veel kaks ülihilist talupojengi ning `Old Faithful` ja `Elsa Sass`. Oli rõõm ära näha ka `Henry Bockstock`, huvitav sort, meenutab pisut `Old Faithfuli`, sama tugevad püstised karged õielehed, kuid on tumedam. Väga delikaatne ja meeldiv õrn lõhn.

Gardeni taimedest on veel üks istutamata, kuid pottides on veel 2 sirelit, kaks kukeharja ja palmilehine tarn. Eks jõudumööda saab ka rohitud ja kuna juba nädal aega pole sadanud, siis tuleb ka uusistutusi ja kurke kasta. Tomatitest rääkimata. Tomatid on kasvukas nagu mets. 

Mesinik läks mesilasse, kohe tuleb uus mesi. Vaimusilma ette ilmub pilt merest, kus eemalt on lähenemas tsunami kõrge müür...Aga vurritamine on tore magus ja lõhnav töö ning nädalaga jõudis ka meeisu jälle tagasi tulla. Nii, et tulgu see müür siis pealegi.

Oh, õnneks vaid kaks kasti, see on käkitegu. Ja jälle mee osas üllatus. Ka sellise maitse ja lõhnaga mett pole meil varem olnud. Aroom meenutab mingit nooti tatrast kuid mis taimedelt see pärineb, pole halli aimugi. Meie mesila ümber on pikalt ainult metsad, kuid vana raudteetamm on lähedal ja seal on tehtud lageraie, et tulevase taastatava raudtee koridor laiem oleks. Võibolla on seal tärganud mingeid uusi meetaimi mis varem puudusid...(Tatraõiemesi ei maitse ega lõhna tatra järele ning tatar õitseb alles juuli teisel poolel)

28.06 Rekordpalavus +35, päike. Kui linnast lõuna paiku tulin, ei tulnud Härra Tibu väravale vastu nagu tavaliselt vaid lebas apaatselt lillekasti all. Jätsin poekraami, korjasin kassi üles, silisin märja käterätikuga üle ja panin toas maha. Vastupidiselt õuele oli toas hea jahe. Kass muutus jälle normaalseks ja hakkas hasartselt maiusekrõbinaid norima. Õhtupoole hakkas isand Tibu rõduukse juures nihelema, oli selge, et vaja keha kergendama minna. Avasin ukse, kass keeras välkkiirelt ümber nagu madu ja hüppas uksest eemale. Nonii. Õues on kassi jaoks liiga palav. Jah. Küpsetab korralikult, kuid kohe tuleb päästev vihm, ütleb ilmateade. Tühjagi ta tuli. Öösel sadas korra ehk kõnniteekivid märjaks ja värskendas taimi. See ka mõni vihm, me oleme siin korralike paksude padukatega harjunud. kuid võta näpust. Ligi 10 päeva pole sadanud ja väiksemad vihmaveetünnid on juba tühjad. Uusistutusi ja anumataimi peab ikka kastma. Kurgimaja ja kasvuhoone tahavad ka. Hakkabki jälle pihta see taevassevaatamine ja vihmatellimine. Aga kassi jaoks tuli liivakast välja otsida ja Härra Tibu alustas oma pikka inglaslikku plönnirituaali a la, kas see on ikka hea kast, kas liiva on piisavalt, ega sa ei vaata ja kas ma tõesti pean...aga ma vist tõesti seekord pean...

30.06. +28, poolpilvine. Täna tegi oma esimese punakastõmmu õie lahti floks Esmeralda. Poolvarjus õitsevad hilised pojengid `Sarah Bernardt` ja `Minuett`. `Ann Cousinil` on ka veel mõni õis peal. Uutest tulijatest täidavad tühiku "enne flokse" tähtpead, farreri laugud, martagonid, õnneheinad, hiline kullerkupp, kurekellad, delfiiniumid ja kurerehad. Juuli alguses lubatakse vihma. Üle hulga aja üks ilus armuline ja pärispõuata juunikuu.

Kui mai on nagu juuni.

 02.05. Ei, päris ikka suvi veel ei ole, hommikul oli vaid kaks kraadi sooja ja iial ei tea, millal see võib öösiti miinusteks muutuda. Aga päevad on küll nagu vanaaja suvi - pilvelambukesed, kerge tuuleke ja kuni +20. Maikuu on istutuste, ümberistutuste, peenraäärte klattimise ja muude sättimiste aeg. Õuetööd seisavad hunnikus üksteise kukil ja vahivad etteheitvalt otsa, et millal sa...No millal, millal! Küll ma jõuan sinnani ka. Millalgi. Ükskord. Viimane aeg on vaibavabrik kinni panna, sest isegi kõige huvitavama vaiba juures nokitsedes on mõtted õues, aia ühes või teises nurgas.

Õhtul helistas noorsand ja küsis, et kas me võtaks tema kassipreili nädalaks kostile kuni mees ise reisil ära käib. Uurisin, et kas preili on juba loomaarsti juures käinud, et vaadaku ette, see indlemine algab noorel kassil juba enne aasta vanuseks saamist. Jah, indlevat vist küll, on selline imelik ja käitub veidralt. Silme ette kerkis visioon kuidas kõik meie kvartali pässid preili feromoonide kutsungi peale aeda kogunevad, ööd ja päevad läbi laulavad ning üksteist habraste kevadlillede vahel poolsurnuks peksavad (luku kinnitõmbamise heli). Tegin südame kõvaks ja ütlesin ära. 

04.05 +2, päike, päeval +17, Suvi kestab, metsad lehtivad, dauuria rodod õitsevad. Sõelun kompostikastist mulda nagu kulda, istutan iga päev ühe sinilille, tervitan uusi ninakesi ja pealseid, kärbin, paljundan ja naudin oma aeda. On aasta kõige ilusam aeg. Sellega saab võistelda vaid flokside õiepidu. Sest aias on umbes 170 sorti ja paari tosina jagu esmaõitsemisi on veel nägemata. Ka pojenge on põnev oodata. Kuid juba alustavad esimesed tulbid. Lõokannuste laine sai läbi. Tippõitsengul on õrnad ülased ja võiksid olla idahüatsindid, kuid viimase talvega sai enamik neist nii kõvasti pihta, et rohkem ma neid enam ei istuta.

07.05 +2, päeval ca +10, ka eile ja üleeile oli jahedapoolne. Päike. Täna õhtuks lubatakse öökülma. Tähtmagnoolia juba õitseb, kuid katma küll midagi peale Paeonia cambessedesii ei hakka. Panen lihtsalt kasvuhoone ukse kinni ja asi vask. Hoolimata jahedusest puhkevad esimesed tulbid, sest mai on väga päikeseline olnud.

09.05 Hoolimata Külmakandi halvast mainest, ei tulnudki öökülma ennemini kui siis täna. Öösel oli -3,2, taevas on pilves. Külm, aga lumeta. Tõin eile õhtul magnolia stellata õie tuppa vaasi, külm oleks ta muidu niikuinii ära võtnud. Hommikul läks õis lahti ja näitas end täies ilus. Lõhn ka muidugi. Viisin õie kaasale nuusutada, et mida see lõhn meenutab. "Tühjaks joodud õllepudel, nädal aega seisnud," -"EIIII!!!". Nuusutasin ise ka ja uskumatu, kuid üks noot viitas tõepoolest kolkunud õlle suunas. Aga teine ja tugevam noot meenutab siiski tualettseepi, sellist tagasihoidliku lõhnaga universaalset hotelliseepi. Niipalju siis lõhnadest. Õis ise on imeilus.

10.05 +6, vihm ja suur rõõm sellest, kuigi väga palju just ei sadanud. Kuid lõhnaüllatusi jagus lisaks eilsele veel: juba hommikul hakkas Pokumees kiusujuttu ajama, et toas on sõnnikuhais. Mina midagi ei tundnud, kuid hakkasin ka igaks juhuks ringi kiikama. Tomatikastis ei olnud midagi. Vaatasin salaja plätutallad üle, uurisin kassikasti kuigi see oli alles eile üle käidud (ja ega kassiplönn ei haisegi nagu sõnnik, see on palju palju hullem). Olin juba täitsa nõutu, prantsatasin korvtooli ja järsku tunnen - LEHMASÕNNIK! Tugev doos lõhnajuga on just äsja ninna roomanud...ja ei mõtlegi katkeda. Lehmasõnnik, lehmasõnnik...vaatasin kapi peale kuhu ma paar päeva tagasi saurusvõha olin asetanud, et reaalis tema puhkemist näha. Muidugi oli ta avanenud öösel. Tadaa! :D Pikk kitsas 50 cm pikkune seest leopardimustriline siidine "seelik" oli ühelt küljelt lõhenenud ja langes elegantselt õiejalamile, paljastades delikaatselt sentimeetrise kollaka riba tolmukaid, mis lõhnasid tugevalt sõnniku järele. Omapärane taim ja väga veidral kombel ka ilus (Eriti meeldib mulle ta leht). Nõrk katse kallist lille pesumasinaruumi paigutada lämmatati peremehe poolt valju protestiga ja saurusvõhk maandus verandal. Aga pean ta vist veelgi kaugemale viima, sest lõhna peale tulevad kärbsed ja neid juba tuppa ei tahaks, sest need on küütlevate roheliste taguotsadega, täiesti kompleksivabad ning neil on surmkindlalt mingi seos sõnnikuga.

Kuna viimasest lumest ja vihmast on juba 2 nädalat, ning kogu see aeg on päikseline olnud, siis hakkab maapind tasapisi läbi kuivama. Öisest tagasihoidlikust vihmast oli suur rõõm. Kõik aiaelanikud on sirutanud õisi ja varsi, priimulatel on pidu, põõsad lehtivad ja pikem ilmateade vihjab, et järgmisest nädalast alates võib tomatid juba kasvuhoonesse istutada.

13.05 +11, pilves, päeval +18. Selja taga on pöörane nädalavahetus. Reedel Paavlisse materjalijahile, laupäeval lastega aias rohimas, pühapäeval Võhma lillepäev ja õhtul päevakoerte saun oma tuntud headuses. Võhma lillepäev paistis tänavu tagasihoidlik olema nii müüjate kui ostjate suhtes, kuid omi oli sellegipoolest hiiglama hea trehvata. Tõin koju vahetustaimena frikarti astri ning müügilettidest Ahti helesinise sinililleseemiku ja Aidelt floksi `Illarion`. Ja no muidugi Võhma Kirbukas. Mina ei tea mis imekoht see küll on, iga kord sattun uute põnevuste peale. Seekord sirvisin läbi kogu CD riiuli ja kuna mul on nii vana auto, et selles on veel CD mängija, siis tarisin koju  kaheksa pooleeurost  klassikaplaati. 

Täna oli tõsine aiapäev. Viis kilomeetrit oma aias. :) Toas suureks sirgunud inkarvillead ja kipslilled läksid peenrasse. Homme on tomatite kord õue kolida.

16.05 +13 hommikul, +24 päeval. Päikepäike ja aina suvem. Naljakas, et lehtimine ikka veel kestab. Kas puud ootavad vihma? Põuasevõitu oleks nagu juba küll. Varased tulbid on õitsenud, sest päike küpsetab nad ruttu läbi. Kohe-kohe hakkavad avanema hilised. Kirjutamise aega pole eriti olnud, sest kogu aur kulub aias ära ja ega midagi muud polegi totaalseks õnneks vaja - istutada, rohida ja oma aia õite värve vaadata. Oo ja värve on. Tulbid, õrnad ülased, võsaülased, kobarhüatsindid jne. Õhtud on sulnilt soojad, õues hõljub ringi kevadeambroosia lõhna, mis on kokku segatud õitsevast toomingast, lehtivate puude värskusest, metsalõhnadest ja aiataimedest.

Suurt rõõmu teeb kui üksikud juba kadunuks kirjutatud floksipojad nina siiski mullapinnale upitavad. Mõnega läheb kauem aega. Eelmisel sügisel saadud Tshernoje More, mis peaks olema üks siniseim flokside seal, tegi just sellise triki. 

Tomatid on juba neli päeva kasvuhoones elanud. Ööd on soojad, alla 10 kraadi pole läinud. Täna istutan anumad täis.

18.05 +10, päeval +28. Saku kevadlaat. Läksin oma talve jooksul kootud kaltsuvaipadega laadale. Noh, et turuuuring vms. kui see mul juba selliseks suuremaks talvehobiks on saanud. Kas inimesed üldse vajavad kaltsuvaipu ja milliseid värve eelistatakse, kui pikk peaks üks tahetud vaip olema ja millist kirja? Kokkuvõttes oli tore päev. Inimesed jäid pikemaks juttu ajama ja ostjaid leidus ka. Suureks abiks oli Laps, kes ostjatega suhtles ja "vaateakna" eest hoolitses. Armsad naabrinaised nii lähemalt kui kaugemalt käisid kõik üksteise järel juttu ajamas ja olid moraalseks toeks. Ikkagi esimene kord laadal. Laat oli KOHUTAVALT suur. Umbes nagu laulupidu. Kõige pikemat turukaubatänavat ma ei jõudnudki lõpuni käia, see oli nii pikk ja +28 kraadi päike praadis terve päeva. Meile sattus hea varjuline koht suurte puude all ja seal oli mõnus jahe olla.

19.05 +7 öösel, päeval päike ja +24. Kisub põuaks. Eile minestas enamik priimulaid peenras ära. Tegin hommikul lauskastmise. Turbapeenras on veel niiske kuid muud peenrad hakkavad läbi kuivama. Mesilastele ja roosidele selline kuumus meeldib. 

21.05 +9, päeval +21. Kuigi meil vihma pole tulnud, läksid ilmad jahedamaks ja leitsak taandus, kuid lage päike keevitab endiselt. Panin täna kurgid maha ja potimajandus hakkab ka kontrolli alla saama. Oli tore tõdeda, et kaks kõige ilusamat eelmisel augustil mulda torgatud floksipistikut elasid kõik külmad üle ja on täitsa elus. Need olid nimetud ülisuure õiega sinised kaunidused. Flokside puhul on sordinimed vajalikud, et nende kirevas maailmas orienteeruda, sest ka nende õitseajad ja kasvukombed on väga erinevad. Üldiselt ma väldin nimetuid taimi, kuid mõni tinistab teinekord nii ära, et piisab ühest pilgust ja oledki müüdud. 

26.05, öösel +13, päeval +27. Pole aega kirjutada olnud. Sellel nädalal alustasin peenarde rohimisega, flokside ja pojengide väetamisega, kastmisega ja multsimisega kus vaja. Ongi suvine reziim paigas. uni lahkub kuuest, aias saab troopikavabalt asjatada umbes kella üheteistkümneni, siis vudinal tuppa varjule siestat pidama. Põuailmad olid kuni reedeni, mil hakkas pilvi kogunema ja oh, lõpuks ometi vihm...Esimene nn "värskendus" oli reedel kui sadas 20 minutit tihedat tasast vihma. Janusele aiale oli see nagu õnnistus. Lehed kasvasid, varred sirgusid ning aednik istus muheledes verandal ja vaatas täpselt järele kuhu sajab ja kuipalju sajab. Isegi vihmaveenõu põhja kogunes ca 15 cm. Ja äsjapuhkenud sirelid lõhnasid kõrvulukustavalt. 

Laupäevaks oli ilmajaamal ka mitu tundi vihma kirjas, kuid lubatud ajal seda ei tulnud. Mis siis ikka. Vurritasime esimest mett, tuba oli paksult võilillemee lõhna täis, vahel on suisa nauding põuapalavuse eest ennast tubastesse töödesse peita. Õhtul peale viite aga peatus aleviku kohal kuskilt plehku pannud pilv ja alustas padukaga. Ma ei pidanud vastu, see põud on nii hellaks teinud...Tõmbasin jope selga ja tühjendasin üle ajavad vihmaveenõud nelja suuremasse tünni, et oleks võtta kui jälle põud kimbutama hakkab. Kui see nüüd vihmane suvi tuleb, siis on huumor küll, aga nii kaua on kuival oldud ja kuidagi narr oli vaadata kuidas vihmavesi pahinal üle tünniääre teerajale voolab. Jah, korralik vihm on nagu suur-suur kingitus. Keegi tuleb ja kastab kogu su aia terveks nädalaks ära. Lihtsalt. Professionaalselt ja peenarde vahel tallamata.

27.05 +17, +28. Troopika. Kuna aed on kastetud, siis olen lubanud endale veidi hõlpu. Istutan viimaseid potielanikke ja käin vahel ka teiste aedu vaatamas. See lõpeb muidugi jälle uute potielanikega, kuid midagi pole parata, sest sirelid on vanast ajast peale mu suur nõrkus olnud. Ruumi ei ole? Kui miski osutub südamelähedaseks, siis leidub talle ruumi ka. Ja nõnda elab mul juba kolmandat aastat köögi akna all Airi imeline täidisõieline valge sirel, potis on aasta aega poputatud Airi roosat ja nüüd nägin Tii juures tumepunast omajuurset, millel olid võsud, justkui silme eest lõi mustaks...Lisaks pani Tii kaasa mooruspuu poja mis on aiaajaloos samuti üks uus ja huvitav taim. Kuna kämmalvahtrad ja mammutipuu vandusid talvele alla, siis potikõnnile enam palju aega ei tohiks kuluda.

30.05. +30 varjus, päike. Teine laar võilillemett. Terve see nädal on kuum olnud, kuid eile õnnistati meie aeda jälle padukaga. Kuumus ja vihmad on taimestiku pööraselt kasvama pannud ja aednik võib veidi hõlpu pidada. Kasta on vaja ainult kurke ja tomateid. Muu aed saab endaga ise hakkama. Pojengid on ideaalvormis, äsjaväljunud hostad ka ning eesaias õitseb suur õrnroosa kuhil rododendronit ja tagaaias nartsissiõieline rodo. Hoolimata halvast talvest on ta sel aastal esimest korda üleni õisi täis. 

31.05 +28, kuum. Võtsin täna aiavaba päeva. Kuna esmaspäeval Toilast toodud vaibamaterjal tahab kerimist, siis tegelen jahedas toas hoopis tekstiilsete töödega. Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade pilves ilma (!) ja +16 päeval. Ei mäletagi enam mis see võiks tähendada, vist peab õue minnes riietuma vms. Natuke kahju on, et kuumus sirelid nädalaga läbi küpsetas, kuid kohe avab õied mairoos ja lõhna lisavad ka igasugused näsiniinemütakad. Eile lastega aias ringkäiku tehes märkasin iileksite vahel kuldkingi õitsemas. Ilus aeg, imeline kevad.