August

 01.08 kuni +19, pilves, päeval sajab hooti...looma moodi. Juba öösel sadas. Nii, et muldade läbiniisutuse koha pealt on kõik jälle hästi. Vahepeal muutusin juba närviliseks kui avastasin üht floksi välja kaevates, et juurealune puhta krõbiseb ja labida sügavuselt täiesti purukuiv. Nüüd pole hullu. Süvaniisutuseni kastetud. Pilte pole eriti miskit eriti teinud, siin vaid mõned lemmikud ja esmaõitsejad `Tshernoye More`.

Mister X on suure puhmikuna väga atraktiivne. Ebafloksilik värv mõjub reaalis pruunikana.

Tsvetusyaya Sakura

Piisavalt sinine nimetu ja `Pink Hill` alustavad esimesena ja lõpetavad viimasena.

Kaeralill õitseb kõik teised üle. Pean talle rohkem ruumi tegema.

Poljot Striza

Lõhine kalimeris on tore taim. Näeb välja nagu helelilla aster. Seisab ühe koha peal paigal. Alustab juuli lõpus ja õitseb pikalt-pikalt kuni septembri keskpaigani välja.

Vihmadega avastas näsiniin, et võiks teise korra veel õitseda. Tore mõte.

Väänduv käoking sai lõpuks jalad alla. Kaks seemikut, lehed on taimedel veidi erinevad, parempoolse õisi pole veel näinud. Väga omapärase käitumisega taim. Alguses põdes vasakpoolne taim, parempoolne kasvatas liaane ja rõõmustas silma. Tänavu jäi parempoolne morniks ja lihtsalt vegeteerib, vasakpoolne sirutus üle aia päikese poole, tegi liaanidega mitu keerdu aia peal ja õitses nagu hull. Üks mu lemmikuid sellel suvel.

Mozaica

Aias on õnn ja õitseng. Päevaliiliad rõõmustavad iga päev uute õitega, umbes kaks kolmandikku flokse on täies ilus ja alustavad esimesed astrid. 

Bond on lõpuks ometi aru saanud, et me ei armasta öösiti muusikat ega seltskonda. Samas on meie öine nohin talle järgneva juures siiski kuidagi vajalik, karja küünarnukitunne vms. Ja nüüd tuleb ta vaikides, sooritab oma ürgse apla saagikäitlusrituaali mu voodiesisel vaibal ja kaob jälle öösse. Hommikul ärgates ei tohi hooga jalgu maha panna, sest issand ise teab mis jala alla võib jääda...Lauluga variandi osas oli vähemalt teada, millal oodata on...ei ole see inimene ka kunagi rahul :)

Seevastu laulab ta päeval seda kõvemini oma saagilaulu, sest aktiivne hiirejaht käib ka päevavalges. 

Üks hea uudis ka, nädala sees tuli linnast suur hall auto ja nad ostsid kogu vurritatud mee ära. Pole müügi pärast vaja muretseda. Tänavu on kuuldavasti mõnes maakonnas meeikaldus. Meie mesila ümbruse metsamaad andsid sel suvel kenasti saaki, kuid siiski poole vähem kui eelmisel aastal. Loodan väga, et sügisel kanarbikuralliks ei lähe, sest järjekordselt on looduse poolest üks hästi kummaline hooaeg.

03.08 +24, päike

Eile oli äge päev. Kokkutulek ju. Meil on ikka nii tore kamp. Enamik tuli kohale ja juttu jätkus kauemaks. Vaatasime ära neli aeda. Kõik olid omanäolised, kuid samas ka väga erilised.

Tii aed on maitsekalt kujundatud, eeskujulikus korras ja sobiks vabalt ka "Kodu ja Aed" ajakirja kaaneloo materjaliks. Palju ilusaid vaateid, hiilgelmõõtu roniv hortensia poolel teel männilatva, anumates puud ja põõsad, rosaarium, rodoala ning iileksite ja muude põnevuste kaitseala. Ei puudu ka kasvuhoone, alpikaljud ja kasuaed. Tii aed on ka sellepärast eriline, et seal saab avamaal kasvatada ainult neid taimi mis taluvad happelist mulda.

Edasi kihutasime läbi linna Tiia juurde. Tiia aiast ilmub juba aastaid ajakirjanduses artikleid ,vahel käib televisioon kohal jne. Mitmetasapinnaline, kauneid põlispuid täis, viimistletud vaadetega kolme põlvkonna poolt loodud tõeline aiapärl. Sealt ei puudu ka jaapanipärane rippokstega paju, mille pikad oksad peegelduvad tiigivees. Aiaaksessuaarideks on keraamiliste konnade kogu ja neid on põõsaste all oma mitukümmend isendit. Asukoht lubab kasvatada ka eksoote. Peenras paistis bugenvillea taim ja väikese lehtla seina kattis õitsev trompetipuu.

Mind lummas kõige rohkem hiiglaslik jukka mis õitses lausa kolmel õievarrel.

Linnaringi lõpetasime Sirje aias. Seal toimus parasjagu südasuvine dzungel. Kõik oli väga lopsakas ja heas konditsioonis. Eriti sügava mulje jättis mulle erinevate iileksite kollektsioon. Kuid leidus ka palju põnevaid võõramaa taimi, mis minu aias isegi parima tahtmise juures ei kasvaks. Silma hakkas tubli välimusega umbes viie aastane sirmokas, kaks jaapani krüptomeeriat ja huvitavate vormidega lehisesordid.

Ja lõpuks oli Futuland kus ma aiakülalised natukeseks ajaks õitsevatesse floksidesse ära kaotasin. Oli ilus ilm ja üleeilses vihmas nii rääbakad ja longus taimed näitasid end parimast küljest. Ja kui miski aias üldse särada suudab, siis on see täies õies floksipeenar. Või mitu. Ka siis kui aed ise just kõige paremas korras ei ole. No ei viitsi niimoodi enam rohida nagu vanasti...

Veel flokse: Fliderenzian, üks mu lemmikuid. Sirelikarva väikeste õitega, justnagu polegi floks, kuid on siiski.

Strawberry Daiqiuri. Leekiv punane. Ilus ja tubli sort.

Deja Vu. Kahvatusinised hajevil varjud õielehtedel. 

Deniska Rediska. Väikesed korrapärased õied suurtes õisikutes. Tubli ja lopsakas sort.

Jeff`s Blue ja Charovoitaya Kroshka. Mõlemal on oma võlu.

Svetlyatshok. Reaalis sümpaatselt sinine.

Sinine värv ei jää kahjuks pildile. Järgmine "roosa" on tegelikult üks Futulandi sinisemaid flokse. Näeb välja nagu Ptitsa Sirin.

Väga meeldiv üllatus oli sellel suvel Koldun. Imeline tume sumepunane värv ja tore õisik.

Sulnis kivilavaade päevaliiliate õitsemise ajast

Ja uus aare ämblikõieliste seas, Hosteiner Beautiful Madness, lumivalge, esimesed õied.

04.08. päike, +28. Täna peaks olema viimane leitsakupäev. Edasi näitab pikem ilmateade põhjamaalasele kerepärasemaid temperatuure. Peaks vist lausa tähistama...Pärastlõunaks lubab väikest vihma, aga ei mina usu, et midagi päriselt ka tuleb. Seni on ilmateade aiva tühja lubanud.

Tuli ikka küll, tegelikkuses sadas lausa kaks korda "looma moodi", möllas, tormas ja müristas nii, et kassid rõdult tuppa paiskusid. Heauskselt restile kuivama pandud pesu ja verandadiivan loputati põhjalikult üle ja ämblikõielise päevaliilia õrnu õisi rappis torm nii nagu tahtis. Mitu floksi on nokaudis. Kena lugu küll.

05.08 +19, poolpilvine, hoovihmad. Just siis kui sätid õue midagi tegema, pealseid lõikama või on aiakülalised, tuleb vihm kaela. Ehk on homme parem päev. Kuid kurkidele meeldib. Täna tuli esimene ämbritäis hapendamiseks.

08.08 +19, päike, poolpilvine pluss vihmasagarad. Aed on korralikult läbi loputatud ning iga päev sajab midagi. Peale nelja või viite suhteliselt põuast ja kuuma suve, kus kastmisvee saamiseks pidi isegi vana kaevu tühjaks tõmbama, mõjub selline suvi totaalse kliimamuutusena. Augustis on meil tavaliselt ikka veel kuum olnud, kuid tänavu mitte. Kui loodus kastab, siis on aednikul päris hea elu. 

Tegin floksisortide seas inventuuri ja peenrad tahavad tuulutamist. Imeilus ja huvitava välimusega uus sort on `Terts`. Kahjuks pole mul paremat fotot, kuid need hõbedased joomed õielehtedel, omapärane sügavpunane värv teeb sellest sordist tõelise imeasja flokside seas.

11.08 Ilmad on ligi nädal aega õige eesti suve temperatuuriga olnud,  +20 ja vihmakest ka vahele. Nüüd näikse veidikese vihmavabam periood oodata olevat, kui pikas ilmateates ettepoole vaadata. Kuna peenardes on mõned tühjad kohad tekkinud, siis tõstan flokse tasapisi ümber. Kenasid roosasid sorte on liiga palju, niisiis jätan vaid need, mis tõesti kõnetavad.

Ja ei saa just öelda, et meil siin mitte kunagi mitte midagi ei juhtu :) Bond tõi õhtul roti. Mitte rott vaid sündmus - see oli nii suur, et ma kuulsin justnagu isegi tümpsu kui ta selle mu voodiesisel vaibal suust maha lasi kukkuda. Nii suurt võhru pole varem näinud. Kunagised kodurotid olid kolmandiku võrra sellest väiksemad. Pulli pärast tõin mõõdulindi, roti kere oli 22 cm pikk pluss saba 18 cm. Ninast sabaotsani 40 cm. Ja kui juba andmete tuvastamiseks läks, siis elukas kaalus 328 grammi. Kassil andis seda retakat koju vedada...kui ta seda just meie aiast ei püüdnud. Ja kui hiirekese söömisest jääb pärast Bondi vaibale väike soolikatombuke, mis on ühiskonnale toodud kasu arvestades väljakannatatav, siis puudus mul vähimgi huvi teada saada mis jääb järgi peale selle looma söömist. Kasutasin juhust kui Bond preemiaks maiusekrõbinaid pugis ja matsin roti vaikselt maha.

13.08 +26, päike. Tasapisi on päike jälle kuumutama hakanud, kuid suviste leitsakutemperatuurideni enam üles ei pumpa, varjus on täitsa hea paras ja tuuleõhul on samuti jahutav toime. Õhus on aimata augustikargust. Rõhk sõnal "aimata".

Aias on floksid täies õies, varased hakkavad lõpetama, keskmised õitsevad, hilisemad avavad esimesi õisi. Tänavu õppisin selle huvitava taimerühma kohta nii mõndagi. Ühte Luige aleviku sordirikast floksiaeda külastades nägin seal kahte huvitavat floksi. Üks oli muljetavaldav omapärastest õitest roosa õiekobar varre ülemises otsas ja see kasvas välja All In One puhmikust, õigemini oli pool puhmikust aus roosa. Väga äge nägi välja. Kuid seletus oli selline, et veidrad ilmaolud talvel panid ehk taimed teistmoodi tööle ja sordist kasvas välja selle algliik nagu vahel hostadega juhtub.

Teine samalaadne üllatus oli violetse sordi Iris juures. Pool põõsast nägi välja nagu Autum Joy, kuid palju suurema õiega. Jälle mutatsioon. Minu mõned Doonau taimed muutusid tänavu nelgiõieliseks ja ka Vii puhmikus olid mõned oksad nelgiõielised. Aga ega see nende imetlusväärsete taimede võlu ei vähenda. August möödub flokside tuules. Ja täna oli Airi aias floksisõprade kokkutulek. Airi floksid on silmipimestavad. Väga palju sorte ja kõik heas toonuses. Pealegi sobib kohapealne pinnas floksidele hästi. Suured ilusad puhmikud ja ilusilus oli seal.

16.08 Täna on +22, eile oli kohati +28, kuid õhus on aimata kargust, ööd on vahel isegi +12 ja kuigi päikese käes on vahel päris kuum, siis varjus kannatab mõnusasti toimetada. Mesindus on lõppenud, täna on viimased vurritamised ja sööt läks tarudesse. Peale lõunat tuli väsinud ja auklikuks nõelatud Mesinik koju. Nagu sõjast. Mesilased on augustis väga tähelepanelikud ja kiivad kui tarukatust kergitad. Aga peresid on vaja koondada, sööt talveks ette anda. Sel aastal on neile esimest korda pakutud spetsiaalne mesilaste talvesööt, kus kõik vajalikud vitamiinid ja liitsuhkrud juba sees. Mummid ei pea oma vabrikut enam käima tõmbama, nende eest on kõik juba ära tehtud. Vea vaid kärjekannudesse, kaaneta kinni ja tali võib tulla.

20.08 +16, päike. Ei tali veel ei tule, päikest jagub küll ja veel, kuigi maarjamaale pääsenud arktilised õhumassid teevad õhu kargeks. Kohendan floksikollektsiooni. Alati on midagi üle ja alati midagi puudu. Pottides kosuvad lemmiksordid ootavad millal vabanevad liiga suureks kasvanud puhmikute alt uued elamispinnad. Ei, veel pole aeg, ootan kuni õitemeri hõrenema hakkab. Praegu püüan umbrohule piiri panna ja üks pisike hapuala on ka vaja sinilillemaaks ümber teha, sest sinililli meil siin jagub.

Eile oli Lapse sünna. Korraldada nii suur pidu Glehni lossis nii paljudele inimestele kuulub virtuooslogistika ja natuke ka ulme valdkonda. Kuid keegi sellise asjaga hakkama saab, siis võib teda oma ala profiks lugeda. Pidu läks korda, kuid oma osa selles oli ka paljudel armsatel vabatahtlikel, põnevate kostüümidega karismaatilisel piduseltskonnal ja lapselapse esimese bändi esimesel ülesastumisel. Bänd oli kõigest kaks nädalat vana kuid mängis uljalt Neil Youngi ja Kadri Voorandi lugusid. Ja tuli välja ka. Solisti madal ja natuke kähe hääl oli absoluudselt lummav. Oli ilus õhtu paljude südamlike kohtumistega. Kuna oli stiilikas, siis mul jätkuvalt tšarlestoni ajastu...

22.08. +15, poolpilvine mahe aednikuilm, a la sina päeval istuta ja õhtul vihm kastab. Selline niiske kliima on meil terve suvi olnud. Nagu oleks midagi kuskil ära vahetatud. Mitte, et ma kurdaks, vastupidi. Avamaapeenraid pole tänavu kordagi kastnud. Paaril kuumanädalal siiski anumaid ja potte natuke kastsin. Aiandamine on puhas lõbu kui vihm suvi läbi taimed ära joodab.

Käes on rohimise ja sättimise aeg. Kus mida parandada saab, kuhu vaja komposti, kes on nii kosunud, et vaja uude koju saata, kellelt võtta seemneid, sest meil oli koos oli äge jne jne

Mesinik ulatas pikamaasõidu auto võtmed ja läks elektrikaga tööle. Võtsin signa maha kuid Mesiniku auto oli veel eraldi valve all. Salongi käepideme polsterdatud osal istus kopsakas ja närvis mesilane, tagumik püsti. See on mesilaste ähvarduspoos. Tegin pilti. Pildi peal on suurenduse tõttu näha kuidas ka nõel juba torkevalmis on. Ainult tule. :)

24.08 +10, laussadu padukatega pooleks. Hoovihmad algasid juba eile. Käisime lastega Mallas pirne korjamas, hängisime saunas ja korra sai mere äärde ka, et roosimarju korjata. Puhkus oma aiast, kui nii võib öelda. :) Tegelikult on aed puhas lõbu kuid vahepeal on ka täitsa tore kuskile kaugemale minna ja turisti teha. Ida-Virumaal nii väga palju ei sadanudki, kuid kui koju jõudsin ja floksidele otsa vaatasin, sain aru, et siin loputas ikka korralikult. Tänagi on päev vihmapilvedest pime ja ega siin muud polegi kui et tõmban vaibavabriku käima. Kevadest saadik on üks "viiskümmend valget varjundit" telgede peal ja hoiab fantaasiaid kinni. Sest vahepeal on palju uut materjali juurde tulnud ja koos materjaliga ka uued ideed.

25.08 +12, poolpilvine, dramaatilised tumedate pilverünkadega taevad mõningaste päikesevilksatustega. Kuid täna on väga harukordne päev, õues ei saja. 

Eilne päev kulges hoidiste tähe all. Marineeritud kurgid ja kibuvitsamoos. See on maailma parim moos. Kuid sellega on nii palju tegemist, et teen kibuvitsakeedist umbes kord viie aasta tagant. Puhas käsitöö.  Ämbritäie kurdlehise roosi viljade puhastamisega kulub umbes 5 tundi. Teine ämber jäi tänaseks. Teist ämbritäit poleks korjanudki kui mäletaks kui palju jama sellega on. Kuid ilmselt on viimasest moositeost nii palju möödas, et meenub vaid selle maitse. Ja see oli NII hea. :)

29.08 +15, pilves, sajab looma moodi. Vahepeal lasin läbi ämbritäie pirne. Kerge mehu sidruni ja ingveriga. Täna on plaanis suvikõrvitsa letšot teha. August lihtsalt on juba selline purgitäitmise kuu. Ja et hoidistamisele kogemata äkki mingit vahet sisse ei tuleks, võttis Pokumees korvi ja läks metsa seenele. Seeni oli nagu muda. 

31.08. Pilves, +15. Täna vist ei saja. Nädal aega pole aias käinud. Läbi akna paistavad uppunud moega floksid. Krüsanteemid on mõned juba õites. Alustavad esimesed amellastrid. Aga mind kisub tagasi vaibavabriku poole, sest vihmaste päevadega sai juba kootud ka ja see oli põnev. Uued materjalid, uued ideed. Ja kui vaibalõim otsa saab, läheb peale rahvariide seeliku lõim. Talv ees pikk, aega terve maailm valmis nikerdada...

Juuli teine pool. Palju sooja, palju hiiri, palju flokse.

 15.07. Juuli on oma teise poole ette keeranud ja see on uskumatult suvine. Hommikul +18, päeval +25 ja päikesega rohkemgi, poolpilvine. Täiesti troopika. Praegu on Futulandis käsil tagaaia hapuala renoveerimine. Tühjendasin lohkuvajunud peenrasse pool hapukomposti kasti sisust ja tänaseks askeldamisest aitab, sest õuesoe on tõusnud nii kõrgeks, et mullatööd padupalavas pole vanaprouale enam kontimööda. Kõige töömahukam osa on tehtud ja asi seegi. Paar turbapätsi peab ka välja vahetama, sest ühte on tunginud naat ja teise maasikas. Selliste kommetega maasikat pole ma varem näinud. Ta kasvab turbapätsi sees ja on paksult pöidlasuurusi marju täis mis hakkavad üksteise järel punaseks minema. Sort on aedmaasika potist plagama pannud tütartaim. 

Õhtul saabusid küttepuud, kuid õnneks tulid lapsed armsasti abiks ja puud said paari tunniga riita. Hiljem oli õdus õhtupiknik verandal kuni pimedani. Troopika, õhk on nagu soe piim.

16.07 +26, jätkuvalt troopika, lõunaks lubab vihma. Vihma ei tulnud, kastsin. Madalstardis kurgimajas kükitanud kurgid viskusid sealt ööpäevaga välja. Püha püss, kähku on vaja välja mõelda mingi kurgiriiul või midagi, sest laiumiseks ei ole mitte kuskil ruumi. 

Öösel tõi Bond hiire, kuid võttis vaid ühe noodi üles, pikalt laulma ei jäänud. Uinusin uuesti magusa matsutamise ja kondiragina saatel. Kuulsin läbi une kuidas ta läbi sääsekardinate rõdule läks, siis oli selline hääl nagu "BÖÄÄRHK!" ja hämmeldunud vaikus. Hommikul oli verandal umbes kolme hiirt sisaldav oksehunnik. Sabajupid, kasukakatked ja muud rõvedused punase lihaga segi. Olen mina elus asju näinud, kuid selle kuhila likvideerimisega ma hakkama ei saanud. Hiiri on ilmselt nii palju, et kassi ähvardab ülesöömise oht. Sorry, kuid pilti ei teinud...

18.07 neetud troopika, +26, päike. Eilne kuumalaks oli nii frustreeriv, et täna katsun pigem toas asjalik olla. Hoolimata vihmasest kuu esimesest poolest oli mesiniku eilseks saagiks kuus vurritäit ja vurritan neid nüüd läbi. Kesksuve mesi on viskoosne, maheda maitsega ja merevaigukarva kuid veidi heledam kui eelmine.

20.07 ikka päikseline, kuid mitte nii hullult palav, +24 poolpilvitusega. Aias on vaikne hooaeg. Ükshaaval saab veel viimaseid pojengipealseid lõigatud ja taimetugesid flokside juurde ümber tõstetud, näpuotsaga rohimist ning kuumaga lisandub tasapisi juba uus töö,  kastmine. Kõigepealt muidugi potielanikud. Ja õhtul tuleb teine ports küttepuid. Ohjah. Õnneks tulevad lapsed jälle abiks. 

21.07. +26 varjus, päike ja tore üllatus 15 minutise paduka näol, mis kõik kenasti ära kastis. Aias on postkaardivaated: värskelt puhkenud floksid ja peekerlill, tervitused Tiile. :)

Keskel on hosta Sun Power, vasakul Hollandi iiris ja üle hosta õla paistavad kõige hilisema pojengi õied. See on Elsa Sass.

Kogemata kombo: pojeng Solange, Aasia liilia ja korea krüsanteemiga

Paraadpeenar teise nurga alt

Curly Cinnamon Windmill esimene õis. .

Meelisklev vaikelu hajameelse rohimisega siit ja sealt, uute floksitibude õite imetlemisega (väga ilusad olid Kapitolina, Suur Tunne, Najada ja Venets) ja üksikute aiaelanike sellisesse koha istutamine kus nad mõjule pääseksid. Täna võtsin Sun Poweri tiiva alt välja valgusepuuduses laikellukad ja istutasin õnneheinte kõrvale. Enne olin kahekordistanud õnneheinte kasvuala. Äärmiselt kütkestav sügavlilla toon on neil õnneheintel. Kaevupeenra servale sirutasin naistenõgese ja teine läheb pojengide jalamile kuuseheki peenras. Aias on palju kollaselehelisi taimi, mis sobivad sinisega. Ja seda sinist nüüd lisangi siia ja sinna. Et järgmine suvi oleks.

22.07 +19, +26, pilves, poolvari, päike, vahepeal sajab midagi natuke. Selja taga olev öö meenutab tegevusrohkuselt ja kirevuselt lapitekki. Päevane palavus lahkus toast väga visalt ning uneMatile ei meeldinud see mitte üks raas. Kui pimedaks oli läinud, tuli Bond hiirega, nagu ikka, kuid seekord läks midagi nihu. Alustatud surmalaul katkes poole noodi pealt ropu vandesõnaga (kümne aastaga õpib kassiomanik oma lemmikute keele ära küll), oli kuulda krabamist, Bondi (kuuldavasti üsna kõva) pea käis lamendi käigus kolksuga mööda diivanilauda ja edasi kulges jaht voodi all. Söömishääli kuulda ei olnud. Ma ei taha teada kes meile nüüd sisse kolis. Ok. See on elu. Mida sa jagad oma kassiga. Rahu. Põhiline, et voodisse ei toodaks...Aga suvine öö on üldse tegevusi täis. Vahepeal kostis inimeste poole pealt kõva norskamist ning kes seda täpselt teab kumb see meist oli, kuid Härra Tibu tuli verandalt tuppa valjult õiendama, et misse olgu, oma majas ei lasta enam magada ka. Vaevalt jõudis hele torisev hääleke vaikida, kui saabus Bond uue saagiga ja sedakorda oli kass nii väge täis, et laulu enne maha ei keeratud kuni ma taskulambi põlema panin ja saagi üle vaatasin. Oli ilus suur hiir ja Bond sõi selle kohe ära ka. Kuidagi hea kindel tunne oli seekord seda kondiraginat kuulata, tead vähemalt kindlalt, et see hiir ei kummita enam mööda maja ringi. Esimese suhtes on mul kahtlusi. 

24.07, päike, troopika, varjus +27.

Nii fanaatik ma pole, et kella kuueks kell helisema panna ja hommikujahedas aiatöid teha...kuid vist peaks, sest kella kümne ajal on juba nagu saunas. Täna pidasin õues vaid tund aega vastu. Siva tuppa jaheda duši alla ja siestat pidama. Ja ongi selline tunne nagu oleks saunas käinud.

Kella viie ajal tuli kiire padukas veidike vahet ja teine veel otsa. Süda rahul, aed on kastetud. Rohtlaliilia õitseb: 

Paljukiidetud Igor Talkov, on tõesti ägeda välimusega.

27.07 päike, troopika, varjus +27
Kui ilmateadet vaadata, siis lubatakse üheks või teiseks nädalapäevaks, et sajab lausa looma moodi. Ja kui nimetatud aeg kätte jõuab on lubatud veeuputus kahanenud kergeks vihmasabinaks või hiilib murdväike osa suurest lubatud vihmast õhtupimeduses seenevihma näol kohale...või ei tule üldse midagi. Arusaadav, et troopilisi äiksevihmu on raske ette ennustada, kuid poleks vist vaja nii pikalt midagi ette lubada, et näieks järgmisel pühapäeval looma moodi sajab. Lausa 13 mm. Vahepeal võib palju muutuda. 

 Varased floksid on täies õies. Pink Hill ja Blue Evening.

Istutasin Pokumehe tehtud istutuskasti kaks siberi õuetomatit. Kahe kuuga on nad kasvanud tihnikuks nagu minu käes ikka tomatid ülekäte lähevad. Puhas kasvurõõm, kust sa siin kärbid või lõikad...

Päevaliiliad on tänavuse vihmaga võimsad - vana hea Skinwalker

Spinnaker Gzheli kõrval

Curly Cinnamon Windmill oma täies ilus

Flokse ma meeleldi parem ei pildistaks, neid on väga palju, kuid fotodel ei jää õiged värvid, nagu näiteks see - Groza, pilt kena, kuid värvigamma nii vale

Kaktus õitses tänavu lausa viie õiega, kuid ükshaaval

Sa ära plõksi siin! Härra Tibule ei meeldi pildistamine, see on ka ainus viis kuidas sellele pokkerinäole mingit ilmet saada :)

29.07 +27 varjus, troopika. Mingil määral on tekkinud kohastumus. On palav, no mis siis, kohe ei plagagi enam toa poole, kannatab tegelikult olla küll. Teen oma kohustusliku kaks tundi rohimist, pealsete lõikamist ja istutamist ära ning alles siis tubaje. Täna värvisin vaibakaltsu, mina ei tea kuidas mul nende tapamajateemalise värvigammadega ikka nii veab, tahtsin lillat, kuid välja tuli... Homme on aiakülalised, kuid kuskile tuleb see õudus ometigi kuivama riputada.

 

30.07 +30, troopika, kuid iga uus päev on huvitav, sest puhkevad uued floksisordid ja uued päevaliiliad. Väike madal elevandiluu karva Encore d`Ivoire

Vana hea Primal Scream on lõpuks ometi ideaalvormis. Väga aeglase kasvuga tüüp. Aga milline värv!

Ootan põnevusega Mauna Loa puhkemist. Peaks ka suht tuline värv olema.

30.07 +30, päike, õhtupoole korralik padukas,mis aia ära kastis, aitüma-aitüma. :) Kui hommikupoole paar ümberistutust tegin, siis sain aru, et kohati on muld juba täitsa läbi kuivanud. Nüüd võib jälle pisut kergemalt hingata, no ei taha seda kastekannurallit, ei taha...

Juuli esimene pool, rohkem kui vihmane

 01.07 Hommikul +18, täispäike, paljutõotav juuli algus. Päeval +24, veidi kummastav, et õues hakkas palav, pole nagu harjunud...

Pojengidest puhkesid Sarah Bernardt, mahedalõhnaline, kuid mitte roos.

Old Faithful (imetlusväärne sort!) 

02.07 uskumatult palav päev, päike, +28. Pojengid asuvad kiirprogrammil ära õitsema. Puhkevad hollandi iirised. Õied teeb lahti ka nimetu talupojeng Airi sireli all. Ta on äravahetamiseni sarnane Sarah Bernardt`iga, kuid teda eristab tugev roosilõhn, mida Saaral ei ole. Tulnud kunagi Anni käest, tuhat tänu selle toreda sordi eest. :)

Ja tore tõdemus ka sellest, miks sordil Angel Cheeks on just selline nimi. Ümara õie külg on justnagu suline põsk, juhul kui inglid oleksid üle kere sulgedega kaetud.

Täna oli Tii juures minikokukas. Taimevahetus, aia vaatamine ja hõrgutiste mekkimine aiamajakeses. Hoidusin filigraanse hoolega kõigist taimedest, kuid kevadel kokku lepitud ilus priimula, sellest ei saa ju ometi ära öelda. Huh, sellise palava ilmaga küll istutada ei jaksa. Istutan homme. Õhtul väike vihm. (Kuidas siis ilma? :)

04.07 +15, tugev tuul juba teist päeva +täispäike. Lausa tormine, umbes nagu mere ääres tuulise ilmaga. Täna oli lilleralli Raplamaa taluaeda, kus perenaine näitas oma uskumatuid pojengimaastikke. Suured uhked puhmikud, õisi täis ja neid oli kindlasti üle saja. Milline ilu, värvide pillerkaar ja aroomid. Enamik neist ju lõhnas. Peale sellist aeda on tunne nagu oleks kirikus käinud või midagi. Pärast veel Haide aia külastus. Jälle üks tore koht. Sinna tasub vaatama minna, alati on midagi uut ja kaunist. Tulin ära pisikese miilavavärvilise kukerpuuga ja piibetäht oli ka nii hea hinnaga, et miks mitte veelkord proovida. Ja ringreisi lõpuks Milla enda aed südasuvises paraadvormis. Pojenge olin ma vaatama tulnud ja neid siin jagus, kuid oli paljupalju kõike muudki. Uudistan alati huviga taimi, mida mul endal aias ei ole ja seekord köitsid pilku naistenõgesed. Sinine värv, mida võiks aias alati rohkem olla...

Aias puhkes The Fawn, tema õied oleksid justnagu pisikesi värvipritsmeid täis.

Mother Choice, madal, tagasihoidlik, habras. Ja natuke solvunud ümber istutamise pärast, kõigest ainult kolm õit.

06.07 +15, vihm vihma otsa juba teist päeva. Aga muidugi, sest on ju Laulupidu. :) Kuigi paraadi vaadates oli tore tugev tunne, et rahvas on hästi ette valmistunud ja kõikidel väheste eranditega olid vihmakeebid seljas. 

Puhkesid kurekatlad. Kitselüpsikud, nagu Tii ütles, õitsevad juba teist nädalat. Hiliseim kullerkupp on kellukatele kenaks kontrastiks.

08.07 +14, vihm nagu eile, nagu üleeile, nagu üleüleeile...NII vihmast suve pole peale 2005 aasta uputusesuve olnud. Aias toimub kummalisi asju. Raudrohi, mis kasvab sillutises olevas augus, kõrgub mulle ninani ja toitub vihmaveest. Kui vihma ei saja, vajuvad ta varred longu. Lihtsalt selle pärast et ei saja.

Kärud, ämbrid, mullasegamiskastid ja vihmaveenõud täituvad iseenesest veega. Kui põuasel suvel alustan hommikut kastmisringiga, siis nüüd käin hommikuti õõnesvorme tühjaks kallamas. Paksulehelised kukeharjad ja pskeemi lauk on etteheitvalt tagasihoidliku kasvuga, kuiv suvi meeldiks neile palju rohkem. Isegi umbrohtu eriti pole, sest ka see tahaks võibolla veidi päikest või midagi. Õuetomatitele jälle meeldib, kasvavad nagu loomad, hakkan varsti taimekastist aedmaasikaid välja võtma, sest maasikad hallitavad ja kõik see haljasmass ei mahu lihtsalt tomatipõõsaste kõrvale kasti ära. Pojeng Solange, beezivarjundiline valge ime.

Teine talupojeng, mille üle olen väga häppi. Sümpaatse lõhnaga tihe roos-tüüpi täidisõis. Tulnud Merikese käest, üks esimesi minu aias. Hea ja väärt sort.

09.07 Päikesepaisteline päev, +20, väärib eraldi äramärkimist, et täna ei saja. Õide on puhkenud ka kõige hilisemad pojengid. Bowl Of Cream õitsemine sattus vihmarohkeimale ajale, aga õied olid vapustavalt suured, lõhnavad ja kohevad. Just nagu vahukoorekauss.

Põhiline tegevus aias on praegu taimetugede paigaldus ja ümberpaigaldus, sest enamik pojenge on õitsenud ja nende toed saavad endale floksid. Ka kellukad ei seisa ilma tugedeta püsti. liiga palju vihma ja tuult 

12.07 +23, pilves, õhk on hästi soe, peale lõunat hakkab sadama. Iga päev on midagi tulnud, eile südaöösel anti lausa padukat koos äikesega, kuid meie kohal väga ei rapsinud. Natuke aega olid välgud ja müristamine hästi lähestikku, siis kandusid pilved edasi. Võibolla veel midagi tuleb, sest ilmajaam ähvardab uue tormiga. Pojengide äraõitsenud õied on maha lõigatud ja nagu ikka sel puhul, võtsin igalt põõsalt külgõisi vaasi. Kokku sai luksusliku ja lõhnava lillekimbu. Kuid tuppa ma seda ei võta, sest kui need kõik korraga pudisema hakkavad on väga palju pudi.

Paraadpeenras toretsevad veel Menuett 

ja Elsa Sass, kes on nii hiline, et pole veel õisi avanudki. Nii venibki pojengide õitseaeg ligi kuu aja peale.

14.07 +18, päeval pilvine leitsak +25 ja vihm. Troopikalähedane kogemus, riided kleepuvad seljas, õhuniiskus on püsivalt üle 80-ne ja pesu ei kuiva rõdul ära.

Õide puhkevad kerakellukad ja õnneheinad (proovin jätkuvalt leida lillasid või siniseid laike võimsa Sun Poweri puhmiku, Hollandi jalaka, kollaselehelise tradeskantsia ja teiste kollaste kõrvale. 

Mõnikord on laugud nagu ikka, aga selliseid pole veel ette sattunud, kaks eriti suurt Ambassadori. Parempoolsel õiel jalutab tavamõõdus liblikas.

Isehakanud näsiniin kivilas

Tore kooslus

Tegelikult pole ma üldse päevaliiliate fänn, kuid selle taimerühma seas on sorte, mis on vormi või värvi poolest sellised mis ei unune. Vilksatab internetiavarustes see õis ja siis ei saa teda enam silme eest ära kuni endal ka aias olemas on. Screamcycle. Reaalis on poole erksam värvielamus. Lausa lajatus, ma ütleks.