August

 01.08 kuni +19, pilves, päeval sajab hooti...looma moodi. Juba öösel sadas. Nii, et muldade läbiniisutuse koha pealt on kõik jälle hästi. Vahepeal muutusin juba närviliseks kui avastasin üht floksi välja kaevates, et juurealune puhta krõbiseb ja labida sügavuselt täiesti purukuiv. Nüüd pole hullu. Süvaniisutuseni kastetud. Pilte pole eriti miskit eriti teinud, siin vaid mõned lemmikud ja esmaõitsejad `Tshernoye More`.

Mister X on suure puhmikuna väga atraktiivne. Ebafloksilik värv mõjub reaalis pruunikana.

Tsvetusyaya Sakura

Piisavalt sinine nimetu ja `Pink Hill` alustavad esimesena ja lõpetavad viimasena.

Kaeralill õitseb kõik teised üle. Pean talle rohkem ruumi tegema.

Poljot Striza

Lõhine kalimeris on tore taim. Näeb välja nagu helelilla aster. Seisab ühe koha peal paigal. Alustab juuli lõpus ja õitseb pikalt-pikalt kuni septembri keskpaigani välja.

Vihmadega avastas näsiniin, et võiks teise korra veel õitseda. Tore mõte.

Väänduv käoking sai lõpuks jalad alla. Kaks seemikut, lehed on taimedel veidi erinevad, parempoolse õisi pole veel näinud. Väga omapärase käitumisega taim. Alguses põdes vasakpoolne taim, parempoolne kasvatas liaane ja rõõmustas silma. Tänavu jäi parempoolne morniks ja lihtsalt vegeteerib, vasakpoolne sirutus üle aia päikese poole, tegi liaanidega mitu keerdu aia peal ja õitses nagu hull. Üks mu lemmikuid sellel suvel.

Mozaica

Aias on õnn ja õitseng. Päevaliiliad rõõmustavad iga päev uute õitega, umbes kaks kolmandikku flokse on täies ilus ja alustavad esimesed astrid. 

Bond on lõpuks ometi aru saanud, et me ei armasta öösiti muusikat ega seltskonda. Samas on meie öine nohin talle järgneva juures siiski kuidagi vajalik, karja küünarnukitunne vms. Ja nüüd tuleb ta vaikides, sooritab oma ürgse apla saagikäitlusrituaali mu voodiesisel vaibal ja kaob jälle öösse. Hommikul ärgates ei tohi hooga jalgu maha panna, sest issand ise teab mis jala alla võib jääda...Lauluga variandi osas oli vähemalt teada, millal oodata on...ei ole see inimene ka kunagi rahul :)

Seevastu laulab ta päeval seda kõvemini oma saagilaulu, sest aktiivne hiirejaht käib ka päevavalges. 

Üks hea uudis ka, nädala sees tuli linnast suur hall auto ja nad ostsid kogu vurritatud mee ära. Pole müügi pärast vaja muretseda. Tänavu on kuuldavasti mõnes maakonnas meeikaldus. Meie mesila ümbruse metsamaad andsid sel suvel kenasti saaki, kuid siiski poole vähem kui eelmisel aastal. Loodan väga, et sügisel kanarbikuralliks ei lähe, sest järjekordselt on looduse poolest üks hästi kummaline hooaeg.

03.08 +24, päike

Eile oli äge päev. Kokkutulek ju. Meil on ikka nii tore kamp. Enamik tuli kohale ja juttu jätkus kauemaks. Vaatasime ära neli aeda. Kõik olid omanäolised, kuid samas ka väga erilised.

Tii aed on maitsekalt kujundatud, eeskujulikus korras ja sobiks vabalt ka "Kodu ja Aed" ajakirja kaaneloo materjaliks. Palju ilusaid vaateid, hiilgelmõõtu roniv hortensia poolel teel männilatva, anumates puud ja põõsad, rosaarium, rodoala ning iileksite ja muude põnevuste kaitseala. Ei puudu ka kasvuhoone, alpikaljud ja kasuaed. Tii aed on ka sellepärast eriline, et seal saab avamaal kasvatada ainult neid taimi mis taluvad happelist mulda.

Edasi kihutasime läbi linna Tiia juurde. Tiia aiast ilmub juba aastaid ajakirjanduses artikleid ,vahel käib televisioon kohal jne. Mitmetasapinnaline, kauneid põlispuid täis, viimistletud vaadetega kolme põlvkonna poolt loodud tõeline aiapärl. Sealt ei puudu ka jaapanipärane rippokstega paju, mille pikad oksad peegelduvad tiigivees. Aiaaksessuaarideks on keraamiliste konnade kogu ja neid on põõsaste all oma mitukümmend isendit. Asukoht lubab kasvatada ka eksoote. Peenras paistis bugenvillea taim ja väikese lehtla seina kattis õitsev trompetipuu.

Mind lummas kõige rohkem hiiglaslik jukka mis õitses lausa kolmel õievarrel.

Linnaringi lõpetasime Sirje aias. Seal toimus parasjagu südasuvine dzungel. Kõik oli väga lopsakas ja heas konditsioonis. Eriti sügava mulje jättis mulle erinevate iileksite kollektsioon. Kuid leidus ka palju põnevaid võõramaa taimi, mis minu aias isegi parima tahtmise juures ei kasvaks. Silma hakkas tubli välimusega umbes viie aastane sirmokas, kaks jaapani krüptomeeriat ja huvitavate vormidega lehisesordid.

Ja lõpuks oli Futuland kus ma aiakülalised natukeseks ajaks õitsevatesse floksidesse ära kaotasin. Oli ilus ilm ja üleeilses vihmas nii rääbakad ja longus taimed näitasid end parimast küljest. Ja kui miski aias üldse särada suudab, siis on see täies õies floksipeenar. Või mitu. Ka siis kui aed ise just kõige paremas korras ei ole. No ei viitsi niimoodi enam rohida nagu vanasti...

Veel flokse: Fliderenzian, üks mu lemmikuid. Sirelikarva väikeste õitega, justnagu polegi floks, kuid on siiski.

Strawberry Daiqiuri. Leekiv punane. Ilus ja tubli sort.

Deja Vu. Kahvatusinised hajevil varjud õielehtedel. 

Deniska Rediska. Väikesed korrapärased õied suurtes õisikutes. Tubli ja lopsakas sort.

Jeff`s Blue ja Charovoitaya Kroshka. Mõlemal on oma võlu.

Svetlyatshok. Reaalis sümpaatselt sinine.

Sinine värv ei jää kahjuks pildile. Järgmine "roosa" on tegelikult üks Futulandi sinisemaid flokse. Näeb välja nagu Ptitsa Sirin.

Väga meeldiv üllatus oli sellel suvel Koldun. Imeline tume sumepunane värv ja tore õisik.

Sulnis kivilavaade päevaliiliate õitsemise ajast

Ja uus aare ämblikõieliste seas, Hosteiner Beautiful Madness, lumivalge, esimesed õied.

04.08. päike, +28. Täna peaks olema viimane leitsakupäev. Edasi näitab pikem ilmateade põhjamaalasele kerepärasemaid temperatuure. Peaks vist lausa tähistama...Pärastlõunaks lubab väikest vihma, aga ei mina usu, et midagi päriselt ka tuleb. Seni on ilmateade aiva tühja lubanud.

Tuli ikka küll, tegelikkuses sadas lausa kaks korda "looma moodi", möllas, tormas ja müristas nii, et kassid rõdult tuppa paiskusid. Heauskselt restile kuivama pandud pesu ja verandadiivan loputati põhjalikult üle ja ämblikõielise päevaliilia õrnu õisi rappis torm nii nagu tahtis. Mitu floksi on nokaudis. Kena lugu küll.

05.08 +19, poolpilvine, hoovihmad. Just siis kui sätid õue midagi tegema, pealseid lõikama või on aiakülalised, tuleb vihm kaela. Ehk on homme parem päev. Kuid kurkidele meeldib. Täna tuli esimene ämbritäis hapendamiseks.

08.08 +19, päike, poolpilvine pluss vihmasagarad. Aed on korralikult läbi loputatud ning iga päev sajab midagi. Peale nelja või viite suhteliselt põuast ja kuuma suve, kus kastmisvee saamiseks pidi isegi vana kaevu tühjaks tõmbama, mõjub selline suvi totaalse kliimamuutusena. Augustis on meil tavaliselt ikka veel kuum olnud, kuid tänavu mitte. Kui loodus kastab, siis on aednikul päris hea elu. 

Tegin floksisortide seas inventuuri ja peenrad tahavad tuulutamist. Imeilus ja huvitava välimusega uus sort on `Terts`. Kahjuks pole mul paremat fotot, kuid need hõbedased joomed õielehtedel, omapärane sügavpunane värv teeb sellest sordist tõelise imeasja flokside seas.

11.08 Ilmad on ligi nädal aega õige eesti suve temperatuuriga olnud,  +20 ja vihmakest ka vahele. Nüüd näikse veidikese vihmavabam periood oodata olevat, kui pikas ilmateates ettepoole vaadata. Kuna peenardes on mõned tühjad kohad tekkinud, siis tõstan flokse tasapisi ümber. Kenasid roosasid sorte on liiga palju, niisiis jätan vaid need, mis tõesti kõnetavad.

Ja ei saa just öelda, et meil siin mitte kunagi mitte midagi ei juhtu :) Bond tõi õhtul roti. Mitte rott vaid sündmus - see oli nii suur, et ma kuulsin justnagu isegi tümpsu kui ta selle mu voodiesisel vaibal suust maha lasi kukkuda. Nii suurt võhru pole varem näinud. Kunagised kodurotid olid kolmandiku võrra sellest väiksemad. Pulli pärast tõin mõõdulindi, roti kere oli 22 cm pikk pluss saba 18 cm. Ninast sabaotsani 40 cm. Ja kui juba andmete tuvastamiseks läks, siis elukas kaalus 328 grammi. Kassil andis seda retakat koju vedada...kui ta seda just meie aiast ei püüdnud. Ja kui hiirekese söömisest jääb pärast Bondi vaibale väike soolikatombuke, mis on ühiskonnale toodud kasu arvestades väljakannatatav, siis puudus mul vähimgi huvi teada saada mis jääb järgi peale selle looma söömist. Kasutasin juhust kui Bond preemiaks maiusekrõbinaid pugis ja matsin roti vaikselt maha.

13.08 +26, päike. Tasapisi on päike jälle kuumutama hakanud, kuid suviste leitsakutemperatuurideni enam üles ei pumpa, varjus on täitsa hea paras ja tuuleõhul on samuti jahutav toime. Õhus on aimata augustikargust. Rõhk sõnal "aimata".

Aias on floksid täies õies, varased hakkavad lõpetama, keskmised õitsevad, hilisemad avavad esimesi õisi. Tänavu õppisin selle huvitava taimerühma kohta nii mõndagi. Ühte Luige aleviku sordirikast floksiaeda külastades nägin seal kahte huvitavat floksi. Üks oli muljetavaldav omapärastest õitest roosa õiekobar varre ülemises otsas ja see kasvas välja All In One puhmikust, õigemini oli pool puhmikust aus roosa. Väga äge nägi välja. Kuid seletus oli selline, et veidrad ilmaolud talvel panid ehk taimed teistmoodi tööle ja sordist kasvas välja selle algliik nagu vahel hostadega juhtub.

Teine samalaadne üllatus oli violetse sordi Iris juures. Pool põõsast nägi välja nagu Autum Joy, kuid palju suurema õiega. Jälle mutatsioon. Minu mõned Doonau taimed muutusid tänavu nelgiõieliseks ja ka Vii puhmikus olid mõned oksad nelgiõielised. Aga ega see nende imetlusväärsete taimede võlu ei vähenda. August möödub flokside tuules. Ja täna oli Airi aias floksisõprade kokkutulek. Airi floksid on silmipimestavad. Väga palju sorte ja kõik heas toonuses. Pealegi sobib kohapealne pinnas floksidele hästi. Suured ilusad puhmikud ja ilusilus oli seal.

16.08 Täna on +22, eile oli kohati +28, kuid õhus on aimata kargust, ööd on vahel isegi +12 ja kuigi päikese käes on vahel päris kuum, siis varjus kannatab mõnusasti toimetada. Mesindus on lõppenud, täna on viimased vurritamised ja sööt läks tarudesse. Peale lõunat tuli väsinud ja auklikuks nõelatud Mesinik koju. Nagu sõjast. Mesilased on augustis väga tähelepanelikud ja kiivad kui tarukatust kergitad. Aga peresid on vaja koondada, sööt talveks ette anda. Sel aastal on neile esimest korda pakutud spetsiaalne mesilaste talvesööt, kus kõik vajalikud vitamiinid ja liitsuhkrud juba sees. Mummid ei pea oma vabrikut enam käima tõmbama, nende eest on kõik juba ära tehtud. Vea vaid kärjekannudesse, kaaneta kinni ja tali võib tulla.

20.08 +16, päike. Ei tali veel ei tule, päikest jagub küll ja veel, kuigi maarjamaale pääsenud arktilised õhumassid teevad õhu kargeks. Kohendan floksikollektsiooni. Alati on midagi üle ja alati midagi puudu. Pottides kosuvad lemmiksordid ootavad millal vabanevad liiga suureks kasvanud puhmikute alt uued elamispinnad. Ei, veel pole aeg, ootan kuni õitemeri hõrenema hakkab. Praegu püüan umbrohule piiri panna ja üks pisike hapuala on ka vaja sinilillemaaks ümber teha, sest sinililli meil siin jagub.

Eile oli Lapse sünna. Korraldada nii suur pidu Glehni lossis nii paljudele inimestele kuulub virtuooslogistika ja natuke ka ulme valdkonda. Kuid keegi sellise asjaga hakkama saab, siis võib teda oma ala profiks lugeda. Pidu läks korda, kuid oma osa selles oli ka paljudel armsatel vabatahtlikel, põnevate kostüümidega karismaatilisel piduseltskonnal ja lapselapse esimese bändi esimesel ülesastumisel. Bänd oli kõigest kaks nädalat vana kuid mängis uljalt Neil Youngi ja Kadri Voorandi lugusid. Ja tuli välja ka. Solisti madal ja natuke kähe hääl oli absoluudselt lummav. Oli ilus õhtu paljude südamlike kohtumistega. Kuna oli stiilikas, siis mul jätkuvalt tšarlestoni ajastu...

22.08. +15, poolpilvine mahe aednikuilm, a la sina päeval istuta ja õhtul vihm kastab. Selline niiske kliima on meil terve suvi olnud. Nagu oleks midagi kuskil ära vahetatud. Mitte, et ma kurdaks, vastupidi. Avamaapeenraid pole tänavu kordagi kastnud. Paaril kuumanädalal siiski anumaid ja potte natuke kastsin. Aiandamine on puhas lõbu kui vihm suvi läbi taimed ära joodab.

Käes on rohimise ja sättimise aeg. Kus mida parandada saab, kuhu vaja komposti, kes on nii kosunud, et vaja uude koju saata, kellelt võtta seemneid, sest meil oli koos oli äge jne jne

Mesinik ulatas pikamaasõidu auto võtmed ja läks elektrikaga tööle. Võtsin signa maha kuid Mesiniku auto oli veel eraldi valve all. Salongi käepideme polsterdatud osal istus kopsakas ja närvis mesilane, tagumik püsti. See on mesilaste ähvarduspoos. Tegin pilti. Pildi peal on suurenduse tõttu näha kuidas ka nõel juba torkevalmis on. Ainult tule. :)

24.08 +10, laussadu padukatega pooleks. Hoovihmad algasid juba eile. Käisime lastega Mallas pirne korjamas, hängisime saunas ja korra sai mere äärde ka, et roosimarju korjata. Puhkus oma aiast, kui nii võib öelda. :) Tegelikult on aed puhas lõbu kuid vahepeal on ka täitsa tore kuskile kaugemale minna ja turisti teha. Ida-Virumaal nii väga palju ei sadanudki, kuid kui koju jõudsin ja floksidele otsa vaatasin, sain aru, et siin loputas ikka korralikult. Tänagi on päev vihmapilvedest pime ja ega siin muud polegi kui et tõmban vaibavabriku käima. Kevadest saadik on üks "viiskümmend valget varjundit" telgede peal ja hoiab fantaasiaid kinni. Sest vahepeal on palju uut materjali juurde tulnud ja koos materjaliga ka uued ideed.

25.08 +12, poolpilvine, dramaatilised tumedate pilverünkadega taevad mõningaste päikesevilksatustega. Kuid täna on väga harukordne päev, õues ei saja. 

Eilne päev kulges hoidiste tähe all. Marineeritud kurgid ja kibuvitsamoos. See on maailma parim moos. Kuid sellega on nii palju tegemist, et teen kibuvitsakeedist umbes kord viie aasta tagant. Puhas käsitöö.  Ämbritäie kurdlehise roosi viljade puhastamisega kulub umbes 5 tundi. Teine ämber jäi tänaseks. Teist ämbritäit poleks korjanudki kui mäletaks kui palju jama sellega on. Kuid ilmselt on viimasest moositeost nii palju möödas, et meenub vaid selle maitse. Ja see oli NII hea. :)

29.08 +15, pilves, sajab looma moodi. Vahepeal lasin läbi ämbritäie pirne. Kerge mehu sidruni ja ingveriga. Täna on plaanis suvikõrvitsa letšot teha. August lihtsalt on juba selline purgitäitmise kuu. Ja et hoidistamisele kogemata äkki mingit vahet sisse ei tuleks, võttis Pokumees korvi ja läks metsa seenele. Seeni oli nagu muda. 

31.08. Pilves, +15. Täna vist ei saja. Nädal aega pole aias käinud. Läbi akna paistavad uppunud moega floksid. Krüsanteemid on mõned juba õites. Alustavad esimesed amellastrid. Aga mind kisub tagasi vaibavabriku poole, sest vihmaste päevadega sai juba kootud ka ja see oli põnev. Uued materjalid, uued ideed. Ja kui vaibalõim otsa saab, läheb peale rahvariide seeliku lõim. Talv ees pikk, aega terve maailm valmis nikerdada...