Sunday, March 30, 2014

Toormoositaim ja teised külvid.

Sidrunväändiku viljade maitse toormoosis oli võrratu.:) Kõik teised maitsed pluss veel see vaigune mõrkjus rosinana...aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Erialane kretinism on tõenäoliselt oma juured ajanud sügavale igasse aednikku ja ega minagi selles osas mingi erand pole. Niisiis, mingil hetkel, kui moos juba lõpukorral oli, tundus mulle, et marjade seemned oleksid justnagu eriti tuumakad ja mis oleks kui prooviks idandada? Pole ka imestada, sest peale talvepikkust stratifitseerimist (mees laagerdamine, mitu kuud sügavkülmas, siis paar nädalat külmkapis jne) võisid nad tõepoolest "ärgata". Panin karbi põhjast viis viimast terveks jäänud marja basiilikukasti serva ja jäin ootama. Paar päeva tagasi ajaski mullast ninakese välja keegi, kes ei ole mitte basiilik.:)
Kuigi aias on heas kasvujõus noortaim täiesti olemas, oli ikka vaja...:)
Noh kui tulebki viis väändikku, siis panen ühe Kadaka kingitud taimele seltsiks ja jagan teised laiali.:)
Sügisel kasti külvatud ja veebruari lõpus sooja tuppa toodud martagonid (koos vihmaussikolooniaga) on massiliselt idanenud. Kui enne oli  rohkem tõusmeid vaid roosade kastis, siis nüüd on ka valgete ja kollaste kast idukesi täis. Iseasi, kas need seemikud kunagi õitsema hakates ka kõik just emataime värve kannavad, kuid põnev on see katse sellegipoolest. Himaalaja südaliilia ja kahe teise liilia algliigi külvikastis ei ole  siiamaani mingeid elumärke näha.
Reedel ja laupäeval olid imelised ilmad.
Üle hulga aja sai ka väljas siblitud. Umbrohtu veel pole, kuid kirjutasin ilmastiku poolt kustutatud lipikuid ümber ja vaatasin uusi nägusid. Sinilille ja lumekupu vahel pistsid ninad välja Anemone blanda ´Blue Swing` õiealged. Ka näsiniin peaks sel nädalal avanema. Rääkimata harilikust sinilillest ja veel mõnedest kevadlilledest.
Täna võib rattahooaja ametlikult avatuks lugeda. Käisime tegime paarikilomeetrise ringi. Tuul on ikka veel jahe, aga juba pmst võib.
Hommikuti endiselt kahutanud maa ja külmakraadid. Päeval hele päike. Mummid käivad korjel.

Thursday, March 27, 2014

Lilleline

Krookuste ja võrkiiriste pidu.
Gargari krookused (Tänud Hellele:).
Need kaks sibulat on kunagi aastaid tagasi Pokumehe poolt toodud mere tagant ning väga väärtuslikud. Sordinime ei tea, kuid õielehtedel on väljaspool pruun laik.
Võrkiiris `Harmony`
`Pickwick`
`Rememberance`
`Ruby Giant`
`Golden Yellow`
`White Triumph`
`Romance`
Taluaia nimetud
`Vanguard`

`Katherine Hodgin`

`Tricolor`
`Prince Claus`
`Blue Pearls`

Ilusad ajad ja üldse

Sel nädalal on antud päevati kuni pluss 13 ja öösiti miinus 4 kuni pluss 2. Ajavahe (kevadete arengutsükleid  eelmise aastaga võrreldes) on kahanenud kuu aja pealt kahele nädalale, s. o.  2 nädalat on kevad veel ajast ees. Krookused on täies õies ja laugud juba poolest saadik väljas, tulpidest rääkimata. Siit ja sealt vupsab jätkuvalt mullast põnevaid ninakesi, kelle kohta ma veel päris täpselt midagi öelda ei oska.
Aga koduloomarubriik siirdub täna hämarmaadele. Inimene ei tea siiamaani paljude asjade kohta päris täpselt kuidas need käivad, kuid neid asju juhtub...
Kuna meie karvikud on "tummahambad" ja kasutavad helikeelt ainult äärmise ekstreemolukorra puhul, siis on nad enda tavavajaduste meile mõistetavaks tegemiseks välja töötanud terve süsteemi. Kuidas saada öösel õue? Härra Tibu loob isikliku kontakti ja tallab inimeste peal jõhkralt seni kuni keegi ennast üles ajab ja talle ukse avab. Proua Muri ei tule kunagi inimeste voodisse ega küünita isegi käpaga (fuih, nii ebahügieeniline!). Aga tuleb välja, et mingit omalaadi sidepidamise viisi kasutab temagi. Olen vahel öösel ärganud eimillegi peale. Lambist. Mõte ulbib pimeduses. Vaikus. Keegi sammub üle toa rõduukse juurde. Ahah, kass tahab välja. Ja see on tavaliselt Proua Muri. Ma pole kunagi mõelnud mille peale ma ärkasin, ei mingeid hääli, lihtsalt uni taandus.
Eile öösel nägi peremees und. Uni oli suhteliselt filmilik ja värviline, kui järsku tõmmati unenägu pooleks, vajutati nagu telekas kinni ja teadvusse sugenes selge signaal "Kass tahab õue!". Ta tegi silmad lahti ja nägi voodi kõrval väikest tumedat kogu, kes teda ainiti silmitses. Peremees laskis Proua Muri välja, keeras uuesti magama ja unenägu jätkus samast kohast kus oli katkenud. Siis hakkasin minagi mõtlema oma imelike ärkamiste peale kui Proua välja on tahtnud. Veider küll, kuid tekkib küsimusi hämarvallast, näiteks nagu: kas kass võiks kasutada telepaatialaadset kontakti loomise viisi? Mind huvitab siiralt kas mõni loomaomanik võib olla midagi sarnast kogenud?

Friday, March 21, 2014

Kevadel

Lumine järeltali on sedakorda jälle läbi. Hommikused temperatuurid kõikusid miinus kümne ja miinus nelja vahel, eile õhtul virutas ilmataat 10 cm lund maha ja täna hommikul on pluss 2,5. Ilmajaam on prognooside osas ka väga lahke olnud, edaspidi lubatakse kõigile halva kliima ohvritele kuldset kevadet (kuni järgmise lumepilveni:) liblikate, linnukeste ja mesilastega ning sooje ilmu.
Käisin kesknädalal lumes sorimas, et kus need võrkiirised ja muud kaunidused kõik olidki ning tõdesin oma heameeleks, et võrkiiris on veel tugevama õiega kui krookus. Seal lume all nad olidki, terve suur õiepuhmas. Soputasin lumekristallid pealt ära ja `Katherine Hodginsi` õied olid täiesti veatud. Sügisel toon võrkiirist veel aeda juurde, sest see taim paistab meie heitlikes kevadetes palju vintskem olevat kui krookused.
Üle poole Edroni taimedest õitsevad.:) Eriti ulmeline näeb välja Asarum maximum `Silver Panda` õis. Sametine ja olemuselt ülimalt täpne värvide kooskõla - purpur pluss kreemikasvalge.:)
Jah, ma tegin piti. Jah, ma olen vaipadest ka pilti teinud. Ja aiast. Aga üleslaadimise ajaks on toss väljas. Üritan sellel nädalavahetusel pildivõla ära õiendada.
Tööpäevad on hetkeseisu eurorahade viljastavas keskkonnas (kõik omavalitsused ehitavad teid ja maanteid) hullult intensiivsed ning polegi midagi muud. Vähemasti on kevad.
võrkiiris `Katherine Hodgin` ei karda lund ja pakast (nädalajagu külma kuni -14)
Hariliku näsiniine prooviõis enne külmalainet
Vaibavabrik: täisvillased tõprahalli ja indigosinisega.
Vaibavabrik: Valge varjundid ja naarits, tavakaltsukad

Asarum maximum `Silver Panda`
Ja see õis...:)

Monday, March 17, 2014

Urr on tagasi

Õnneks on 7 cm lund endiselt maas, aga seda temperatuurinäitu ma täna hommikul ei oodanud - -14,6!
Ükskõik mis, aga hüpe eilsest nullist miinus 15 peale on natuke palju. Seda ma mõtlesin, et miks nurrkotid täna hommikul õue ei kipu...Magavad edasi, et ehk läheb soojemaks. Tasapisi lähebki, poole tunniga on - 14 kraadi peale tõusnud, aga mingi kena lugu see nüüd küll ei ole. Kuskilt leiti kotiga veel pakast ja lasti ilma peale lahti.
Päeval kiiritab täispäike nii kuis jaksab. Lumes on lohud millest paistavad krookuseõite ülemised otsad. Krookused närutab lumi ära, aga kuidas reageerivad võrkiirised?
Ööseks lubab jälle miinus 10. Alles reede peaks leevendust tooma. Ja siis jälle soojalaine pluss 12-13. Nu näis...

Saturday, March 15, 2014

Kevadlumi

Miinus 0,3 ja kogu maailm on valge vaibaga kaetud. Kui praegu oleks nagu aprill, siis lund on aprillis varemgi ette tulnud. Näsiniine ainsamas luureõies oli tarkust.:) Tõepoolest...ja kuhu tal kiiret...
Eile tegin Harjumaa äraütlemata rikkalikult liigendatud maastikus jälle vigursõiduharjutusi ja tõin ära juba talvest saati väga tahetud neli hostat. Need on `Color Festival`, `Holy Mouse Ears`, `Lucky Mouse` ja `Tortifrons`.  Kõik nad alles uinuvad, sest hostad magavad kaua ja vaevalt, et keegi neist üldse tähelegi pani, et nad vahepeal ühelt laiuskraadilt teisele teleporditi.
Titeaed suurenes paar päeva varem veel ka Asarum maximum `Silver Panda`, Epimedium `Arctic Wings`, Primula marginata `Alba` ja Ranunculus alpestrise võrra.
Lumi katab nürilt kõik eileimetletud krookused, võrkiirised ja lumikellukesed. Härra Tibu on eufoorias ja leekab ööst saadik õue ja toa vahet. Mõtleks, lumi tuli maha! Ha!
Märg külm kasukas, tatine nina ja rõveporised käpad - selline oli siis minu tänahommikune krae. Ei ole elu, ei ole...

Thursday, March 13, 2014

Üks aastaaeg korraga.

Päevad täis päikest, sooja varjus 8-9, öösiti 1-5 miinust. Krookusi öised külmad enam kohmetama ei pane ning nad edenevad võrkiiristega üsna võidu. Paraku aga pole krookuste ilu tööl käivale aednikule mõeldud imetleda, sest kui tema koju jõuab, on päikselaik peenralt mujale nihkunud ja lilled on oma õied kinni pannud ning nädalavahetuseks lubatakse talve...
Näsiniined ootavad soojemat. Ikka see üks ainumas õis raagus võrade vahel ergamas ja kogu armastus.
Naistepäevaroos sai endale parima koha paraadpeenras ja õitseb sellise näoga edasi nagu poleks meil mingeid öökülmu olnud. Roosidele nii omane.
Käisin eile oma esimesel pikemal sõidul. Oli äkitsi sedasi veidi kummastav tõdeda, et kõik maanteed ei ole sugugi nii siledad ja mugavad euroteed nagu mu tööle-koju marsruut seda seni olnud on. Enne pimedat kaapisin üle lohkude, muhkude ja küngaste kodu poole nagu Tuhkatriinu ballilt. Mu sõiduõpetaja oleks minu üle uhke olnud.:)
Vaipadeni pole selle nädala sees veel kordagi jõudnud (Kui tahad jumalaid naerma ajada, räägi neile oma homsetest plaanidest:).
Aga kevad on. Täiega.:)
Kuni see talv veel tulnud ei ole. Et siis üks aastaaeg korraga.

Tuesday, March 11, 2014

Fantastiline!:D

Kevad on asunud oma õigustesse. Viimased ööd on olnud nullilähedased või suisa plussis ning päevati suudab päike tuulevaiksetel kohtadel loodusesse 13-14 kraadi soojust tinistada. Varjus vastavalt 8-9 kraadi. Eile avanesid gargari krookused ja kevadkrookus `Prince Claus`. Näsiniintel oli (üks!:) kärsituim õis lahti, teistel näis veel aega olevat. Eile käisid mummid esimest päeva tarust väljas. Jee!:)...ja käes on need kauaoodatud päevad kus töölt koju minna on põnev. Sest kõigepealt käik aeda - kes ja kus ja mis, ning siis on veel jupp kena valget aega. Igasuguste huvitavate asjade jaoks. Hetkel on peal kaks ühesugust tõprahalli villast indigosinise peene triibuga. Tellimisevaibad on valmis ja nüüd on katsetuste ja eksperimentide aeg. :) Hasart oli nii sees, et ei hakanudki eelmist maha sõlmima vaid panin puud koepiduriks vahele ja lasin edasi. Kui iga päev üks kera kududa, siis saab nädala lõpus need kaks teistmoodi vaipa korraga kätte. :)


Saturday, March 8, 2014

Valeaprill

Kalendri poolest peaks olema märts, kuid kõigi kevadtunnuste poolest on aus aprill. Lõokesed ja kuldnokad Tartumaal puha kohal ja meil laulab võsas musträstas.
Eile näitasid Helle kolm gargari krookust juba värvi (võrratu hõõguvoranž) ja `Blue Pearl` õienupud lähevad ka kohe lahti. Jätkuvalt oli näha näsiniine, sinilillede, võrkkannikeste, kobarskopoolia ja kevadadoonise õienuppe, kuid sellise vindumise juures võivad nad veel mitu nädalat samas vaimus edeneda. Üldiselt on siinmail kevadest kevadesse olnud nii, et kümnendaks aprilliks on krookusemeri. Kui sooja peaks tulema, siis võib see isegi tolle valeaprilli ajal juhtuda, kuid ei tarvitse. Öine torm piitsutas kogu maailma üle külma vihmaga ja praegu sajab paksu laia lund...Polnuks vaja vist üldse mainidagi, sest nii kui sadas, nii tema ka ära sulas.
Eile õhtul oli Härra Tibu kiusu täis. Kui kass kappab poole ühe ajal öösel korduvalt üle magajate, krabab sõrmi ja varbaid, kratsib voodi põhja, siis ON see kius. Kius läks nii suureks, et lõpuks ajasin ennast üles ja läksin loomakest välja laskma. Kussa sellega! Püüa mind! Ja rõõmust kruuksudes pandi padinal ülemisele korrusele. Tõmbasin vöö kõvemini kinni, tegin suu kriipsuks ja läksin järele. Kurat ja põrgu! Kui oleks asja sinnapaika jätnud, siis oleks meil edaspidigi ees palju huvitavaid öid ja seda ma ei tahtnud. Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks oli lõõtsutav pahalane käes ja lendas välja tormi kätte. Kui õue läks mässulise silmavaatega väike tõbras, siis hommikul tuli õuest tuppa hästikasvatatud viks kassiisand. Nõnda, et ma usun jätkuvalt õueolude kasvatuslikku mõjusse.:)
Kass teab suurepäraselt mida tohib ja mida ei tohi. Pererahvas on vaimustuses Härra Tibu kombest vastu rõduust "küülikut" hüpata, aias võib ükskõik kui mudasena töötava aedniku seljale päikest võtma sättida, mööda inimesi võib üles joosta, voodis võib laiutada, kass tohib käia köögilaua peal ja magada arvuti taga taimetabelite peal. Igal ajal võib õue küsida, ka öösel (nõme see ju on, aga kui on vaja, siis on vaja). Kassil ei tohi inimesega mängides küüned väljas olla. Kui seda väiksest peale nõuda, siis on see hiljem loomulik. Teleka ees võib tolgendada, sest see on lihtsalt üks viis mis ta on välja mõelnud pererahva tähelepanu äratamiseks. Toredad krutskid on lubatud.
Lubatud ei ole tuppa sittuda  (mida pole teabmisajast juhtunud), oma vaest vana ema klohmida nii, et karvatutid lendavad (Proua Muri on ise ka paras tülinorija vuhva, kuid jääb kaalus alla kui maadlus kakluseks kisub), telekajuhtmete peal ei tohi püherdada, kuukingade vahele kooserdama minek on TÄIESTI out, kaminasimsilt ja riiulitelt ei tohi asju maha ajada ning kui inimesed magama lähevad siis on öörahu ja seda rikkuda võib vaid siis kui põis maani on. Vastasel korral järgnevad repressioonid. Enamasti on kõik ok, kuid vahel kombitakse piire ka. Viimane sõna kassile jääda ei tohi, sest siis te mängitegi ööd läbi temaga kulli.
Proua Muri on seevastu jälle taktitundelisuse kehastus, vaikne vaatlejatüüp, hoiab omaette, suhtleb aristokraatselt, teda pole näha ega kuulda, väljaarvatud siis kui nad Tibuga kaklema lähevad või kui mamma on konkusse kalakausi pannud ja Proua Muris ärkab elukas, kes hakkab ust maha närima.

Thursday, March 6, 2014

Pika sammuga kukk.

Täna avastasin, et juba on peaaegu valge kui tööle jõuan. Jess!:)
Vihmaste päevadega ei tee eriti vahet, kuid kui on pilvitu, siis hoomab selgelt kukesammu pikenemist. Hoolimata hommikustest miinus viiest-kuuest ja härmas autost on paar viimast päeva olnud täitsa keskaprill, kus ringi heljub mahedat sulanud maa lõhnaga tuulevinu ja päike sirab taevas (päeval pluss 7). Oletan, et kuskil juba õitsevad paiselehed.  Nii, et kuldnokkadel on tuline õigus tulla ja laulda (meil pole neid veel kuulda olnud, küll aga Tartumaal). Ja jätkuvalt jääb mõistatuseks, kust teavad kuldnokad egiptimaal olles, et meil siin kisub sel aastal juba märtsis kevadeks, mitte aprillis, nagu tavaliselt ja tark kuldnokk pakibki kuu aega varem kohvrid ning hakkab tulema. Ja kõik teised rändlinnud ka.
Aed on madalstarti tardunud. Ega enne midagi ei juhtugi kui päike ei soojenda ja ööd soojemaks ei muutu. Eelkõige ootan näsiniinte avanemist ja krookustel oleks ka juba aeg. Tõepoolest.
Eile aias turisti tehes avastasin, et kolmiklille taimed on elus. Kõik neli kääbikut. Üks oli nagu väike ämblik lausa mulla peal siruli (juurekodarik ja pungahakatis), tegin talle kena pesa teiste kõrvale ja head kasvamist. Ma pole küll eriline kolmiklillefänn, aga beebidena nad tulid ja sedasi kasvatada on huvitav. Pealegi kui ei tea üldse midagi kas nad on kirjulehised või mis värvi on õis. See kevad ja suvi tulevad jälle põnevad. Eelmise suve istutused hakkavad õisi näitama ja neid pole vähe.:)

Sunday, March 2, 2014

Eila veel...

...oli hommikul paljutõotav päiksetõus ja palavad kiired, mis kohrutanud maapinna üsna ruttu pehmeks soojendasid. Vaatepilt oli nii paeluv, et pervo minus enam vastu ei pidanud ja me läksime koos rohima. (Herrajummala, nii kaua pole rohida saanud!) Küll oll` tuu iks hää!:D
Kuna peenar on tihedasti asukaid täis ja iga selline siblimine käib ühtlasi ka inventuuri eest (kes elus, kellel pungad väljas, kelle juurikas tahab muldamist, mis taimed need siin on?, ohhoo, ma ei mäletanudki, et ma su sügisel siia tõstsin, nii ja kes sina oled (nimesilt jälle minema kõndinud) jne. jne., siis muudab see pealtnäha tüütu tegevuse (mõtleks, rohimine!) väga toredaks jahmerdamiseks paljude heaolu nimel.
Kõik oli väga kena kuni toas valju lamenti löönud Härra Tibu (jätsin ta meelega tuppa, et rahus askeldada) õue lasti. Väljavõte tulevikus ilmuvast näpunäidete kogumikust noortele aednikele: " Ja kui te olete koos oma heatujulise kassiga aias, siis peaks seljas olema kergesti pestav õuejope, sest ei tee see lustiline tõbras vahet porisel ega tahedal ilmal ja tuhiseb üle  küürutava selja nii, et muda lendab." Küll oli rõõmu ja kurr-nurre ja tsirkust. Ilmselt on kassirahvalgi õues publiku-seltskonnata igavavõitu.:)
Kuna aeg juba sealmaal, siis tõin ülevalt alla ka sügisel külvatud liiliakastid. Kollane, valge ja roosa martagon olid idanenud, teised mitte. Ilmselt sisaldas muld ka vihmaussimune, sest ühest külvikastist pistis nina välja ühekorraga ca paarkümmend vihmakat, kõik siuksed noored, väledad ja väga roosad. Nii, et kui futud vingerjafoobikud oleksid, siis oleks olnud normaalne, kui ma kasti kus see ja teine virutanuks ja üürates taburetile roninuks. Aga ma ei teinud seda. Vaatasin. Mõistusega võttes on nad väga kasulikud ja õnnistatud on see aed, kus...Aga kastis oli kuidagi kummastav (olgem ausad, ikka täitsa umbrõve oli!:) neid nii palju ühekorraga ühes kohas näha, aga kastist välja rookima ka ei hakanud. Kevadel lähevad kõige täiega aeda. Ma loodan siiralt, et nad liiliasibulaid ei söö. Või peaks liiliabeebid teise kohta pikeerima?
Pühapäeval tuli lumi maha.