Nädala alguses lõppesid sombused hommikud kena päikselise pärastlõunaga. No kuidas siis ei lähe peale tööd aeda kondama. Mõnusmõnus. Päike oli nii soe juba. Uurisin tähelepanelikult ka seda kohta kus meil peaks aias talvine lumekupp kasvama. Ajasin isegi lund veidi eemale, vahel nad on lume all juba õides. Null. Kuna ööpäevaga sulas lund vähemaks, siis läksin järgmine päev jälle vaatama ja ennäe imet! Lumekupp õitses. Fenomenaalne kiirus - kui aga valgus ligi pääseb, siis katapulteeruvad täisõies pinnale. Nii, et siis meil on ka nüüd ametlikult kevad ja puha.
Jah muidugi, kevad. Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis pole peale naistepäeva enam pimedas pidanud tööle sõitma ja eile jõudsin suisa päiksetõusuks kohale. Kukesamm juba üsna pikk.:)
Eilne päikesepaiste meelitas ka Amuuri adoonise maa seest välja. Kas nüüd algabki see tore aeg kus iga päev õues mingi üllatus ootab?
Paistab, et vist küll. Sest täna öösel on jälle lund sadanud ja kõik ilu taas lume all. Böö!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hommikune lumi oli ebameeldiv jah, aga õnneks on seda vähem kui sentimeeter.
ReplyDeleteBöö jah, selline lumivalgekese üllatus. Meil ikka selline lumekiht, et lase olla. Lehterjas jugapuupõõsas on jälle pinnakatja.
ReplyDeleteAru ma ei saa sest lumest! Isegi koerad pidurdasid uksepeal korraks, kui valget õue nägid :-)
ReplyDeleteEilse soojaga vajus lumi silmnähtavalt, aga täna on jälle maa korralikult valge. Ju pole tal veel aeg päriselt minna.
ReplyDeleteHeitlik, väga heitlik. Hetkel viskab hooti sellist lume ja kruubisegu, et aknalaud ragiseb!
ReplyDeletePeab vist ikka ka kaapima hakkama või ootan 1 päeva veel:) Tuli meilgi lund, aga sulab iga päevaga õhemaks see kiht. Kui kusagil peenrariba väljas, siis järgmisel päeval juba rohkem.
ReplyDeletePäike soojendab või õigupoolest keevitab lausa.
Kevadpühadeks teeb sooja, nii mõnus, nii mõnus.
Ja seekordne kellakeeramine teeb rõõmu, siis on kell 8 õhtul väljas veel valge, jess!