Head ajad.

Suvi on. Suur, soe ja helde. Tuba on õues ja õu on toas ning see kõik on NII äge.
Eelmisel nädalavahetusel said kõik aeda tulnud potikesed maha istutatud.
Mina, kes ma pole kunagi mingi eriline roosifänn olnud, sattusin külas olles ninapidi kokku endast kõrgema  täiesti rabavat värvi roosiga, kes oli paksult õisi täis ja see õievärv...selline punane, päikeses kiiskav, pöörane värv. Vaatasin nagu äratehtud ja perenaine pakkus, et näe, siin on üks pott `Robusta` istikuga, palun, otsib head kodu. Ja kuhu sa selle omaarust mahutada mõtled, porises sisemine hääl, kuid käsi sirutus nagu iseenesest poti poole, hoolimata rangelt endale peale pandud hamsterdamiskeelust (sest aed on ikka nii täis).
Samas, kui on vaja midagi ära mahutada nõnda, et see silma ei riivaks, siis võib selle jälle arenguks nimetada. Ja muutusi peab aias toimuma. Muutusi ja kasvamist. Nüüd ongi, et liiliapeenar maja otsas hakkab osaliselt ka roosipeenar olema.
Jätkuvalt on õitseng. Iirised ja hispaania ebahüatsindid lõpetasid, jätkavad siberi iirised,

nelgid,

nõmme-liivateed ja pisikellukad. Sekka ka pojenge ja jaapani priimulat. Laugud jätkavad, sest omal armsal tagasihoidlikul moel on lauk selline taim, mis võib erinevates variatsioonides õitseda terve suve. Just äsja õitsesid ära viltune lauk, võidulauk, karatau lauk ja mäestikulauk. Praegu õitsevad must lauk, beesi lauk

kuldlauk ja farreri lauk ning õisi sätivad euroopa keerdlauk, pskeemi lauk, kantlauk ja rukkilillesinine lauk.
Hoolimata hamsterduskeelust (ja kes ma selline üldse olen, et võin endale midagi ära keelata, ah!:) :):) ilmusid eelmisel nädalal aeda kaks pojengi, roos `Astrid Lindgren`, võrratu palmilehise tarna pojuke, neli pisihostat ja viis mägisibulat. Kõige tipuks veel kuusepuu ka.
Kuusepuu on Tii lahke kingitus ja näeb välja nagu rannamännist tehtud bonsai (tegelikult on ta kunstipäraselt kärbitud kanada kuusk`Sander`s Blue). Tema troonib nüüd alpikaljul ja õigemat kohta sellele toredale isendile on raske leida. Juure ümber on stardikapitalina puhas kompost ja et okaspuu kaljul hakkama saab, seda tõestab must kuusk `Nana`, kes juba neljandat suve ilma mingi dopinguta alpikaljul elab. Istutasin uue elaniku meelega pisut viltu, pilt pole kõige parem, aga see puu on alpikaljul üks tõeline rosin. Läheks ainult kasvama.

Eile tegelesin eesaia kohendamisega. Tõstsin hostapeenart natuke ümber ja nüüd on see sedakorda jälle vaadeldav. (Uskumatu, mida paar vihmast suve keskmist kasvu hostadega teha võivad)

Laupäevasse mahtus ka ühe astelpaju välja juurimine ja selle asemele mairoosi istutamine ning igasugust rohimist. Rohimine on ühtlasi ka ülevaatus, et kuidas kellegi läheb jne. Kes on kellele kukile kasvanud, kus on pojukesed hakkama pandud ja keda tuleb päästa. Kogu aeg on mingi liigutamine. Kui maa on eelmise nädala vihmast veel märg, siis on seda hea teha.
Täna jätkan rohimisi ja kohendamisi.
Veel ilupilte jumalikust juunist. Klassika ebamaguna näol, ta on lihtsalt NII fotogeeniline.

Kui kass tahab pai. Saad sa sellisele siis ära öelda.:)

Valgete õitega kullerkupp on hiline.

Härra Tibu peab verandale ilmunud diivanist väga lugu ja ei maga enam kus juhtub 

Kerakellukas Caroline on jälle üks ilus uus asi.

Kui see rapuntsel nüüd külib, siis saab neid palju olema ja igal pool. Üks äraütlemata ilus lill!

Anni pojeng on tõeline aare.

Hostad on niikuinii kõige lemmikumad, aga mõni veel eriti - `Curly Fries`.

Niidu-kuremõõk, eestimaa looduslik gladiool.

`Claude Shride`

Orange Marmalade

Üks seemikutest on üsna kollane, emataim oli poole kahvatum

Juuliõitseng, nelkide vahel on farreri lauk

Hostad on vihmast pöörased

Kellukas Samantha on kenasti oma kohale jäänud, ega ürita maailma vallutada nagu pisikellukad.