Puhkuse teiseks nädalaks jagus ikka veel aias posserdamist, jätkasin pooleli jäänud kivilataimede kaardistamist, kasvuhoone taimedest tühjaks tegemine, mõned istutused ja nipet-näpet. Mõnus aeg - süveneda, lihvida, kaardistada, tam-tidi-tam! :)
17.05 oli operatsioon "Küttepuud". Armas naabrinaine tuli abiks ja neljakesi sai puud nelja tunniga riita. Edasi seiklesin jälle oma aias. Sellist peenhäälestust pole aastaid saanud teha. Alati on ikka mingid suured kivi- ja mullakuhjad ja neist puzzlede kokku panemine. Ja nüüd siis niimoodi tasa ja targu, lille ja liblikat märgates. Nädala lõpuks hakkas rahutus hinge närima. Pühapäeva pärastlõunal sattusin kogemata (või no mitte NII kogemata) Milda aeda. Vahelduseks peab teisi aedu ka kaema. (Siinkohal on sobilik ära mainida, et ma olen peaaegu iga päev kodus ja võtan heameelega aiakülalisi vastu kui keegi peaks tulema:). Milda pool oli väga huvitav vaadata erinevate pojengisortide lahtirullumist. Mida tumedama õiega sort, seda tumedamad on ka noored lehed. Kanakoolmed olid täies ilus ja nii palju kõiksugu muud õitsemist. Jäägitult tinistasid mu ära uskumatut värvi (oranž) priimula ja sama uskumatut värvi (jäälinnusinine) kobarhüatsint. Lastetoa mõttes läks sel momendil veidi lappama kui ma sinist ülast ka küsisin, aga Milda pani veel muudki väärtuslikku kraami kaasa igasuguste potikeste ja sibulate näol. Ja kuhja otsa tõstis, oeh, millise kõrviku! :)
Eile oli leitsak, ka täna pole just jahe. Varjus pluss 27. Õhk on lõhnadest rambe, öö jooksul olid hostad 10 cm pikemaks kasvanud ja päike küpsetab vihma välja. Aias olles kuulsin mesilassülemit üle lendamas, see kõlas nagu taevas 200-ga kihutav minirong. Kase otsas laulab ennastunustavalt laulurästas ja kollane rodo avas esimese õie.
Kivide vahel hakkavad avanema floksid.
Phlox bifida Ralph Haywood ja Tiia aia ilus punaseõieline pistoksataim
Ka lehed on ilusad
Emajuured näitavad oma jumalikku sinist
Üks kivilate pilt ka vahepalaks
Millised aarded! Flokside maailmast teadsin seni ysna vähe. Sa oled rikas nagu yks troll 😁
ReplyDeleteRoomavad floksid jah, neil on üks pagana hea omadus - nad ei pirtsuta kunagi ja kevadsuvine värvilaik on alati garanteeritud. :)
DeleteMul ka puhkus, nii et kui kõik tööd tehtud, tule kohvitama ;)
ReplyDeleteVõtan päevakavva. :)
DeleteSee Tii oranz priimula on tegelikult Barnhaveni 'Ken Dearman' kes mulle tuli Aiasõbrast päris mitmed suved tagasi, jõudis oma hiilguseni umbes 3 aastaga ja edasi 'parim enne' möödumiseni; lammutatud üherosettilisteks poolpistikuteks ja taas poputatud asjaliseks. Aga ikkagi tubli!
ReplyDeleteAitüma, nimi jäi mul kuidagi kahe silma vahele, jah.
DeleteKohe tükk maad on kevad edasi arenenud. Viimased päevad on pisut hullumeelsed, taimed sirguvad lausa silmnähtavalt.
ReplyDeleteJah, tuleks vaid vihma. Meil on sigakuum ja põuane, kohati juba kastan.
DeleteOo millised floksid! Väga nummid.
ReplyDeleteFloksid on täiega mõnusad, aga osad neist on väga väledad, katsetan dieedi peal hoidmisega, ehk siis püsitakse paremini paigal.
DeleteKas see metstulp õitseb igal aastal ühtviisi hästi? Mul on metstulbist ennekõike nägemus parkides, kus on ruutmeetrite ja ruutmeetrite kaupa lehti, kuid ei ühtki õit. Võib-olla aiatingimustes on pisut teistmoodi.
ReplyDeleteJah, igal aastal nii, kuid õitseaeg on palavaga lühike nagu turkmeeni tulbilgi. Jah, varemalt oli siin aias just selline kloon, mis ainult lehti tootis ja kunagi ei õitsenud. Juurisin selle suht varsti välja.
Delete