Hostade kohad täitusid ka kiiresti (wuh, wuh, wuh!). Mõnes mõttes on valgusolude muutumise suhtes väike peataolek, aga juba on mõtteid. Oh, ja see avarus....No ok, väike, aga sellegipoolest avarus. :)
Nädalavahetus oli üldse väga äge. Kõigepealt reedel lilleralli Gardena pimestavasse ostuparadiisi, siis Airi salapärasesse maamõisa Laitse kandis ja lõpuks Aavikuemanda valdustesse Kersalus.
Gardenast tulid kaasa kauatahetud sinine roos Novalis, hiina siidpööris ja apelsinivärvi liilia.
Aiakülastustest jätsid sügava mulje Airi aedade avarus, huvitavad viljapuud ja -põõsad, põnevad tikrisordid ning unistuste kallak (kivilategija jaoks ja üldse:) elumaja juures, mis pakub võrratuid võimalusi põneva kiviktaimla tegemiseks. Ühe tõeliselt intrigeeriva kiviktaimla, paeplaatidest teerada keskel nagu trepp alla tulemas ning kahel pool teed kivide vahel nurrumas väikesed kõrred ja kivirikumättad ja floksipadjandid. Ma lausa nägin seda, peaaegu.
Aavikuemand oli ka viimase aastaga imet teinud. Mitu aega kestnud väljakaevamised on uuesti toonud nähtavale endiste peenarde piirjooned, floksid alustasid õitsemist, eksootilised põõsad sirutusid uhkelt esile ja lugematud roosid üllatasid oma lõhna ja värvidega.
Oi, ja laupäeval oli siis futulandis aiamale, mis nägi välja umbes järgmiselt: tihe mõttetegevus sellel teemal, et kui helmikpööris, siilkübar ja astilbe saavad endale hosta koha, siis helmikpöörise koha saab karuputkelehine elulõng ja selle asemele poetuvad siberi iirised jne. jne. Lõppkokkuvõttes nihutusid paraadpeenras umbes paarkümmend taime. Kasvuruumi tuli juurde kõrgetele kukeharjadele ja ka monardad sai üksteise selja tagant laiali istutada. Kõrvikud kolisid aia varjulisematesse osadesse. Istutamist jagus kaheks päevaks. Nüüd võiks lahkesti jälle vihma tulla (jah, juba esmaspäeval sadas padukat:).
Tühjad kohad täitusid välgukiirusel. Milline hosta on selles peenras uus? :)
Kõrvalolev pisihostade peenar rahunes ka veidi madalamaks
