Neljapäevane vaba päev oli nagu sülle kukkunud õnnistus. Rohisin hädalisemaid peenraid ja lõikasin ära õitsenud õisi maha.
Härra Tibu kössitas sealsamas juures nagu ikka. Kui aias edasi liikuda, tuleb temagi järgi, paneb jälle käpakesed kõhu alla, vaatab niisama ilma või laseb silmakese looja. Niisugune armas karvane töövari. :)
Oli pilvine päev ja pärastlõunal hakkas õrnalt vihma tibutama, hea soe seenevihm, udupeen küll, aga siiski vihm. Rohisin edasi. Härra Tibu ei teinud ka suurt numbrit. Mõne aja pärast hakkas tihedamini sadama, jahe veenire leidis tee tuulejope krae vahele ja selg oli juba täitsa märg, mõtlesin endamisi, et lõpetan selle peenraotsa siiski ära, natuke oli veel teha. Kass lesis ka edasi. Ma olen palju kordi näinud, milline hobuse kannatus kassidel on kui nad oma poegi kasvatavad, aga kõigel on piir. Ühtäkki kargas härra Tibu robinal püsti nagu eksikombel sipelgapesas istunud aadlik, näugatas paar korda vihaselt sa oled peast puhta soe! lausvihma käes! KUI vastik! ja pühkis verandauksest tuppa nii, et veejutt taga. Jätsin ka pooleli, sest seda vihma tuli tõesti juba korralikult. Toas rehitses Härra Tibu hoolega oma märgunud kasukat ja heitis mulle hukkamõistvaid volkspilke.
Jaapani sirel õitseb koos martagonidega, martagonid on see suvi nirud. See mis meeldib liiliatele, ei meeldi martagonidele ja see mis iirised õnnelikuks teeb, nörritab pisikesi hostasid. Nii on. Peale kahte suhteliselt kuiva suve on iirised, liiliad ja roosid väga heas konditsioonis, kuid martagonid, astilbed ja kullerkupud mitte eriti häppid.
Seesinane suvi annab aednikule hõlpu. Eelmine nädal kastis korralikult, sel nädalal lubatakse ka. Saab ümberistutusi teha ja kastekannud saavad puhata. Arbuusitaimel on kasvuhoones esimene viljanups küljes. Ilus aeg. Esimene liilia. Madal mahe oranz.
Südasuvine
Sel suvel on vihmaga nagu ta on,kui on kuiv siis pikakt ja kui kallab,siis ämbrist.Hea,et eelmine nädal vihma saite,meie kuivame siiani ja olen vihmaootuses.Kardan juba,et kui antakse,siis jälle koos rahe või tormiga,eks meil liivamaa mõlemal.
ReplyDeleteAga suvi kestab täies hiilguses ja rooside aeg on ilus.
Jah, see liivamaa. Vahel ma imestan kuidas siin üldse midagi kasvab. Istutasin paar hostat ümber, hoolimata sadanud vihmadest on juure alt täiesti kuiv.
DeleteVõru kant sai nädal tagasi korraliku hoo vihma, aga nyyd oleks hädasti uut vaja, sest päike ja kõva tuul.
ReplyDeleteSinu aed näeb nii värske ja värviline välja. Rooside aeg ON ilus.
Roosid on üks teistmoodi rahvas. Hoopis teistmoodi. Ma alles õpin neid tundma. Esialgu juurde ei muretse, vaatan kuidas olemasolevad kohanevad ja kasvavad.
DeleteRoosid, oh roosid :) Meie saime kunagi (ei mäleta kuna) 2 päeva seenekat, eks kastis seegi. Aed on jungel ja minu töövari on Sass :) Kas see lauk on sul ikka caeruleum, kuidagi hõre ja maal teine ?
ReplyDeleteKirjade järgi on küll a.caeruleum, aga ilmselt on kasvukohaga midagi. Kas ei sobi miski või on perglima sipelgad jälle platsis.
ReplyDeleteVihmaga on meil nadimalt. Pisut tuli möödunud nädalal, kuid maad ei kastnud see üldse - on tuhkkuiv. Täna olla tulnud kõvasti, ehk jõudis miskit ka maasse.
ReplyDeleteA. caeruleum paistab olema selline hollandi toodang - ühe korra õitseb ja siis toodab edaspidi vaid niitjaid lehti. Tartu BA-s on hoopis teistsugused taimed - üle meetri kõrged, tugevad õievarred ja hästi tihedad sügavsinised õiekerad.
Nii on selle lauguga olnud jah. Ehk aitab sibulate kuivatamise meetod...ja plaan on katsetada veel Allium caesium, peab ju ometi sinise laugu aeda saama.
Delete