Tuesday, July 2, 2019

Peale jaani

Taas muutusid aiaolud eelmisel nädalal tasapisi liiga kuivaks. Meie liivmullad on nagu tolm ja kui tuul ja päike üle käivad, siis peab üsna varsti emand Abivihm kastekannudega hakkama vihmateenust osutama. Pealegi pole ta õiglane, annab ikka lemmikutele ja noortele, vanad hostad, õunapuud ja astilbed vahtigu kuiva suuga pealt. Vihm kastab aga kõiki õiglaselt, ole sa siis ohakas või nõianõges, hosta või ploomipuu, vett saavad kõik ühteviisi.
Neljapäevane vaba päev oli nagu sülle kukkunud õnnistus. Rohisin hädalisemaid peenraid ja lõikasin ära õitsenud õisi maha.
Härra Tibu kössitas sealsamas juures nagu ikka. Kui aias edasi liikuda, tuleb temagi järgi, paneb jälle käpakesed kõhu alla, vaatab niisama ilma või laseb silmakese looja. Niisugune armas karvane töövari. :)
Oli pilvine päev ja pärastlõunal hakkas õrnalt vihma tibutama, hea soe seenevihm, udupeen küll, aga siiski vihm. Rohisin edasi. Härra Tibu ei teinud ka suurt numbrit. Mõne aja pärast hakkas tihedamini sadama, jahe veenire leidis tee tuulejope krae vahele ja selg oli juba täitsa märg, mõtlesin endamisi, et lõpetan selle peenraotsa siiski ära, natuke oli veel teha. Kass lesis ka edasi. Ma olen palju kordi näinud, milline hobuse kannatus kassidel on kui nad oma poegi kasvatavad, aga kõigel on piir. Ühtäkki kargas härra Tibu robinal püsti nagu eksikombel sipelgapesas istunud aadlik, näugatas paar korda vihaselt sa oled peast puhta soe! lausvihma käes! KUI vastik! ja pühkis verandauksest tuppa nii, et veejutt taga. Jätsin ka pooleli, sest seda vihma tuli tõesti juba korralikult. Toas rehitses Härra Tibu hoolega oma märgunud kasukat ja heitis mulle hukkamõistvaid volkspilke.
Jaapani sirel õitseb koos martagonidega, martagonid on see suvi nirud. See mis meeldib liiliatele, ei meeldi martagonidele ja see mis iirised õnnelikuks teeb, nörritab pisikesi hostasid. Nii on. Peale kahte suhteliselt kuiva suve on iirised, liiliad ja roosid väga heas konditsioonis, kuid martagonid, astilbed ja kullerkupud mitte eriti häppid.
Seesinane suvi annab aednikule hõlpu. Eelmine nädal kastis korralikult, sel nädalal lubatakse ka. Saab ümberistutusi teha ja kastekannud saavad puhata. Arbuusitaimel on kasvuhoones esimene viljanups küljes. Ilus aeg. Esimene liilia. Madal mahe oranz.
Astrid Lindgreni taga ei ole mitte kedagi
Lady Rose
Dorrit
Gardens of The World
Barcarole täiesti avatud õis
Niidu-kuremõõk
Allium caeruleum
Kõige hilisem rodo. Rhododendron nakaharae `Mariko`.Võiks kutsuda jaanirodoks. :)
Kivilavaade peale jaani.
Hostad hüppavad üle oma varju. Ka keskmist kasvu arvavad, et on suured, suurtest rääkimata. Ja käoking ronib seina peal.
Hostapeenra teine pool

Südasuvine
Roosipeenar alles kujuneb
Niiskemas pinnases õitseb nõmme-liivatee kaks korda kauem kui paekivide vahel sillutises.



8 comments:

  1. Sel suvel on vihmaga nagu ta on,kui on kuiv siis pikakt ja kui kallab,siis ämbrist.Hea,et eelmine nädal vihma saite,meie kuivame siiani ja olen vihmaootuses.Kardan juba,et kui antakse,siis jälle koos rahe või tormiga,eks meil liivamaa mõlemal.
    Aga suvi kestab täies hiilguses ja rooside aeg on ilus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, see liivamaa. Vahel ma imestan kuidas siin üldse midagi kasvab. Istutasin paar hostat ümber, hoolimata sadanud vihmadest on juure alt täiesti kuiv.

      Delete
  2. Võru kant sai nädal tagasi korraliku hoo vihma, aga nyyd oleks hädasti uut vaja, sest päike ja kõva tuul.
    Sinu aed näeb nii värske ja värviline välja. Rooside aeg ON ilus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Roosid on üks teistmoodi rahvas. Hoopis teistmoodi. Ma alles õpin neid tundma. Esialgu juurde ei muretse, vaatan kuidas olemasolevad kohanevad ja kasvavad.

      Delete
  3. Roosid, oh roosid :) Meie saime kunagi (ei mäleta kuna) 2 päeva seenekat, eks kastis seegi. Aed on jungel ja minu töövari on Sass :) Kas see lauk on sul ikka caeruleum, kuidagi hõre ja maal teine ?

    ReplyDelete
  4. Kirjade järgi on küll a.caeruleum, aga ilmselt on kasvukohaga midagi. Kas ei sobi miski või on perglima sipelgad jälle platsis.

    ReplyDelete
  5. Vihmaga on meil nadimalt. Pisut tuli möödunud nädalal, kuid maad ei kastnud see üldse - on tuhkkuiv. Täna olla tulnud kõvasti, ehk jõudis miskit ka maasse.
    A. caeruleum paistab olema selline hollandi toodang - ühe korra õitseb ja siis toodab edaspidi vaid niitjaid lehti. Tartu BA-s on hoopis teistsugused taimed - üle meetri kõrged, tugevad õievarred ja hästi tihedad sügavsinised õiekerad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii on selle lauguga olnud jah. Ehk aitab sibulate kuivatamise meetod...ja plaan on katsetada veel Allium caesium, peab ju ometi sinise laugu aeda saama.

      Delete