Enne ja pärast jaani

Päris hea vilja-aasta on tulemas. Toompihlakas ja karvane viirpuu on paksult marju täis, rohelisi mummukesi paistab nii ploomi, õunapuu kui ebaküdoonia okste vahelt ja hiina sidrunväändik kannab esimest aastat. Sidrunväändikul pole küll palju marju peal kuid hea algus seegi, näitamaks, et taim saab marjade meisterdamisega hakkama. Viimastel aastatel olen hakanud mõtlema, et äkki...noh, isane või nii, sest ta on mul juba ca 7 aastat aias, aga vilju ikka netu.
Jätkub minu lemmiksuvi. Kõrged tuulised taevad, mõned pilved ja sooja 18-22 kraadi. Nirvaana. :)
Nädalavahetusel panin jupi uut peenrapiiret maha ja nagu ikka, sai natuke rohitud ja niisama. Aias ringi vaadates komistab igasuguste tööde otsa. Vaene kukehari on kahe vana ülbe hosta vahele lõksu jäänud, tarvis ära päästa. Mõnede uusistutuste kastmised on kah igapäevane rutiin. Vahepeal käin kauatahetud vahakübara lehti katsumas, on ikka imeasi küll, täitsa nagu vahast.
Aga pojengipalavikust ka: selle suve suursündmus oli Bartzella. 17 õit! Ja mitte kõik ühekorraga vaid ta alustas nädal enne jaani ja kollast pitsivahtu jätkub nädalaks veel. Taim oli ostetud pakijuurikana 2016 märtsis. Esimesel suvel pongestas paar niru vart, teisel suvel tegi juba tugevad varred, aga õisi polnud. Kolmandal suvel olid mõned õied ja tänavu siis selline üllatus.

Kõik õied on ühteviisi suured ja lopsakad, väga hea pojengisort, julgen soovitada.

Õitsema läksid ka teised uued pojengid, nimetu valge Merikeselt
Alguses on keskosa kollakas ja natuke madalam, jääb nagu mulje suure koheva südamikuga lihtõiest, kuid mitu päeva vana õis kasvatab keskosa suuremaks ja lõpptulemuseks on valge täidisõis. Ilmselt vanaaegne sort. Ilus ja õis kestab kaua. Alguses...

Ja pärast.

Erilised kaunitarid on Merikese roosa ja Anni roosa.
Merikese roosa on tiheda beebiroosa õiega ja avaneb veidi varem.
Tal on aromaatne pojengilõhn. Tervitustega Merikesele! :)

ja portreena ka, südamikust paistab veidi kollaseid tolmukaid

Anni pojengi õis on ka avanedes tihe ja kompaktne ning meenutab lõhnalt roosi.
Lihtsalt imeline sort. Äitäh! :)


Kansas on ostetud poest ja edeneb ka päris kenasti. Tema plussiks on tugevad õievarred, ilus värv, kauapüsiv õis ja vitaalsus. Esialgu vaid kolm õit.

Ann Cousins õis on õrn ja sulgjas, keskelt veidi kreemikas, mis hiljem täiesti valgeks pleegib. Õrn veidi kannikest meenutav lõhn.

Esimese aasta kohta kaks õit on päris hea.

Sarah Bernard ja Sweet Harmony sel aastal veel ei õitse. Ka vana hea Festiva Maxima on kolimise pärast solvunud. Kaks õit olid, kuid nirud. Karl Rosenfield, ka mu suur lemmik, oli sel aastal kehvake ja õitses ruttu ära. Ta on natuke varasem ja tema õitseaeg sattus põuastele päevadele.
Red Sharmi pilt on paari nädala taguses ja ahtalehised pojengid maikuu blogis.
Aga muidu kisub jungliks. Teadagi, südasuvi - on soojust ja päris põuane ka pole.
Peenravaade

Maasikalõhnaline ebajasmiin

Jaanipäevane õuevaade