Poole juuni peal

Sellel nädalal oli normaalne suvi. Selline nagu ma lapsepõlvest mäletan. Väheke tuuline, muretute valgete rünkpilvedega ja mitte eriti kuum. Eelmise nädala vihmast oli meie liivase mulla jaoks vähe. Kastsin istutusi, roose, pojenge ja õitsejaid. Kastsin esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Uskumatu kuidas tuul ja päike viimsegi niiskuse viivad. Hoolimata reedesest vihmast vajusid Spinnakeri lehed juba paari päeva pärast longu. On viimane aeg hakata oma mulda savisemaks timmima.
Kolmapäeval toimus suhteliselt spontaanne jalgratta-lilleralli Saku peal ja neljapäeval oli futulandis aiapidu. Neljapäeva hommikul sadas maha suur sirge vihm, mis kestis poole päevani. Siis puhus klaariks, külalistele näitas aed end parimast küljest - päike paistis, liblikad lendlesid ja linnukesed siristasid, õhtul tuli jälle paksu vihma. Nii paksu, et sillutis ei suutnud vastu võtta ja nõmme-liivateede vahele tekkis lomp. Seda oli päris imelik vaadata, sest sillutise all pole mulda vaid liiv ja kivid. Nädala alguse pildirida:
Sulnis kooslus tradeskantsia, hosta ja murulauguga.

Õrnroosad seemnekülvi incarvillead.

Incarvillea zhongdianensis, imeväikesed lehed ja suur õis

Asperula sintenisii

Kimpkellukas

Jänesekapsad

Dianthus arpadianus

Suvine kivilapilt

 Külmakandi rõõmus esieksoot, Euryops acraeus

Asperula nitida

Lõpuks ometi õiges kohas