Friday, January 24, 2020

Aasta 2019 kokkuvõte.

Jaanuar: külmetamine, vigisemine, soojade asjade kudumine, ning palju viunu talve erinevate omaduste üle, mis ei ole loomulikult mitte positiivsed. 25.01 on selle talve külmarekord -25,6 ja lumega on ka kõik hästi. Vaibavabrik töötab laisalt ja katkendlikult kuid mis lonkab, see käib. Tublidusepuhangud vahelduvad talvedepressiooniga või mis see muu ikka on..
Veebruar: Elu läheb kuidagi korraga eriti käima. Kuu alguses on Suur sula, käime Soomaal nimepanekul ja katsikul, laps saab nime soos, kingime lambanaha ja hõbedat, piiga nimi saab olema Rabarüü.
8, 9, 10 veebruar on Suur sula, lumi sulab kohinal. Vähemaks, kuid mitte päris ära. Valgust on juba päris hästi. Terve veebruar on mahe ja mänguline. On sulasid, on päikest. Elukesel pole enam viga midagi. Selline mahemõnus tali.
Märts: Märtsi alguses läheb jälle külmaks. Korra on isegi -21 ja lumepuudust ka ei ole. Kuna kevad on juba käega katsuda, siis eriti ei koti. Pealegi on külvamise aeg. Kuid algab ka see iga-aastane tavaline märtsitants - päeval päike sulatab ja öösel pakane külmetab.
Alates 13.03 läheb soojaks. 16.03 arvab aednik, et nüüd on küll kevad käes ja 20.03 puhkeb sügislill `Tivi`.
Head ajad on alanud! :)
22.03 on kivila sulanud ja umbes sel ajal korjan ka katteklaasid ära.
Aprill: Õnn on täiega õue peal. Aprilli alguses on päeval 8-12 kraadi sooja, kuid öökülmad on karmid, kuni -5. Kevadised sibullilled saavad sellega hakkama, kuid külve peab ööseks tuppa tooma või katma. 10.04 tuleb paks kord lund maha. Ikkagi nagu aprill või.
Aprilli lõpp meenutab küll suve, õhtul kell 18 on õhus veel 13 kraadi ja põud hakkab vaikselt liiga tegema. Cyclamen coum õitseb ja selle üle on suur-suur rõõm.
28. aprill - jätkuvalt suvi, antakse head sooja vihma, metsad löövad kahe päevaga rohetama. Tohutu õitseng aias.
Mai - Esimesel nädalal tuleb koos vihma ja rahega ka lund. Alates 9 maist lakkavad öökülmad. Õiemaraton jätkub. 2015 sügisel aeda istutatud ploom Victoria õitseb nagu hull, esimest korda niimoodi. Puhkuse lillerallid Milda juurde ja Viljandimaale ning aia puhkemise nautimine. Maikuu on mu lemmikkuu.:) Öökülmad jälle 15 ja 16.05, aga meite kandis on nad suhteliselt leebed ja viljapuude õisi ei ohusta.
17.05 tuuakse küttepuud. Hea naabrinaise abiga saame küttepuud ühe päevaga katuse alla. 20.05-22.05 on varjus +27, mesilased sülemlevad massiliselt. Mai lõpp on jahe ja vihmane (7-14 kraadi).
Juuni - Juuni esimene nädal on kuum, varjus kuni 28 plussis. Vihma tuleb ka, kuid vähe.
Juuni teine nädal on mõnusalt paras, on tuult ja päikest, kuid põud teeb kõvasti liiga. Sajab umbes kord nädalas, kuid liivase maa jaoks on seda vähe.
Jaanipäev - pojengivaimustus saavutab lae, sest nii vanemad kui ka eelmisel suvel aeda tulnud pojengid näitavad õisi ja see on ikka võimas küll. Suvi on jätkuvalt mõnusalt mittekuum ja laseb aias toimetada.
Juuli -  Roosid ja liiliad. Eriti roosid, sest peale talvitumist loetakse tibusid. Aga kõik on alles ja kõik väga tublid õitsejad. Ma olen oma "roosiaiast" kõrvuni sisse võetud. Vihma hakkab tihemini esinema ja põud ei kollita enam endisel määral. Poolest kuust võib kliima kohta öelda rahumeeli, et parasniiske. On päikest, on vihma, kõik kasvab nagu mühin. Niiske muld laseb teha massiliselt ümbertõstmisi. Paraadpeenra ümberkujundamine. Kuu lõpus alustavad floksid.
Juuli lõpus on suve tippsündmus - Aalujate kokkutulek ja see toimub Rahutu Rahmeldaja juures. Head sõbrad ja ilus pidu.
August - Vana katusealuse lammutamine. Sünnib koht kahe tikripõõsa jaoks. Metsikult palju roose, liiliaid ja flokse. Päevaliiliatest rääkimata. Augusti teisest nädalast hakkab tihemini sadama ja kuni viimase veerandini on suhteliselt vihmane. Lilleralli Neemele kive korjama ja peatus kaunis villas, maalesõit ja Lapse sünnipäev. Ploom Victoria on üleni vilju täis, esimesed valmivad augusti lõpuks. Augusti viimane nädal on leitsakuline, 17 (öösel) kuni 27(päeval). 31.08 on võimas suvelõpukontsert laste juures Kasispeal.
September - Võtame haltuura (elupuuheki istutamine) ja teeme selle nädalaga ära. Septembri alguses on hoovihmad suhteliselt igapäevane nähtus. Tuleb ka leitsakut ette. 15.09 on Võhma Juurikas. Paduvihmane kuid ikkagi viimseni äge üritus. Peale seda sajab vahelduva eduga kuni kuu lõpuni.
19.09 esimene öökülm ja öökülmad kuni 23.09. Peale öökülmu põgus vananaistesuvi.
Cyclamen hederifolium õitseb. Ilus.Häppi. :)
Oktoober: - Vihmad, sööstaiandus ja ülekohtuselt kiiresti vähenev valge aeg. Mägileesikas värvub. Kesselringi liilia 2 sibulat on elus ja tugevad, õisi võib juba loota ehk ülejärgmisel suvel. On soe (kuni +11), kuid sajab. Oktoobri lõpus on vaja soetada veel mõned ilupuud ja põõsad, mis ma koos pottidega maasse kaevan ja kuuseokstega kurjade ilmade eest katan. 30.10 on esimesed tõsised öökülmad kuni -6.
November algab suhteliselt soojalt. Vahepeal mõned hallaööd ja siis jälle kuni pluss 6. Rehitsen aeda, lõikan viimaseid pealseid ja alustan hommikukõnniga. Ikka viitsimist mööda. Hommikuti 1-2 km kiirkõndi metsas. Mõni päev jääb vahele ka. Poolest novembrist tabab meid soojalaine ja imesta või ära imesta kuid autotermomeeter näitab pluss 10. Novembri lõpus külmub maa mõneks ajaks ära kuid see on mööduv nähtus. Isegi lumi sajab maha. Seda heledat aega kaua ei ole.
Detsember. Detsembri alguses on ka paar lumist päeva kuid see sulab kõik ära. Ja kuni järgmise lumeni, selline sula ja lume tants. Sakus muidugi nii kergesti ei sula. Maa on kuu lõpupoole ikka 4-5 päeva valge. 13.12 otsustame, et aeg on jõulutuled ülesse riputada. Mitte, et sellest kuidagi valgemaks läheks, aga midagiGI, kohutavalt pime aeg. Detsembri lõpus lähme naabrinaistega Kakerdaja rappa. Ilus päev rabataeva all. Kuid uskumatult palju inimesi. Parkla meenutab selveri oma, nii autosid täis on see. Mõnus pikk jõulupuhkus. Teen selle ajaga kolm vaipa, need leiavad kohe endale kodu Lapse juures. Palju toredat materjali on kogunenud kahe jõudeaastaga, kus vaibavabrik väga laisalt töötas. Ja ongi vana aasta viimane õhtu. Trahh, põmm! :)







4 comments:

  1. Võtan mütsi maha kõigi ees. kes suudavad permanentselt ilmamärkmeid teha, sest ilma nendeta ei mäleta tõepoolest mitte midagi

    ReplyDelete
  2. Ilm on siuke hea teada asi. Vahel on hea tagantjärgi vaadata millal millalgi lumi ära läks või maha jäi, vihmased suved, põuad jne, jne.

    ReplyDelete
  3. Väga tihe ja toimekas aasta! Ega käesolevgi ilmselt laisemaks kujune, kui niiviisi jaanuaris juba vaheldusmisi rohitakse ja vaipu kootakse! ;)

    ReplyDelete
  4. See on kokkuvõte, siis tundub vbl vähe pöörane, aga muidu ikka tasa ja targu, tasa ja targu. :)

    ReplyDelete