Rõvedalt talvine detsember.

 Tegelt algas see jama juba novembri lõpus. 

05.12. Ja see on kestnud terve nädala (tundub, nagu igaviku). Vaatasin, et umbes poole detsembri kanti lubatakse soojemaid ilmu. Vähemalt mingigi lootus parema elu osas. Lumi on jätkuvalt maas, palju teist pole, võiks rohkem olla (mitte aedniku vaid taimede poolest). Eile hommikul käisin linnas, seal oldi aga püsti hädas, lund oli kohati ca 20-30 cm ja mornid kojamehed möllasid labidatega paksus lumes. Kui Lapse õues parkisin, siis oli isegi väike pelg, et ega ma siia kinni ei jää, sest lumi oli ukseni. Sedakorda siiski läks õnneks. Ei jäänud. 

Vahepeal oli tore sööst vanavaradesse, oi, kuidas mulle meeldib neid vanu mööbleid takseerida ja imestleda, et mida kõike...ja kuidas ometi tehtud...jne. Puit on nii imeline materjal ja inimfantaasia äraarvamatute käänudega. Muidu on saalis tavaline vana puitmööbel, nii sada või paarsada või mõni üksik asi ka mõnikümmend aastat vana, aga kõige selle hulgas leidub ka selliseid nn tõelisi  "rosinaid". Nagu näiteks lossihärra kabineti tumedast puust kapp, mille ülemistel ustel on kaks ühesugust mehenägu. Nad ei ole bareljeefid vaid reljeefsed nikerdised, uksest on see tegelane lausa pool pead välja pistnud ja teisel kapiuksel jõllab tema koopia. Pead on poolviltu ning seiravad kapile lähenejat sarkastilisel ilmel. Tegemist on noore mehega, peakujukeste kõrgus võib olla ca 6-7 cm. Näod on kitsad, ilme uhke ja muie kõrgilt õel.

Või siis ühe teise lossihärra tool (ei, troon). Nii suurt ja võimast istet pole ma reaalis varem näinudki, toolileen ulatub üle mu pea ja istuma mahuks sinna lausa kaks inimest, aga ilmselge on ka see, et tegemist patriarhaalse peffaalusega ja niisugust aujärge isand juba ei jaga. Väike kiuslik mõte tekkis, et huvitav, mida see uhke iste küll korvama pidi.

Kastikaupa oli seekord ka, sain kaks koralli suvise kivila jaoks, kuus väikest vanaaegset lillebuketiga koogitaldrikut ja aia jaoks marmorist lindude jooginõu

ja buduaari pisikese jalgadega portselantoosi, millel üks jalg ära oli murdunud. 

Selle liimis Pokumees kodus tagasi ja toosi sees saab hoida mingeid väiksemaid tilinad, et nood kapilt maha ei veereks.

Laupäeval lisandus meile üks uus pereliige IT ja kassid vaatasid alguses ikka väga pika kaelaga tema tegemisi, aga pärastpoole rahunes foon maha ning IT sai rahulikult maast purusid edasi jahtida. Õhtul oli e sünnipäevasaun koos päevakoerte ja e Patagoonia reisijuttudega.

06.12 Imeilus päikesetõus koos sinna juurde sobivate pilve- ja härmamängudega, aga ilu eest tuleb maksta, sest õues on -22,4. Härra Tibu keeldus õue minemast. Läks, kuid lipsas kohe tagasi. Kassi silmad. Metsik häda, aga pelleris pole võimalik asju ajada, sest see on lund täis ja külm näpistab. Ja kassikasti ju isand Tibu ei pissi. Tõin talle uuesti liivakasti tuppa, selgitasin nii sõnaliselt kui ka kujundlikult, Tibu vaatas mind ja kasti haleda näoga. Tingimusteta armastus, sa kaabid oma kassile isegi augu kui vaja, tema vaatab seda, huvitatult kõrvalt ja mõtleb, et peast segi on ta ju kogu aeg olnud... Ja siis kell kukkus ning nii ta meist maha jäi. Kasti kõrvale istuma, see imelik ilme endiselt näol. Eks õhtul selgub kas, mis ja kudas. Ma tahaks loota, et liivakast päästis siiski päeva. ( Päästis. Ilmselt oli häda suurem kui ättituud.)

07.12 Teine jäledalt jäine hommik, -21,4. Päikesetõusud on pakasega imelised, aga see on ka kõik.

9.12 Täna on eelviimane pakasepäev. Eile tõmbas pisut tagasi, oli -13, Härra Tibu veetis hommikul ja õhtul väljas viisipärase ajavahemiku, mis tal nende rituaalide peale tavaliselt kulub ning oli väga heas tujus, kuid täna hommikul langes temperatuur -15,7 peale ja kass jälle hommikul välja ei läinud. See on siis see piir. Isegi ei palunud ust avada. Näost võis välja lugeda, et sa tead ju ise ka, et seal on jäle. Sa jätsid isegi kepikõnnile minemata ja nüüd tahad, et ma kuskile hangede vahele, külmas tuules...Unista aga.

Õnneks pole ta täna üksi kodus, ehk läheb veidi soojemaks ja avaneb võimalus vältida seda kohutavalt mitteväärikat võimalust kassikasti osas.

10.12 Hommikul -10,5, päevaks lubatakse jäävihma. Härra Tibul on uus meelelahutus - Pakaseturism. Küsib õue ja vaatab enne minekut sügavasti silma sisse (lased ikka kohe sisse kui ma tahan?), ning isand läheb kükitab verandal ja vaatab-nuusutab vabadust kuni kasukas kannatab (10 minutit) ning lärtsatab siis jalgadega vastu akent. Kui tuppa saab, siis jookseb tulistvalu köögi poole. Kui on veendunud, et külm teda ei jälitanud, siis jääb poole koridori peal pidama ning imbub sealt kamina ette kuhu väljasirutatatult ja suletud silmil istuma jääb (vana lord). Kui kere soojaks laetud siis võib jälle minna ja natukesehaaval seda uut pakaselõbustust proovida. Ei ole talvel vileda kasukaga elu, ei ole.

13.12 Laupäeval oli kaks kraadi külma, kuid pühapäeval läks sulaks, oi kui hea! Kui mõnnuuz! Ka kassidele meeldis, Härra Tibu istus ilmatu aja rõdul ja lihtsalt filosofeeris, filosofeeris, filosofeeris...        Mulle tuli esimest korda täitsa korralik jõuluhoog peale ning asja käigus keetsin pütitäie pruuni siirupit. Siis sõtkusin kokku ühe traditsioonilise piparkoogitaigna ning teise kaera-tatrajahuga. Kuna osa taignast saab tavaliselt enne küpsetamist nahka pandud, siis kaera-tatraga seda muret  ei ole. Toorelt see süüa ei kõlba. Küpsetatuna on aga väga hea krõbe ja mõnusa maitsega. Muuhulgas igatsen juba päris kõvasti kangastelgede järele, aga sel nädalavahetusel nendeni veel ei jõudnud. Lõikasin niisama kaltsu ja orienteerusin ülakorruse entroopiaväljades. Suve jooksul neid koguneb. Nii käepärane on mõni kohendamist-lahendamist vajav asi ülakorrusele tõsta ja unustada. Ja talviste vabade päevade ajal on tore ohhoo!efekt nende hunnikutega jälle kohtuda. Kusjuures tänavu polegi väga suured. Huvitav.

14.12 Sulasulasula! Vihma sajab. Korralik tihe vihm ja pluss 2. Härra Tibu ööbis rõdul ja kassid vahetavad omavahel knrr-iiks keele sõnu mis viitab mõningasele avatusele selles osas, et härrased oleks lahkesti nõus osa võtma mõnest laulupeost kui säärane kuskil meie tänaval peaks korraldatama. Ka korrigeeritud kassidel on instinktid säilinud. Kuna kuskil midagi ei toimu, siis krativad nad esiku põrandal moepärast üksteise kasukaid ja kappavad jälle õue tagasi, sest lihtsalt see tuul on nii mõnus ja vihma tuhandete häälte saatel on puhas muinasjutt magada. Kirjutan kahe käega alla. Eriti peale säärast kõva pakaseehmatust.

15.12 Pluss 0,4. Härra Tibu naudib vabadust ja viibib palju väljas, sest ilm soosib ka vileda kasuka omanikke. Tulin hommikuselt metsaringilt ja sain aia pealt endale rõõmsa mustvalge krae. Krae oli täiesti õnnelik, lõi nurru, tegi põsepaisid ja trampis õlgadel ringi, enne kui korralikult paigale haakus.

17.12. Pluss 2. Eile ja täna olid täispäikesega päevad, iseasi kui kõrgele too tõusta jaksas, aga taevad olid väga helged ja sinised. 

19.12 Eile anti koguni pluss 4, varandus on lume alt välja sulanud, aga tubased posserdused on mu nii endasse imenud, et täna mitte ei vaadanudki peenarde poole. Aknastki on näha, et krookuste ja võrkiiriste ninakesed on väljas. Täna oli ka mõnus soe pluss 1,5 kuni õhtul miinus kolme peale langes ja maa sai jälle valgeks. Jälle läheb külmaks. Kas pole mitte tüütu!

28.12. Viimased ajad on olnud  tavaliselt  -5 kuni -10, korra isegi -13, vahel sajab lund. Foreca pikem ilmaprognoos ulatub uude aastasse ja ees on lage tali. Jätkuvalt -5 kuni -10, lumi. Valgete jõulude ihalejad said need tänavu täiega kätte ja saavad valge aastavahetuse ilmselt takkapihta. 26.12 oli äge jõulukas koos vorstitoppimise workshopiga lastele ja kõige suuremate eksootiliste kingikottidega, mis eales nähtud. Ei, neis ei olnud talvekartulid vaid suured soojad pehmed üllatused.:)  Lund on aias mõistlikus koguses (ca 20 cm), katab kenasti taimed ära. Muus osas kisub elu tubaseks, sest kussa vaene selle lume ja külmaga ikka lähed või oled.

31.12 Õnnelik aastalõpp omaenda veeavariiga. Eile olin just õhtuse saunaka jaoks lauda katmas kui elekter lahkus teadmata suunas ja ei olnud nõus enam tagasi tulema. Pisut hiljem selgus ka selle põhjus - boiler oli ära surnud ja väljutas kuuma vett mis voolas üle juhtmete põrandale. Kuna Pokumees pidi tööpostil olema, siis sain ainult tema nõuannete järgi toimida. Kõik see trall käis taskulambi valgel või kottpimedas kui too kõige ebasobivamal hetkel säästureziimile läks, elik ära kustus. Lülitasin kilbist katlamaja välja, siis nõustus elekter jälle tagasi tulema ja ma sain toas torutange otsida, et kinni keerata boilerisse voolava külma vee kraan, sest boilerist ladises ikka rõõmsalt põrandale, kuid nüüd juba külma vett. Katlamajas oli jätkuvalt pime ja aurune nagu põrgus. Kraan oli kinni roostetanud ja ei lasknud ennast sugugi veenda. Pokumehe rahustav hääl telefonis aitas meridiaanis püsida. Siis kukkus taskulamp maha, aga õnneks mitte veejoa alla. Viimase raevuka pongestusega murdsin kraani küljest olulise koguse metalli lahti kuid kraan sulgus ja see õudne kosk ei kohisenud enam, Taskulamp kukkus jälle maha ja kustus, aga see oli läbi ja ma läksin tuppa ning tegin ühe täispitsi jääkülma Limoncellot, mis on tegelikult üks kole ja kange röövlite jook kuid aitab taolistel puhkudel momentaalselt. Õhtu oli õdus, saun sai stiilselt põhjamaine. Kuna sooja vett ei olnud, siis käisime hoopis lumes sahistamas ja selleks oli lund aias piisavalt. 

Kuna aasta viimasel päeval on tavaliselt ikka midagi huvitavat toimunud, siis kuidas täna teisiti. Läksime OldEuropi talilaadale. Ikka see vanade losside pööningukraami kastimüük. Leidsime järjekordse toreda aiakuju - müstilise välimusega naiskodanik, kasvult pikem kui oma vari, võimalik, et muumimaalt, kompsuga käes, milles võib olla misiganes. Panin aknalaual lindmehe kõrvale, on seltsim koos kevadet oodata.

Muidugi ei suutnud nõrk naisteraffas mööda vaadata suurest värvilisest klaaskausist. BLING! :)

ja neid küünlajalgu oli ka väga vaja. 

OldEurop-i müügihall asub Suur-Sõjamäe 13 ja üldjoontes on see pood mõeldud mõisaomanikele vms, et oma lugematuid ruutmeetreid põneva antiikse mööbliga täita kuid nagu käesolevalt pildilt näha, leidub huvitavat pudi-padi kaupa ka väiksema kaliibriga ostjale.

Aga kohe saab see aasta läbi. -3,5, lund ca 20 cm. Oli jälle üks omamoodi aasta koos üllatuste, õnnelike ja kurbade hetkedega nagu ikka. Laste üle on seekord väga hea meel. Soovin kõigile kaaskulgejatele head aastavahetust ja õnnelikku seiklusrikast väheste külmakraadidega koroonavaba uut aastat! :)