Veebruar - valgusekuu.

 01.02 -2,5 Nüüdseks on teada, et päike käib juba üsna kõrgelt ja tema kiired on soojad. Kui seda pilvkatet vaid ees ei oleks. Nagu täna. Kuid eile paistis terve päeva päike ja see oli päästikuks talvistele lumekuppudele, mis lumetus peenras kohe maa seest välja vupsasid. Nii, et täna võis akna all imetleda kolme kollast õiekest mis küll esialgu üsna kummargil seisid, kuid õied on õied ja tervel peenral näikse veelgi lisa tulemas. Tõsi küll, alles  hoolsal maapinna silmitsemisel võis neid siin ja seal multšikatte kooretükkide vahel märgata. Nii väikesed ja haprad. Pilves ilmaga hoiavad nad oma karikad muidugi kinni. Kuid kevadigatsusest kõhnunud aedniku hingele on see nagu palsam. Esimesed kevadekuulutajad! Jah, muidugi, ma tean, et enne tuleb veel pakast, lumetorme, purgaad, paksu lund ja palju kiilasjääd sinna igale poole vahele, aga vaekauss on juba kevade poole kaldu ja valgust lisandub iga päevaga mõnusasti juurde.

07.02 +1, lund on vähe, kõigest mingi kirme ja pühapäeva öösel langes termomeeter mõneks tunniks -15-ni. Saab kevadel näha, mida arvasid sellest mu kaks kämmalvahert ja magnooliad. Lumelubadusi muidugi on, kuid veebruar paistab edasi olevat pigem iiri talve moodi. Selliseid talvi on ennemgi olnud, kuigi nii varaseid lumekuppe on väga harva ette tulnud. Tagaaed järgmiste potentsiaalsete õitsejate, alpikannidega, on veel lume all. Igijää kergliiklusteel on ära sulanud (kõigest see suusatajate jäärada enne silda, kuid see sulab tõenäoliselt alles mais) ja valgust on mõnusalt palju ka pilvistel päevadel. 

08.02 Sula jätkub ja linnud tegid täna üsna kevadisi hääli. Võpsikus hõiskas tihaseid ja varestel näikse ka lembehetked käsil olema.

11.02 Lumevalget on öösel sadanud. See on katnud kõik mis vahepeal välja sulas: kivilad, alpikaljud, lumekuppude õieilu kuid ka ebakohad. Praegu on kõik nii sigapuhas ja valge, aga sooja on +1 ja päike asus keskpäevast alates oma kuumade kiirtega lund veeks keevitama. Puudel, põõsastel ja võrkaial hiilgab mustmiljon veeks sulanud, jäätunud ja siis jälle sulanud jääveebriljanti. Öösel läheb taas miinusesse. Tantsud Talvesepaga. :)

Tegin täna esimese külvi. Need olid Barnhaveni priimulaseemned. Tõstsin kasti külvipottidega õue kevadet ootama. Valgust on nii palju, et tahaks koos tihastega laulda või midagi.

13.02 Tänaseks lubati kuni viis kraadi sooja. See võib isegi teoks saada, sest juba hommikul on õues +4,2. Ja päike tõuseb...Sellistel päevadel ei usuks ka kõige pessimistlikum kevadeootaja enam jutte  veebruarikuu pakastest ja lumetormidest. Akna alune peenar on lumevaba ja seal õitseb juba kena kogus talviseid lumekuppe, keda ma aeg-ajalt läbi akna vaatamas käin. Ikkagi esimesed...

16. 02 -0,4 ja pilvine, varakevadine aeg. Väljade vahel lõhnas magusalt sulalume ja metsa järele. Meeldiv tõdeda, et kuigi täna on pilves, on veebruaris päikesepäevi pilvistega enam-vähem pooleks olnud. 

20.02. Ega tali taeva jää. Laupäeva öösel sai maa jälle valgeks. Vahepeal on lilled lume all ja siis jälle ei ole. Aias rullub lahti lumemuinasjutt, kuigi paadunud kevadeootaja mõtleb umbes nii, et veel see üks jäle nädal ära kannatada...siis on ehk jälle rohkem kevadelootust,,,No lubavad eelolevaks nädalaks külmalainet pakase ja rohke lumega. Saab näha. Täna hommikul on -5, Ja lund on öösel juurde sadanud. Kui külmad tulemas, siis on lumikate küll vajalik. Tänasest lugedes jääb veel kolm ja pool päeva pensionile minekuni. 

21.02 -4, rõve lumi. Öösel sadas teist juurdegi, nüüd on maas ca 15 cm. Prognoositava kahepäevase külma eest on küll kõik kaitstud, aga ikkagi rõve. Mina ja kassid kannatame lumefrustratsiooni all. Kassidel on õues jälle lumi rinnuni ja mina poosetan niisamatigi, sest sellist veebruari nagu enam ei oleks tahtnud, liiatigi nüüd veel kui lumekupud lume all täies õies ja musträstas laulab varahommikuti valjult võsas.

23.02 Hommikul -9, päeval -4. Tööl veel viimased tööotsajupid ja kella kaheks olin kodus, vaba nagu lind. Eile oli südamlik lõuna töökaaslastega ja pole midagi öelda, minu parim töökoht parima ülemusega, kolleegidest rääkimata. Lähen heameelega suvel puhkusi asendama kui kutsutakse. Kuid nüüdsest olen ma pensionil. Vabaaednik, priikuduja, mahemeel, koduhaldjas jne. :)

28.02 Eile hommikul oli meie kandi külmarekord, -16,9. Järgnes päikest täis päev kuni +1. Kevad on käes. Päike käib kõrgelt ja keevitab lumesse lohke. Kassid peesitasid verandal ja keeldusid tuppa tulemast, sest nii mõnna on kui päikesekiired süsimustas kasukas neelduvad. Nii hea on kevade tulemist otsast lõpuni vaadata ja see, et kuhugile pole kiiret. See on võrratu tunne kui kogu su aeg on sinu enda oma. Likvideerin jõudumööda majja tekkinud entroopiaväljasid, teen süüa ja muid vajalikke toiminguid, sulatan vaha, pühin tolmu, parandan katkiseid asju, loen Düüni neljandat osa ja käin iga päev kepikõnnil.

Täna on juba kevadesem kui eile, hommikul oli -0,7 ja päike tõuseb. 

Uhiuus aasta

 05.01Aasta algus oli soe, päeval plusskraadid ja öösel väike miinus. Siis tuli ühe korraga maha 20 cm lund ja eile õhtul läks külmaks. Täna on imeilus päikesetõus ja -11. Minu viirus lihtsalt köhaga ei piirdunud ning nüüd istun kodus ja heegeldan. Heegeldamise vahepeal kiikan õue ka. Seal on kahkjassinine külm taevas, surmavalt valge lumi ja päike, mis ei jõuagi oma kõhtu üle õlletehase upitada. Aga juba piilub üle ääre. Asi seegi. Heegeldaks veel, kuid lõng sai otsa. Võtan kaks peenemat ja kerin neid kokku selliseks  nagu mul heegelduse juures vaja on. Kiiret kuhugi pole. Aeglaselt voolav talvine aeg...Härra Tibu tuleb köögist hajameelselt vurre lakkudes, seisatab akna juures, vaatab tähelepanelikult õue ja võdistab turja rõve!. (That`s my cat!!! :) ja seab sammud sinna kus emand lõnga kerib. Isegi magada on heas seltskonnas parem kui teab kus tugitoolis teab kellega (Bond). Härra Tibu seab ennast sisse, tõstab ühe tagumise jala kõrgele üles ja hakkab enneune tualetti tegema. Emand kerib, lõngakerad vupsavad ja sööstlevad, kassi pea hakkab vägisi samas rütmis üles-alla liikuma, keel ununeb suust välja ja silmad lähevad väga tumedaks. Sel hetkel meenutab ta laksu all olevat filmihipit, isegi pea liigub muusika rütmis..."Ära sa akka jälle..."poriseb emand tüdinult ja korjab kerad kaitsvalt oma rüppe. Härra Tibu vajub hetkeks lönti kuhu ma nüüd jäingi, ahah jaa, kass viskab jala (hopaa!) jälle taeva poole ja jätkab sealt kus pooleli jäi ning päev võib rahulikult edasi minna.

09.01 Läks soojaks (-4) ja hakkas paksu lund sadama. Muumiorus oli nii vaikne, et hoolega kuulatades võis hoomata tasast sahinat millega taevast kukkuvad lumeräitsakad juba maa peal olevatele selga potsatasid. Pärastlõunases talvehämaras krääksatas muumioru eespoolse majakese uks, sellest väljus üks muumimamma ja haaras kuurist hiigelsuure kingipaki. Räitsakad katsid mõlemad momentaalselt. Külaline sumpas läbi paksu lume naabruses asuva muumimaja juurde ning asetas kingi lumme. Esiteks poleks see mingi nipiga uksest sisse mahtunud ja teiseks, see oligi õueasi. Teine muumimamma oli  katnud väikese teelaua, pliidi all miilas männikäbidest tuli ja soojamüüri õnarustes põlesid küünlad. Muumid jõid teed, sõid pohlakooki, mekkisid kõigi maade mesilaste mete maitseid (India, Brasiilia, Uus-Meremaa jne) ja rääkisid kevadeootamise jutte. 

12.01 Teist päeva täitsa sula! :) Nii mõnus. Sõiduteed on puhtad ja lumi aias jälle lausa silmanähtavalt kahanemas. Talviste pidude ajal on aednik käpa peale pannud veel mõnele läbipaistvast plastikust toidupakendikaanele, mida on hea kasutada kivirike katmiseks. Sulaks lumi ära, saaks veel mõned kivirikud ära katta. Eelmise sula ajal olin juba peaaegu neid paika asetamas kui ühe ööga tuli jälle 20 cm maha. Kivirikud taluvad meie kliimat tegelikult päris hästi, kuid kui nägin vahet talvel niiskuse eest kaetud ja katmata taimede vahel, siis hakkasin niipalju katma kui võimalik. Õisi on kevadel poole rohkem.

16.01. Kevadvihm ja soojad tuuled. Pluss kolm. Nädal aega lumevastast tegevust on suusatajad meeleheitele viinud, kuid minul on megasuur rõõm vaadata kuidas meie tänav puhtaks sulab. Vaid mõned üksikud jääsaarekesed veel... Kevadeni on muidugi terve meretäis aega, aga olgu siis vähemalt illusioongi sellest. Toa akna all on talvise lumekupu areaal, kuid tema jaoks on veel vara. Ootab veebruarisulasid. Huvitav, mis on see päästik, mis sibulast õie maapinnale sirutab? Vahel on nad paksu lume all kägaras, aga õis juba valmis ja ootab päikest, et avaneda. Praegu on aknaalune lumest puhas kuid isegi krookusepungakesi pole näha. Lumekupust rääkimata.

18.01 Eile oli mingi väike juhulumi, kuid täna jälle mõnusalt plussis.Tartu Botaanikaaias puhkes esimene lumekupp.

19.01 Oli kindel plaan täna hommikul aiatiir teha, et tuvastada meilgi mõni võimalik kevadekuulutaja, kuid öösel sadas alatul kombel maha 10 cm märga lund ja sinna see plaan luhtuski. Tööle sõit osutus seikluslikuks. Saku alguses oli kaks autot kraavis, tee oli kaetud treppi sõidetud jääga ning kogu teekond linna poole möödus 30 km tunnis. Iseenesest väga huvitav nähtus. Nagu oleks metsaveotraktor need jäljed jätnud, aga ei, tegu oli koristamata lumega, mis kinni sõidetud ja sellise vormi omandanud. Niisugune pikk ja veider põristamine mööda seda põr-põr-põrguteed.

24.01. Mõnda aega võimust võtnud talve moodi asi (mõni öö isegi kuni -9) lagunes täna jälle ära. Mis saab mul selle vastu olla. Viimane märjalt maha sadanud lumi räsis hullult puid ja põõsaid. Midagi positiivset ka - on tunda päevade pikenemist. Õhtul on ilusa ilmaga isegi kuni poole viieni juba valge. Paistab, et selle ameerika mägede stiilis ilmamustriga lohisemegi kevadeni välja. Kord on vihmad ja soojad tuuled, siis jälle kõledad külmad. Õnneks pole miinused üle 10 kraadi ulatanud ja need niiskusekatted ma jõudsin enne viimast märglumeööd kivirikele peale panna. Seesugune imelik talv siis (või on mõni neist kunagi normaalne olnud?). Ees on muidugi veel veebruarikuu tume küür, mille tagant vilguks justnagu juba kevadpäikest...aga mine tea, võibolla möödub ka veebruar sulade tähe all ja polegi hulle hundikuu külmasid ees ootamas. Unistada ikka võib...

27.01. Visuaalses mõttes justnagu talvemurdmise päev. Hommikul -4, päeval -2 ja paljupalju päikest. Katsin hommikul varjukangaga kanada kuused ja rodod. Kuna vahepealsed päevad on kõik sombused olnud, siis pole ju halli aimugi kuidas päike vahepeal edenenud on ja jälle maailma soojendada mõistab. Oli ilus poole viie ajal linnast koju sõita, ees heletamas suur lai õhtutaevas, selline jahedalt helesinine ja kohati ehakulla siru ka seas. Justnagu helgesse tulevikku. Ega saagi väga kurta, ees on ju nädalavahetus. :)