Ahah, juba August!

 03.08 +21, paksud vihmad koos väljapeetud vihmavahedega. Sadas terve päeva ja õhtu veel takkaotsa. Lohisen vaikselt oma unistuste, istutuste ja rohimistega päevast päeva. Vahel käib aiakülalisi. Põnev on, sest iga päev avaneb uute floksisortide õisi. Meehooaeg lõppes sellel suvel juba juuni lõpus ära. Ongi eelviimane vurritamine.

05.08 Aalujate kokukas on aasta tippsündmus, midagi pole öelda. Vahelduse mõttes oli nii sigahea peenrast välja ronida, nägu puhtaks pesta ja heas seltskonnas mööda suvist maarjamaad ringi tuhiseda. Muidugi ei jätnud me ühtegi teele sattunud taimepoodi vahele, et kui juba kodust nii kaugele tuldud jne, siis peab elu ikka mönuga vötma ja Eliseaias kohtusin ma oma selle suve roosiga, mille nimi on `Absolutely Fabulous`. Ja seda ta ka on. Kollane ja lõhnab nagu roosimuinasjutt. 

Nii hea oli jälle kõiki armsaid aalujaid näha, melu ja juttu jätkus kauemaks, pererahva aed oli täies õies ja ilm pidas sellel päeval vihmagi kinni. Peale kokukat tuli kreisi mõte Mädapeale sõita, sest meist polnud keegi seal varem käinud. Jõudsime natuke enne sulgemist, näitus oli huvitav, müügilaud muidugi juba tühjaks ostetud, kuid leidsin siiski ka ühe kauatahetud floksisordi mille nimi on `Pjatyi Element`. Kuid päris õige on ka see jutt, et eestimaalt midagi osta, on vahel poole kallim kui Euroopast tellida. :)

07.08. Kui eile oli niisama kena soe ilm, siis täna on kolmas ilma vihmata päev ja temperatuur +31. Olin hommikul kaks tundi peenras ja mõtlesin, et huvitav, nagu saunas oleks. Ega kauem ei kannatanudki, tuli jahedasse tuppa siestale minna. Meenus ka juunikuu, iu, terve kuu sellist põrgupalavat! Never again! Aga pesu kuivas nööril minutitega. Iga asi on millegi jaoks hea. 

Õhtul algas torm. Kella 8 ajal läks väljas pimedaks, tuul hakkas vastu majanurki põrkama ja Härra Tibu nõudis tuppa laskmist, silmad peas hirmust ümmargused.

08.08 +17, väga kõva tormituul. Suured puud visklesid veidras tantsus ümberringi ja hommikul verandal kohvetades pidi valju häälega rääkima, sest kohin ja mühin on nii kõva. Midagi peale paari floksivarre meil murdunud ei ole, mõned kohevamad kilekotid esitrepil läksid reisile ja tühjade pottide kasti sisu pages aia peale laiali. Neid pisikesi potte vedeleb nüüd igal pool. Jumal tänatud, et ei tulnud rahet, floksid on just praegu kõige ilusamad.

11.08 +20 Ilus augustihommik, päike peegeldub miljonis vihmapiisas, mis aias sädelevad. Ilmselt on öösel tibutanud. Täna on tähtis päev, sest kaua tehtud (kaunikene) uus maaparanduse peenar saab valmis. Oh, oleks juba varemgi saanud, aga vahepeal tahaks joosta ja mängida ka ning paaril vihmasel päeval unustasin enda vaibavabrikusse. Avastasin materjalivirnades kaevates paar kasti froteeriide ja dressikate kerasid, jehuu! Jeerum, kui mõnus oli neist kududa. Hea tugev materjal, parajalt jäme, ilusad mahedad värvid, vaip sai kahe päevaga valmis ning puhas puuvillane jääb kudumis nii sümpaatne. 

14.08 +24 ja täispäike. Vahepeal polegi enam sadanud. Mõtlen juba, et võiks siiski vahepeal veidi kasta. Täna oli päeval päris kuum ja paariks järgnevaks päevaks lubatakse suisa leitsakut. Tegelen floksiridade tihendamisega, päästan nirukesi ja suuremate vahele vangi jäänud vähemaid tegelasi. Ja olen rõõmsalt valmis igaks floksivahetuseks.

15.08 +25 ja täispäike. Tuli keskpäeval kuuma eest tuppa varjule kobida. Käsil on viimane vurritamine ja mummid said 13.08 sööda peale. Kliima soojenemine nihutab suve ettepoole, meehooaeg algab varem ja ka lõpeb varem. Aias on jätkuvalt käsil floksirivide korrastamine. Midagi pole teha, veel üks ports aediiriseid kolib paremasse kodusse. Öösel proovis Bond hiirega sisse saada kuid Pokumees oli valvas ja pani ukse ruttu kinni. Näib, et Bond on meie toitmise endale südameasjaks võtnud. Ma olen hea kass, ma tõin teile...Ja nii üle päeva. Viljakas august, isegi hiiri on palju...

16.08 +26, leitsak. Aga nii hea oli hommikupoole rohida ja istutada, sest öösel tuli korralik paks vihm, mis kogu aia ära kastis ja ka uusistutusi kosutas. 

Ja siis kui ma nautisin verandal päikesevarjus põgusat puhkehetke kostis eemalt kassilaulu. Kõige kõvem laulumees on meil tavaliselt Bond ja kuna vahel mõjub vastasseisu tekkimisel perenaise hääl positiivselt (pässile meenub keset kõva üürgamist ja adrenaliinilaksu, et tal on oma kodu ka, selline turvaline ja mõnus, ning laulu võib südamerahuga pooleli jätta, sest perenaine kutsub), vähemalt ma tahaks uskuda...Niisiis, ma kutsusin Bondi. Midagi küll ei juhtunud, kuid laul katkes. Umbes viie minuti pärast ilmus verandale kohevil sabaga Härra Tibu (!), kelle silmavaade oli äärmiselt erutunud. Kui Tibu kehakeel ümber tõlkida inimese omaks, siis ilmus isand verandale närvilisel, vargsel ja pisut küürus kõnnakul (kui märgatakse, saan veel peksa), istus maha ja vaatas kahtlustavalt selja taha (ega see hull ometi järgi ei tulnud), jõllas hoolega, kael hästi pikk (ei, ei tulnud ikka) ja hakkas siis ülima nördimuse ning õrnalt taastärkava väärikusega oma kuuerevääre puhtaks kloppima, silmis loitmas hele pahameele kuma juhtunu üle (mina ei teinud midagi, aga tema, tõbras, mulle pasunasse, segane peast!). Ja Tibu seljast tolknes välja väike karvatuust. Oli näha, et paljalt lauluga asi ei piirdunud. Tibukene, sa olid teise kassi maa peal, muidugi saad pasunasse. Kas nii vana loom nagu sina võiks ehk juba ühiselu reegleid teada... Muidugi, retooriliseks küsimuseks see jäigi. Tegele oma asjadega, ütles Tibu ja keeras mulle räntsti selja.

Mõned iluaednikud on minult küsinud, et mida teha võõraste külakassidega kes aias patseerimas käivad. Olen öelnud, et võtke endale üks südi kassiisand (kindlasti peab ta õigel ajal ka lõigatud saama) ja te võite rahulik olla, enam ei tulda. Kassid on oma territooriumiküsimustes väga tundlikud ja võõraid aeda ei lase. 

17.08 Floksipalavik levib. Käisime linnaaednikuga Laitse kandis uut floksihekki vaatamas. Oh, nii palju ilu ühekorraga...Hamsterdasin ühe siilkübara ja mõisnikulaugu. Vanad head ja kindlad asjad.

Kodumail on käimas agar rohimine ja aiakorrastus. Laisk olen olnud, muud midagi. Nüüd paari päevaga enam maailma valmis ei tee, aga tsipa paremaks ikka. Ühtlasi avastasin asja käigus kivilat rohides ka kui palju põud kurja oli teinud. Täidan tühjad kohad kahe mätasfloksi, jaapani enelate poegade ja kuldkanniga. Olgu siis kivilas natuke suuremaid taimi ka. 

20.08. Kuivaperiood (hakka või kastma) lõppes meil 18.08 öise vihmaga ja lisa tuli ka 19.08 öösel. Nii palju kurke kui sel aastal, pole meil kunagi varem olnud. Täitsa erakorraline, isegi talveks jagus purki panna.

22.08 Jätkuvalt mõnusad kuni +20 päevad ja vahel sibistab vihma ka. Aga meil on viirus majas. Oli seda nüüd vaja...38,7 ja nõmenõmenõme.Tahan ma sellest pikemalt rääkida? Ei taha.

23.08 Prigozin hukkus kaks kuud peale putšikatset lennuõnnetuses, mis toimus venemaal. Lihtsalt et kumb, kas rakett või pomm? Matused olid väga valvatud ja väikesed.

24.08 Viirusest oli suhteliselt kerge pääsemine, imelik tõbi, vaid üks päev kõrget palavikku ja edasi võis igaüks omas helistikus köhida. Enam ei mallanud toas olla. Nii palju asju on veel enne sügist vaja ära teha. Jätkan flokside ümberpaigutamist. Nirukestele uus muld ja uus kasvukoht. 

25.08 Tiigrihüpe ehk kreisi sõit Viljandimaale, mis ei olnudki lõppkokkuvõttes niiväga kreisi. Kuid siiski minu seni kõige pikem sõit. Kuna asjaolud kujunesid nii, et meie Võrusse minek jäi ära, siis otsustasin, et lähen ise Aide juurde oma floksidele järele. Aidel oli grupp aias ning peale aiaekskursiooni läks perenaine nendega edasi veel Helle aeda. Sulandusin massi. Helle üllatusilme oli kirjeldamatu kui Võhma aiandusklubi ridade vahelt ilmus välja järsku Saku turist. :)

Kui ekskursandid läinud, kohvetasime veel kolmekesi jõe ääres ja rääkisime lillejutte. Siis sõitsime Aide juurde tagasi, et floksides sumada ja üks tore siiaminoorik näitas kui imeline võib olla üks noor suhtlemisaldis kass kui ta on otsustanud just selle inimesega tegeleda. Ja siis oligi päev õhtas ning mul aeg nina kodu poole keerata. Sumistasin mööda inimtühje külateid suuremate maanteede poole ja mõtlesin kui ilus see viljandimaa ikka on, muudkui orud ja mäed, pisikesed põllud, kelpkatustega majad ja ikka veel nii palju metsa.

28.08 +17, terve päev laussadu. Tark tüdruk pani ju eile pesu välja, küll see on nüüd hästi loputatud. :) 

31.08 +19, eile ja täna jätkuvalt vihmane. Öösel tuli padukas koos äikesega, päeval sajab niisama. Tundsin esimest korda, et vihmast on siiber. Flokside istutamist see muidugi ei sega. Uued lähevad beebipeenrasse, suuremad juba aeda. Kui beebipeenrast taimi ümber tõstsin, siis märkasin, et teised olid mõõduka kasvuga, kuid üks lausa pakatas elujõust. Miks ka mitte kui tolle juure alt vaatas vastu Ene savimuld, eks olin heldelt terve ämbripõhja sinna kummutanud. Mis ained või mis vägi, kuid nüüd on lausa katseliselt tõestatud, et see on flokside lemmikpinnas. :)

Mõned floksipildid ka: Magiya

Alba Grandiflora esimene õis, väga omapärane ja äge. Õied on väikesed, kuid õiekobar ülisuur. Saab olema tore sort.

Vij rokib täiega.

Muza tegi õied lahti. Ilus ja eriline.

Serdse Danko erilist õievärvi püüdmas, aga mitte ei jää teine pildi peale. :)

Deniska-Rediska

Vladimir Vysotski on õrn vaarikapunane, imeline värv.

Fotode kvaliteet on nigu on, sest uue fototöötlusprogrammiga pole ma veel sõbraks saanud.

Hea jahe Juuli

 4.07 +15, sajune. Jõudsime ära oodata (vägamegaväga lai naeratus :D), üleeile, eile ja täna sadas hästi. Ilmajaama järgi peaks kuni homseni sadama. Ilmad on mõnusalt jahedad (+15 kuni +21) ja märg kohev muld lausa kutsub istutama. Vihmavajadus hakkas juuni viimases veerandis elutähtsaks muutuma sest paljalt pealtkastmisega aeda elus ei hoia ja aia seis oli enne vihmasid päris kriitiline. Aga pojengide juurde. Pikk põuaaeg andis mõista, et taimestuses tuleb midagi muuta. Kõige paremini said padupalavatel päikesenädalatel hakkama vanemad floksipuhmikud ja pojengid. Nüüd siis otsingi uutele pojengidele sobivaid kohti ja mängin ühtlasi ka aiamalet. See tähendab, et tõstan pisemaid asju ümber, muudan kujundust ja kaevan äsjaavastatud uues aiaruumis istutusauke, sest siin ja seal leiab ruumikitsikusega kohanenud aedniku mõistus jälle ühe uue "igavese lahmaka maad".

07.07 +18. Jätkuvalt jahe ja pilvine. Vihma tibutab iga päev natuke. Aed paraneb põuast, juba on hostasid päris ilus vaadata, mõni sätib isegi õievarsi ja ka päevaliiliad on päris tublid. Siin ja seal puhkevad esimesed floksid. Esimesed olid Pink Hill, Feniks ja Mio Moi Mio

06.07 +20 ja päike, kuid poolest päevast hakkab vihma sadama. Mingisugune suurem või väiksem sajusabin on peaaegu iga päev olnud, aiarahvas koos aednikuga on jätkuvalt täiesti totally häppi. Sirutatakse oksi, lehti ja õievarsi, just läks õitsema hollandi iiris. Päevad on töised, hommik algab tavaliselt sellega, et kõigepealt istutan ühe pojengi  (jumal, milline nauding on hommikuti kastekannurallit mitte teha!), rohin natuke ja siis meetööde kallale. 

Aga ööd on meil viimasel ajal pisut...segased olnud. Kuna suvel soojaga on rõduuks ikka öösiti veidi poikvel, siis hakkas Bond viimasel ajal psühhoterrorit harrastama. Ta tuli kõige pimedamal ajal tuppa ja näugus. See oli niisugune intensiivne ja tüütu. Muudkui soiub. Kuni ühel eriti seiklusrikkal ööl avastasime, et Bond toob meile hiiri tuppa.

  Vahel on mõned maailma asjad imelikud, sest nii kummaline kui see ka pole, on hiirte suur hulk lähikonna aedades põhjustanud nüüd selle, et me suvel kinnise rõduaknaga magame.

10.07 Esimene pilvitu taevaga juulipäev. Ei teagi mis sellest arvata, esialgu on hea jahe, ilmajaam leitsakut ei luba, kuid eelmise kuu põuakogemus oli nii põhjapanev, et vihmase juulialguse üle oli puhas rõõm. Seniajani on iga päev sadanud ja maa on labidasügavuselt niiskunud. Alustan jätkuvalt iga uut päeva ühe pojengi istutamisega. Täna oli Elsa Sass.

14.07 +18, pilvine, vihmaootvel hommik. Pohmelus peale Gardeni odavmüüki. Silme eest võttis kirjuks, sest mida kõike seal ka polnud...Täna läheb aias korralikuks mööbeldamiseks, sest umbes pooltel uustulnukatel on kohad olemas, kuid pooltel mitte. Saak oli järgmine: Achillea millefolium `Apfelblüte`; Thalictrum kiusianum, Eryngium variifolium, Sanquisorba hybr. `Lilac Scuirrel`; Lycnis `White Robin`; Delphinium `Magic Fountain Sky Blue`; Kalimeris incisa `Charlotte` ja paar pojengi muidugi.

15.07 +18, head jahedad hommikud, mõnus aeg mullatöödeks. Alustasin päeva pojengi (Eliza Lundy) istutamisega ja edasi kulges töörada omasoodu, ikka et kust midagi vaja kärpida, kus rohida ja esimese mitu aastat silma kriipinud koosluse lõin ka laiali. Pole sul vaja reanimeerida neid rääbakaid, kasvata seda mis sinu liivmullas kasvada tahab, ütles sisemine hääl. Eks ta ole ennemgi öelnud, aga mis teha kui mulle astilbed NII meeldivad. Tänavu siiski sai selgeks, et ka megavastupidav hiina astilbe Pumilo pole minu aia taim. Katsetan sama koha peal aster sedifoliust, õnneheina ja teisi. Ning jätkuvalt kollane-lilla-roosa gammas. Paraadpeenras õitseb ka üks emotsiooniost - sametpunane talinelk. Pokumees ütles, et see on paraadpeenra punanurk. Kuis`siis ilma selleta. :)

18.07 +18 Ei usu õnne, ikka veel on alles need head jahedad hommikud ja kui juhtudki midagi istutama, siis viipad vihma kohale ja lähed ise verandale jutukat lugema. Tõstad silmad, hingad mõnuga suviseid aia ja metsa aroome ning vihm muudkui kastab ja kastab ning sa ei pea selleks lillegi liigutama. Sest on jätkuvalt minu lemmikjuuli.

19.07 +18, päike ja vihmasabin. Rikkusin täna rituaali ja istutasin pojengi asemel maha hoopis Sanquisorba `Lilac Squirrel`. See oli midagi sellist, millele Gardenis otsa vaadates on võimatu keelduda teda kaasa võtmast. Kõrguselt ligi minu pikkune ja pikad lõhnavad roosad päevakoerad tuules hõljumas. 

20.07 +20, päike ja vihmad. Alustasin veel ühe viljatu maalapi uuendust. Kaevan peenra kahe labida sügavuselt liivmullast tühjaks, panen põhja savise niiskust talletava kihi külamulda ja selle peale kompostid ning muud head-paremat. Valmis ruutmeetrisse mahub kaks-kolm pojengi ja nende vahele tulpe, priimulad ning muud kevadist kribu-krabu. Pealmine muld läheb sõnniku ja jahvatatud saviga vaheliti kompostikasti kirgastuma, lahja liivmuld täidab murus lohud. Rügades meenuvad Räpina aiakooli õppejõu sõnad: "Iluaiandus on 98% liiv, muld, kivid, higi ning vaid 2 % istutamist. Aga istutamine teeb õnnelikuks." Jah, sulatõde. :)

23.07 +19, päike ja vihmad nagu iga päev seniajani. Juulikuu jooksul mahasadanud vihmavee hulk on olnud kolossaalne. Tunnen end veidrikuna, sest mul on kogutud ligi tonn vihmavett, kuid iial ei või teada...august on veel ees ja eelmisel aastal oli see väga põuane. Müstika, kust tulevad need vihmad kui Euroopas on seniajani kuumalaine nagu juuniski? Igatahes, kui peaks valima, eelistan vihma põuale. Ja nii ta nüüd sajabki iga päev. Floksid alustavad õitsemist. Tagaaia suur maaparandusprojekt edeneb väga pikkamööda, aga kuhu mul kiiret.  

Käisin täna Kundas Mammutriinul külas. Mammutriinu liigirikas aed pakkus nii mõnegi taimeüllatuse, mida ma varem näinud ei olnud. Nurusin kaasa lavendlilehise nõianõgese, madalakasvulise mätasja vorstirohu, mõned dollarilille (minu esimest aeda meenutav nostalgialill) pojad ja pronksivärvilise krüsanteemi.

Läksin ka Kunda lähedal elavat tuttavat mõisahärrat külastama. Jätkuvalt paneb mind imestlema see rahu ja vaikus mis tollele kandile nii omane on. Mugisime aias kirsse ja sõstraid, uurisime eelmisel aastal istutatud puu, põõsa- ja roosipoegade tervist  ning toas võttis mu sihikule maja kodulind Zulu. Ma mäletan suurepäraselt kuidas ta viis aastat tagasi mu sõrmust püüdis kätte saada. Projekt meenutas plekitangidega sõrme amputeerimist, ise pobises erutunult, õudne lind. Igaks juhuks hoian temast peale seda ohutusse kaugusse. Aga seekord ei õnnestunud. Ta tuli (päta-päta-päta) mu juurde, pani noka maha ja nõudis peasulgede sasimist ning peale seda hakkas mu seelikut uurima, et kuidas seda mööda üles saaks. Peremees ütles, et see võib mõnevõrra valus olla kui ronima hakkab, sest küüned ja nokk...Panin käe maha, lind astus väärikalt randmele, tatsus mööda käsivart õlale, vaatas mulle ühe ja teise silmaga otsa ja ütles rämedavõitu mehehäälega "A lä`me tuttu nüd vä?" ja lisas juurde "Fuck you." Siis me vaatasime veel veidi tõtt ikka ühe ja teise silmaga, ning kuigi ma olin suhteliselt valvel, ei läinudki seekord vägivallaks. Vastupidi, väga nunnu oli. Ta toetas oma konserviavaja (noka) vastu mu põske ja laskis jälle oma pead sasida. (Sellegipoolest ei suuda ma seda sõrmemõrvakatset päris ära unustada, aga no, mis old, see old). 

Vihmade osas seekord täitsa vedas, alles siis kui koduteele asusin, hakkas sealmail sadama. Sakus oli päev läbi hoovihmatanud.

25.07. +18, argipäev. Oo, uskumatu, eile ei sadanudki, kuid ilmajaam ütleb, et seevastu tuleb täna topelt. Tahaksin kangesti öelda, et alustasin päeva pojengi istutamisega, kuid ka täna jääb vahele. Peenratoorik sai vanast mullast tühjendatud ja selle põhi savimullaga tihendatud kuid siis oli toss väljas ka. Ronisin august välja ja läksin külla teiste ilusaid lilli vaatama. Kella kahest algas vaikne tihe laussadu mis kestis hommikuni. Umbes kolmveerand floksidest on avanud vähemalt ühe õie.

29.07 Viis päeva läks augu tühjendamiseks ja kolm selle täitmiseks. Gravitatsioon. :) Välja on ikka raskem kangutada kui sisse valada. Ilmad on jätkuvalt normaalse temperatuuriga (+20) ja aeg-ajalt tuleb vihma. Jätkan rituaaliga ja alustasin päeva pojengi istutamisega (Henry Bockstock) ning muud kribunad peale selle. Floksid puhkevad ükshaaval. Praegu võib öelda, et aias on värve. Jaa, mõnevõrra tõesti on. :)

31.07 Tänahommikune pojeng oli Mme Claude Tain. Öine sadu oli maapinna mõnusalt ära niisutanud, kuid esimest korda vaatasin, et flokside õite jaoks on vist natsa palju. Osad olid hommikul üsna uppunud moega. Meie mullas kasvavad floksid ei ole väga jämeda varrega ja lopsakate õite puhul on uus häda, kui vihm muudab õiekobarad raskeks, siis vajub vars maha ja murdub juurekaelast. Muidugi, kui pole toestatud. Tugesid on vaja sügisel juurde sebida, aga muidu on elu lill - millised värvid, milline lopsakus! Iga päev puhkeb uustulnukaid ja see on väga põnev.

Esmeralda, kirsipunase varjundid, sügavalt sametine värv

Marisha, suitsune roosa, mahedad värvide üleminekud, väga äge sort

Bolshoi Sekret, samuti varjunditega suitsune roosa kuid teised pooltoonid

Iris, suur, tumelilla õis

Eesti 100 on väga erilise õiega

Sweet Summer Fantasy

Stars and Stripes (reaalis hoopis teine värv).

Ene imeline vaarikapunane sort, teist sellist lihtsalt pole

Roosidele näikse selle suve kliima tiivustavalt mõjuvat, Novalis.

Märtsis Bauhofis tehtud halastusost miniroosipoti näol kus oli 12 taime, maksis 2.62. Taimed läksid eraldi pottidesse ja kevadel kasvuhoonesse, hiljem roosipeenrasse, aga sellist õietulva küll ei osanud oodata sest veebruaris nad alles ju õitsesid.

Endakõrgust kaeralille ka pole varem näinud

Ilmselt meeldisid talle kuidagi eritiväga see kuum juuni ja juulised vihmad sinna otsa.

Esimesel augustil puhkes pojeng Bartzella viimane õis, teised õied õitsesid kuu aega varem ära. Selle võib ka ekstreemsete ilmaolude kraesse kirjutada, aga päris eksootiline - pojeng keset flokse. :)