4.07 +15, sajune. Jõudsime ära oodata (vägamegaväga lai naeratus :D), üleeile, eile ja täna sadas hästi. Ilmajaama järgi peaks kuni homseni sadama. Ilmad on mõnusalt jahedad (+15 kuni +21) ja märg kohev muld lausa kutsub istutama. Vihmavajadus hakkas juuni viimases veerandis elutähtsaks muutuma sest paljalt pealtkastmisega aeda elus ei hoia ja aia seis oli enne vihmasid päris kriitiline. Aga pojengide juurde. Pikk põuaaeg andis mõista, et taimestuses tuleb midagi muuta. Kõige paremini said padupalavatel päikesenädalatel hakkama vanemad floksipuhmikud ja pojengid. Nüüd siis otsingi uutele pojengidele sobivaid kohti ja mängin ühtlasi ka aiamalet. See tähendab, et tõstan pisemaid asju ümber, muudan kujundust ja kaevan äsjaavastatud uues aiaruumis istutusauke, sest siin ja seal leiab ruumikitsikusega kohanenud aedniku mõistus jälle ühe uue "igavese lahmaka maad".
07.07 +18. Jätkuvalt jahe ja pilvine. Vihma tibutab iga päev natuke. Aed paraneb põuast, juba on hostasid päris ilus vaadata, mõni sätib isegi õievarsi ja ka päevaliiliad on päris tublid. Siin ja seal puhkevad esimesed floksid. Esimesed olid Pink Hill, Feniks ja Mio Moi Mio
06.07 +20 ja päike, kuid poolest päevast hakkab vihma sadama. Mingisugune suurem või väiksem sajusabin on peaaegu iga päev olnud, aiarahvas koos aednikuga on jätkuvalt täiesti totally häppi. Sirutatakse oksi, lehti ja õievarsi, just läks õitsema hollandi iiris. Päevad on töised, hommik algab tavaliselt sellega, et kõigepealt istutan ühe pojengi (jumal, milline nauding on hommikuti kastekannurallit mitte teha!), rohin natuke ja siis meetööde kallale.
Aga ööd on meil viimasel ajal pisut...segased olnud. Kuna suvel soojaga on rõduuks ikka öösiti veidi poikvel, siis hakkas Bond viimasel ajal psühhoterrorit harrastama. Ta tuli kõige pimedamal ajal tuppa ja näugus. See oli niisugune intensiivne ja tüütu. Muudkui soiub. Kuni ühel eriti seiklusrikkal ööl avastasime, et Bond toob meile hiiri tuppa.
Vahel on mõned maailma asjad imelikud, sest nii kummaline kui see ka pole, on hiirte suur hulk lähikonna aedades põhjustanud nüüd selle, et me suvel kinnise rõduaknaga magame.
10.07 Esimene pilvitu taevaga juulipäev. Ei teagi mis sellest arvata, esialgu on hea jahe, ilmajaam leitsakut ei luba, kuid eelmise kuu põuakogemus oli nii põhjapanev, et vihmase juulialguse üle oli puhas rõõm. Seniajani on iga päev sadanud ja maa on labidasügavuselt niiskunud. Alustan jätkuvalt iga uut päeva ühe pojengi istutamisega. Täna oli Elsa Sass.
14.07 +18, pilvine, vihmaootvel hommik. Pohmelus peale Gardeni odavmüüki. Silme eest võttis kirjuks, sest mida kõike seal ka polnud...Täna läheb aias korralikuks mööbeldamiseks, sest umbes pooltel uustulnukatel on kohad olemas, kuid pooltel mitte. Saak oli järgmine: Achillea millefolium `Apfelblüte`; Thalictrum kiusianum, Eryngium variifolium, Sanquisorba hybr. `Lilac Scuirrel`; Lycnis `White Robin`; Delphinium `Magic Fountain Sky Blue`; Kalimeris incisa `Charlotte` ja paar pojengi muidugi.
15.07 +18, head jahedad hommikud, mõnus aeg mullatöödeks. Alustasin päeva pojengi (Eliza Lundy) istutamisega ja edasi kulges töörada omasoodu, ikka et kust midagi vaja kärpida, kus rohida ja esimese mitu aastat silma kriipinud koosluse lõin ka laiali. Pole sul vaja reanimeerida neid rääbakaid, kasvata seda mis sinu liivmullas kasvada tahab, ütles sisemine hääl. Eks ta ole ennemgi öelnud, aga mis teha kui mulle astilbed NII meeldivad. Tänavu siiski sai selgeks, et ka megavastupidav hiina astilbe Pumilo pole minu aia taim. Katsetan sama koha peal aster sedifoliust, õnneheina ja teisi. Ning jätkuvalt kollane-lilla-roosa gammas. Paraadpeenras õitseb ka üks emotsiooniost - sametpunane talinelk. Pokumees ütles, et see on paraadpeenra punanurk. Kuis`siis ilma selleta. :)
18.07 +18 Ei usu õnne, ikka veel on alles need head jahedad hommikud ja kui juhtudki midagi istutama, siis viipad vihma kohale ja lähed ise verandale jutukat lugema. Tõstad silmad, hingad mõnuga suviseid aia ja metsa aroome ning vihm muudkui kastab ja kastab ning sa ei pea selleks lillegi liigutama. Sest on jätkuvalt minu lemmikjuuli.
19.07 +18, päike ja vihmasabin. Rikkusin täna rituaali ja istutasin pojengi asemel maha hoopis Sanquisorba `Lilac Squirrel`. See oli midagi sellist, millele Gardenis otsa vaadates on võimatu keelduda teda kaasa võtmast. Kõrguselt ligi minu pikkune ja pikad lõhnavad roosad päevakoerad tuules hõljumas.
20.07 +20, päike ja vihmad. Alustasin veel ühe viljatu maalapi uuendust. Kaevan peenra kahe labida sügavuselt liivmullast tühjaks, panen põhja savise niiskust talletava kihi külamulda ja selle peale kompostid ning muud head-paremat. Valmis ruutmeetrisse mahub kaks-kolm pojengi ja nende vahele tulpe, priimulad ning muud kevadist kribu-krabu. Pealmine muld läheb sõnniku ja jahvatatud saviga vaheliti kompostikasti kirgastuma, lahja liivmuld täidab murus lohud. Rügades meenuvad Räpina aiakooli õppejõu sõnad: "Iluaiandus on 98% liiv, muld, kivid, higi ning vaid 2 % istutamist. Aga istutamine teeb õnnelikuks." Jah, sulatõde. :)
23.07 +19, päike ja vihmad nagu iga päev seniajani. Juulikuu jooksul mahasadanud vihmavee hulk on olnud kolossaalne. Tunnen end veidrikuna, sest mul on kogutud ligi tonn vihmavett, kuid iial ei või teada...august on veel ees ja eelmisel aastal oli see väga põuane. Müstika, kust tulevad need vihmad kui Euroopas on seniajani kuumalaine nagu juuniski? Igatahes, kui peaks valima, eelistan vihma põuale. Ja nii ta nüüd sajabki iga päev. Floksid alustavad õitsemist. Tagaaia suur maaparandusprojekt edeneb väga pikkamööda, aga kuhu mul kiiret.
Käisin täna Kundas Mammutriinul külas. Mammutriinu liigirikas aed pakkus nii mõnegi taimeüllatuse, mida ma varem näinud ei olnud. Nurusin kaasa lavendlilehise nõianõgese, madalakasvulise mätasja vorstirohu, mõned dollarilille (minu esimest aeda meenutav nostalgialill) pojad ja pronksivärvilise krüsanteemi.
Läksin ka Kunda lähedal elavat tuttavat mõisahärrat külastama. Jätkuvalt paneb mind imestlema see rahu ja vaikus mis tollele kandile nii omane on. Mugisime aias kirsse ja sõstraid, uurisime eelmisel aastal istutatud puu, põõsa- ja roosipoegade tervist ning toas võttis mu sihikule maja kodulind Zulu. Ma mäletan suurepäraselt kuidas ta viis aastat tagasi mu sõrmust püüdis kätte saada. Projekt meenutas plekitangidega sõrme amputeerimist, ise pobises erutunult, õudne lind. Igaks juhuks hoian temast peale seda ohutusse kaugusse. Aga seekord ei õnnestunud. Ta tuli (päta-päta-päta) mu juurde, pani noka maha ja nõudis peasulgede sasimist ning peale seda hakkas mu seelikut uurima, et kuidas seda mööda üles saaks. Peremees ütles, et see võib mõnevõrra valus olla kui ronima hakkab, sest küüned ja nokk...Panin käe maha, lind astus väärikalt randmele, tatsus mööda käsivart õlale, vaatas mulle ühe ja teise silmaga otsa ja ütles rämedavõitu mehehäälega "A lä`me tuttu nüd vä?" ja lisas juurde "Fuck you." Siis me vaatasime veel veidi tõtt ikka ühe ja teise silmaga, ning kuigi ma olin suhteliselt valvel, ei läinudki seekord vägivallaks. Vastupidi, väga nunnu oli. Ta toetas oma konserviavaja (noka) vastu mu põske ja laskis jälle oma pead sasida. (Sellegipoolest ei suuda ma seda sõrmemõrvakatset päris ära unustada, aga no, mis old, see old).
Vihmade osas seekord täitsa vedas, alles siis kui koduteele asusin, hakkas sealmail sadama. Sakus oli päev läbi hoovihmatanud.
25.07. +18, argipäev. Oo, uskumatu, eile ei sadanudki, kuid ilmajaam ütleb, et seevastu tuleb täna topelt. Tahaksin kangesti öelda, et alustasin päeva pojengi istutamisega, kuid ka täna jääb vahele. Peenratoorik sai vanast mullast tühjendatud ja selle põhi savimullaga tihendatud kuid siis oli toss väljas ka. Ronisin august välja ja läksin külla teiste ilusaid lilli vaatama. Kella kahest algas vaikne tihe laussadu mis kestis hommikuni. Umbes kolmveerand floksidest on avanud vähemalt ühe õie.
29.07 Viis päeva läks augu tühjendamiseks ja kolm selle täitmiseks. Gravitatsioon. :) Välja on ikka raskem kangutada kui sisse valada. Ilmad on jätkuvalt normaalse temperatuuriga (+20) ja aeg-ajalt tuleb vihma. Jätkan rituaaliga ja alustasin päeva pojengi istutamisega (Henry Bockstock) ning muud kribunad peale selle. Floksid puhkevad ükshaaval. Praegu võib öelda, et aias on värve. Jaa, mõnevõrra tõesti on. :)
31.07 Tänahommikune pojeng oli Mme Claude Tain. Öine sadu oli maapinna mõnusalt ära niisutanud, kuid esimest korda vaatasin, et flokside õite jaoks on vist natsa palju. Osad olid hommikul üsna uppunud moega. Meie mullas kasvavad floksid ei ole väga jämeda varrega ja lopsakate õite puhul on uus häda, kui vihm muudab õiekobarad raskeks, siis vajub vars maha ja murdub juurekaelast. Muidugi, kui pole toestatud. Tugesid on vaja sügisel juurde sebida, aga muidu on elu lill - millised värvid, milline lopsakus! Iga päev puhkeb uustulnukaid ja see on väga põnev.
Esmeralda, kirsipunase varjundid, sügavalt sametine värv
No loe ja imesta ! meie kuivame, vahel paar minutit udu või piiska, 3-4 korralikumat vihmaks nimetatavat nähtust aga meie kõrbenud maale ja aiale vaid ajutine leevendus ja temperatuur on olnud ikka 22-23 C või enamgi, varjus ikka. Minu õhukesed ja lühikesed (pole kordagi pika varrukaga asja selga saanud) tööriided hakkavad läbi kuluma. Lopsakusest pole juttugi. hea kui järgmisel aastal suurt surnuaed ei tule. Aga ega ma kade tüdruk ei ole, tore on vaadata, et kusagil ja kellelgil on lopsakust ja armas kuulda, et hing on aednikul rahul. Flokse sul ikka on ja kõik nii valitud.
ReplyDeleteEestimaa ilmad on viimastel aastatel tõesti rohkem kui imelikud. Viimatine põud oli jube. Uskumatu, et lõunas ikka veel vihma pole sadanud. Ausalt, ma kohe peris pelgan järgmist suve. Olen hakanud liivapõhjaga peenraid ümber tegema. Üks on valmis, kaks on veel jäänud. Ikka savi ja turvast liivmullale sekka ning savimullast kiht põhja, et nii kergelt kõik läbi ei kuivaks. Minu mastaabid on väikesed ja siin jõuab mullaga mängida. Samuti olen kõik mullapinnad puiduhakkega üle multšinud, see aitab kauem niiskust pinnases hoida. Loodame, et see vihm jõuab viimaks ometi teite kanti ka.
DeleteMina langesin ka eelmine sügisel selle roosa orava ohvriks. Kevadel said esimesed lehed hilisöökülmadest pihta, kuid taim kosus ja nüüd õitseb kenasti. Nii kõrge ta küll pole kui Sinu kirjelduses, aga vb nad seal Gardenis ongi enam üles poputanud taimed. :)
ReplyDeleteVahva tegelane igal juhul, selline ebaparasvöötmeline - ehk siis pigem troopilise olemisega.
Hiih, jah, roosa orav. :) Samas, kuna ruumi on vähe, siis olen hakanudki ringi vaatama selliste nn "pilvelõhkujate" järele. Et kõrguselt nagu nitsevoo, aga palju ruumi ei võta. Kukekannused jne.
ReplyDelete