Põuane ja mesine juuni

 01.06 Külm, aga lumeta. Kell on 22:00 ja õues 4 kraadi. Katsin õuetomatid ja kuldkingad ära. Muuga on nigu on, terve aed ju juunine, iirised, martagonid kohe puhkemas, hostadki maa seest väljas. Teoreetiliselt tuleks kogu aeda katta. Eks näis, mis pilt homme avaneb...Imelikud ilmad. Päeval oli 11 kraadi koos külma tuulega. Võib järeldada, et kuna juunisoe oli juba aprillis ära, siis antakse seda praegu tagasihoidlikumalt. Ohjah. Kui saaks täna ööseks prognoositava öökülma vahetada korraliku hoovihma vastu...

02.05 Öökülma polnud palju -0,4, kuid pool korea vahakübara põõsast oli hommikuks kortsus. Üksik katmata kasvuhoonetomat eesõues oli elus ja täiesti veatu ning muid külmanäpistusi silma ei hakanud. Päeval jäi ära ilmateate lubatud poolepäevane vihm, kuid see-eest anti jahedust - lausa +7 kraadi. Veidrad külmad ilmad juuni kohta, aprilliski oli soojem. Ööl vastu laupäeva õnnistas vihm aeda ja pühapäeval sajab veel juurdegi.

03.06 Tartu Botaanikaaia päevad.

Jõudsime piisavalt vara lõunamaale, et läbi käia Aiasõbrast. Olin eelmisel päeval Aiasõbra koduka rist-põiki läbi uurinud ja leidnud, et pole siin miskit erilist kuid reaalsus on midagi muud. Kõike pole kodukal ilmselt kirjas ka. Ja ega seda ogaputke ma enam käest ei lasknudki (Eryngium bourgatii `Picos Amethyst`). Teine ogaputk oli ka äge (erkkollaste lehtedega) kuid googeldades selgus, et see vinge beebivärvus kandub vaid osaliselt täiskasvanud taimele üle. Ning ka taimehinnad on tõusnud ja mul pole ruumi jne. Nii, et kui aeda midagi juurde tuleb, siis selle valemiga, et keegi peab kuskile mujale kolima. Kuid see esimene ogaputk oli seda väärt. Edasi oli Tartu. Botaanikaaed on tõeline esteedi maiuspala. Mida kõike seal ka pole...ja kui kaunilt eksponeeritud. Pärast istud pargipingile ja hinges heliseb...nagu oleks kirikus käinud või midagi. Ja siis kõik need head sõbrad siin- ja sealpool lillelette. Nii tore oli näha. Ja taimevahetus soojendas südant. Minul on vist nii, et mida väiksem taim, seda suurem rõõm. Ja neid tibatillukesi oli. Peale mesiohaka olid kotis Dionysia involucrata, dianthus haematygalux, üks ilus ja vastupidav ibeeris, Thalictrum ichanense Evening Star ja üks täitsa suur epimedium Red Maximum. Muidugi ei suutnud ma Tiia aias hamsterdamata jätta ja buketile lisandus üks rosetike säravbeezi heucherellat. Ilus päev oli. Tänud kõigile kes osalesid.

07.06 Süvenev juuni, jahedam nädala algus on suvisemaks muutunud. Päike lõõmab pilvitus taevas ja täna võis juba jakita aias posserdada. Kuid olukord on keeruline. Kui ma siin enne rääkisin, et vihmase suvega rohid ja kuivaga kastad, siis hetkel on asjad kuidagi resonantsi läinud. Vihma tuli liiga vähe, et põuda likvideerida, kuid umbrohu pani kasvama küll. Ja nüüd on nii, et rohin ja kastan korraga.

Hetkel õitsevad laugud, täidisõieline tillilehine pojeng ja alpikaljudel mauklehed, jänesekapsas, nelgid, floksid, kuutõverohi, sinilatv ja kohe alustavad aediirised. Iiristega on väga keeruline seis. Kuna ainuke koht kuhu minikasvuhoone sobis, asus iiriste peenras ja kuna ma pole võimeline neist loobuma, siis ähvardasin iiriseid, et see kes ei õitse, läheb aiast minema. Ning minikasvuka alale jäänud taimed istutasin pottidesse, ikka sama jutuga. Peale juuni algust hakkas nägu pikaks vajuma. Aediiriste õitsemisprotsent on hirmuäratav. Vaid kümnest üks ei õitse.

09.06 Esimene mesi. Võilillelõhnaline ambroosia.

14.06 +24 varjus. Ilmade osas muutusteta, lihtsalt soojemaks on läinud ja öökülmadega ka enam ei ähvardata. Aga päike särab jätkuvalt pilvitus taevas nagu kuum taaler ja aiandus ei ole enam nii tore kui mais ja aprillis.

Vihmajumalanna ärkab vara, jätab hommikukohvi vahele ja läheb välja siis kui päike veel kõrvetama pole hakanud. Ta on aia mõttes kuueks sektoriks jooninud ja lähtub kastmisel sellest reeglist. Iga sektor saab vett erineval päeval. Vihmavesi suurest tünnist on otsa lõppenud, kuid õnneks aitab vana salvkaev hädast välja. Selle vesi on rohkem kui pikantse aroomiga, kuid lilledele sobib väga hästi. Jumalanna täidab kastekannud, pühib higi ja vaarub missioonile, kirub kui vett jala peale läheb ja kastab, kastab kastab...

15.06 Põud jätkub. +28 varjus. Otsisin välja vanad pilliroomatid ja kui need taimetugedele kinnitada, siis on päris hea varjutus. Kasutan tundlikumatel kohtadel. Ja multš aitab ka. Oeh, aga muidu on kuum ja ikka päris päris päris põud. Prognoositava vihmani on veel kolm päeva...Täna puhkesid kaks imelist aediirist Tabac Gold ning Norwegan Song ja pojengid Joker ning Black Beauty.

17.06 Põud, +29 varjus. Vihmajumalanna töökohalt pole niipeagi veel vallandamist loota. Homseks lubatakse vihma, aga issand ise teab kus seda sadada suvatseb, kui üldse suvatseb. Vana kaevu vesi on ropp ja haiseb jubedalt kuid lillede kastmiseks kõlbab küll. Ja vaatasin taimedele tähelepanelikult otsa - paistab, et see süsteemkastmine toimib. Hoolimata põuast on kõik terved ja võibolla isegi paremini hooldatud kui mittepõuastel aegadel, sest kukun ma jee keset suve sinililli kastma, kuid tänavu elavad nad parasniiskes, nii nagu peab. Ja eriti palju nunnutamist saavad ka priimulad.

18.06 +30 varjus. Õhtupoole, kui päike verandalt oma põletava palge kõrvale oli pööranud, hakkas õuest kostma mingit veidrat põrinat. Romaan oli huvitav, kuid mõte kippus ikka oma radadele uitama minema, mingi uus majapidamismasin naabritel? pump?kastmismasin? Lõpuks ei saanud lugemisest siiski asja ja ma läksin vaatama mis toimub. Selgus, et põrinat teeb meganärvis Härra Tibu, kes oli püüdnud HIIRE! Ma ei tea küll kuidas see juhtus, sest Tibu pole mingi kütt ja ilmselt sai ta ka ise sündmuse erakordsusest aru, sest SEDA  AARET ta kellegile loovutada ei tahtnud. Ning kuulutas kogu maailmale, et tolle hiire pärast on ta valmis tervele sõjaväele vastu astuma. Me vaatasime Bondiga nõutult põrisevat Tibu kelle silmad olid täiesti mustad ja Bond tegi sammu lähemale, et vaadata, et on siis nii suur või mingit erilist sorti või...Härra Tibu jõurahtas järsult ja Bond tõstis käed, ok, ok...Tibu põikas ümber mu jalgade, varjus diivani serva alla ja sealt hakkas kostma väikeste haprate kontide raginat. Tibu sõi omapüütud saagi enne ära, enne kui "aplad pereliikmed seda talt käest ära oleksid hakanud kiskuma". Bond kehitas õlgu ja keeras magama, mina lugesin edasi ja mõne aja pärast tuli diivani alt välja jälle seesama vana hea Härra Tibu kellega me kõik harjunud olime.

20.06 Mitmendat päeva juba +30 varjus. Kuuepäevane graafik ei tööta. Kui ei taha oma aiast ilma jääda tuleb kastetav ala kolmeks jagada. Esimesel päeval saab eesaed, teisel päeval pojengid, hapuala ja floksipeenar, kolmandal paraadpeenar ja külgaed. Nii on rügamist rohkem kuid taimede vastupanu päikesele on silmaga näha ja minestanuid ka enam kohanud pole. Väga haledas seisus on hostad ja ploomi otsast pudiseb janusse surnud lehetäisid nagu veidra konsistentsiga õietolmu. Lubatud vihma loomulikult ei tulnud ja statistikud räägivad, et tegemist võib olla põuaseima juuniga üldse. Kuigi kuu pole veel lõppenud. Muus osas on ka seisak. Põuaga ei rohita ega istutata. Sisse tulnud taimed on pottides kosumas ja ootavad millal peenrasse saab. Ja võibolla niipea ei saagi. Aga mesi tuleb kohinal. 

21.06 Täna oleks nagu pühadelaupäev, sest homme tuleb vihma! 

22.06 Ja vihm tuli. Tuli nagu jõuluvana, nagu kauaoodatud suurte kingikohvritega ameerika tädi, nagu esimene pojengiõis tundmatult sordilt, nagu viimane buss kibekülmal jaanuari hilisõhtul, nagu kuradima kaua mitte sadanud vihm. Ja maailm muutus tundmatuseni. Floksid kasvasid 5 cm pikemaks, alpikaljudele ilmus umbrohupoegi, martagonid avasid õied ja aednik muheles terve päeva. Põud on õpetanud vihmavett koguma. Hetkel on kõik vitsikud ja potsikud vett täis. Sest vihma tuli ikka korralikult. Ja arvatagu pealegi, et mul on vihmaveefetiš või midagi. Eelnevate põuanädalate valguses on neid vihmaveetünne ikka väga mõnus vaadata. (ilmateade lubab nüüd edaspidi justnagu üle päeva vihma, aga las lubab, LIIGA pikk põud oli). Loodetavasti on maapind poole labidalehe sügavuselt kastetud. Ilmselt on alles homme aega selles veenduda, sest täna on jaanilaupäev ja muud posserdused plaanis.

Aga selline totaalne põud on pannud mõtlema. Midagi tuleb taimestuses otsustavalt muuta. Ja kuna põuas said kenasti hakkama vanemad pojengid ja vanemad floksid (noorematel floksidel tuli hoolega silma peal hoida, et ära ei kustuks), siis otsustasin juurde tekitada pojenge. Kaevu ümbrus läheb renoveerimisele ja sinna tuleb pojengipeenar. Väikese aia puhul väga suur muudatus ja selle hiidlaine lokses muutub ilmselt terve aed mingis suunas. Ilmselt kaovadki ära need väikesed ja nirud vaevlejad, kellele kuivus meie liivmullas liiga kipub tegema. 

24.06 Jaaniõhtu oli vaikne mõnus saunakas. Nurgas seisab post mett (7 kasti) ja Mesinik tuli objektilt paistes nina ja sinise silmaga. Seekord oli kismaks läinud. Kuna ühes peres on küürakhaue, siis võttis Mesinik perest ära kõik kärjed, ajas mummirahva läbi emalahutusvõre (võib ainult oletada KUI kurjaks valvurid selle peale said), eraldas lesed ning andis järgijäänud mesilastele täiesti tühjad kärjed. Kärgede peale pani puuriga uue mesilasema. Puuri ukse tegi lahti, kuid tarumesilastest eraldab mesilasema kiht mee ja tuhksuhkru segu, mida kutsutakse candyks. Kuni candyst läbi näritakse, on perel aega emaga harjuda. Selle kõige eest jälitas kamp raevust violetseid kamikadzesid Mesinikku ka muude mesilatöödee juures ja muudkui nõelas kui sai.  

Poliitikast ka. Olukord Ukraina rindel viskas Prigožinil tõsiselt ventikasse, ta keeras oma sõjaväe ümber ning läks võttis täna hommikul Rostovi ja Voroneži oblastid ära. Paistab, et Ukraina sõda võib hakata ära lõppema. Täiesti ootamatul ja kummalisel moel. Aga nii päris ei läinud. 200 km enne Moskvat keeras Prigožin otsa ümber ja käskis oma sõjaväel Rostovi ja Voroneži vabastada. Sest talle oli tehtud ettepanek, millest on võimatu keelduda. Mis see täpselt oli, seda keegi ei tea. Vaevalt see oli, et Genka, ära jama, lõpeta nüüd ära. Aga hiljem selgus, et just täpselt nii see oligi. Kriminaalkaristus Prigožinile ja wagnerlastele tühistati ja oma erasõjaväest jäi ta ilma. 

25.06 Lõpuks ometi SEE suvi, mida mina talv läbi ootasin: +21 kraadi, vahelduv pilvisus, mõistlik tuuleke ja homme lubatakse vihma (Mitte see, et alusta oma päeva kolmetunnise kastekannuralliga ja istu siis õhtuni toas, sest nii sigapalav on). Tegin üle hulga aja aias midagi ka peale kastmise. Lõikasin pealseid, rohisin ja istutasin kolm taime. Paarkümmend ootab veel järjekorras. Hoolimata hiljutisest vihmast on maapind tuhkkuiv, kuhu see kõik küll kadus? Beebilas täheldasin rõõmuga, et priimulate taimi võib ka juba pikeerima hakata. Tõhus ja töine pühadeaeg oli, mesi vurritatud ning juba uuski toodud. Mesinik on väga rahul, sest ema oli vastu võetud. Sest küürakhaudme puhul iial ei tea kuda või mis.

28.06 +27, kuum päikeseratas. Ikka veel vihmaootvel, sest paljugi mis lubati...Eile oli lihtsalt veidi jahedam, ei kõrvetanud nii hullusti, kuid see oli ka kõik. Hakkasin uuesti kastma.

30.06. +27, Ühepäevasest jaanivihmast oli vähe kasu. Põud närvutab jälle. Viimased päevad võib kokku võtta lühidalt: mee- ja mullatööd. Mesi tuleb kuumaga kohinal. Ja kuna aias peale kastmise hetkel midagi teha ei saa, siis hakkasin kõige vanemat kompostihunnikut laiali lappama. Head mulda läheb istutusteks alati vaja ja selle kokkusegamisega nüüd tegelengi. On hea tünnist võtta kui pojengide istutuseks läheb.