Igatahes sai vahepeal jälle oma varandus ära nähtud ja veendutud, et lõuna-lambavaip on elus ja pisihüpsel ja veel mõned kelle suhtes pole alati väga kindel kas nad kevadel ka alles on. (Hmh...Ja kui täpne olla, siis pole kindel ka see kas on kevad praegu või ei ole.:)
Külvid üllatasid. Oshima tarn oli esimene. Teisena vupsasid kastist välja sprengeri tulbid ja kolmandana maohabe. Päikest näitas laupäeval vaid paariks tunniks. Pilvitusepäevadel on ta oma orbiiti korrigeerinud ja käib juba päris kõrgelt.
Aias on 7 cm lund, sügisel istutatud pisinäsiniinte ladvakesed paistavad välja.
Ja Tistoud järgi affides...:)
Raamatusoovitusena käiksin välja ühe omapärase krimka. Robert Calbraith ja "Käo kukkumine".
Huvitav ülesastumine Harry Potteri lugude autorilt - sootuks teine zanr ja valenime all. Raamat on aga väga hea ja loodetavasti tuleb tema sulest neid veel.
meie tali hakkas ennast laupäeval pimeduse varjus näitama ja no täna on ikka juba täitsa hullumaja :)
ReplyDeleteAga laps läks täna valges kooli! Ta - kevad - tuleb siiski!
ReplyDeleteMeil on endiselt üle nulli, ja väga vedel ja hall.
ReplyDeleteGalbraithil on eesti keeles veel üks raamat ilmunud, Siidiuss. Inglise keeles ka kolmas juba väljas, Career of the Evil.
Aitäh raamatusoovituste eest - ei teadnudki, et J.K. Rowling ka muu nime all kirjutab.
ReplyDeleteOh, mis toredad fotod :)
ReplyDeleteAga seekord saime meie vist korralikuma sahmaka kui põhjamaalased. Võrdsus on väga oluline :D