Kui külmakägistus viimaks veidi järele andis, siis hakkas lund sadama. Jaanuari esimene lumi. Sadas terve öö ja hommikuks oli maa valge. Nooruke Bond ei jõudnud ära imestada. Läks õue, istus maha ja lihtsalt vaatas.
Ei tea, kas on ikka päris...
Mis toimub, kõik on selle valgega kaetud...Mitte ühtegi vaba laiku ei ole kuhu astuda!
Täitsa loll seis...
Puhta pekkis, siin ka...Lund tuli veel juurde ja siis läks jälle külmaks. Jõulused vaated jaanuaripakases.
Sulnis hommik õhkõrnas udulumes
Aga siis edasi tuli lihtsalt ainult lund. Kalluriga.
Iga päev sadas.
Ja keegi ei imestanud ega imetlenud enam. Kõik ainult kirusid. Lund sadas ikka juurde.
Kuni õndsa veebruarisulani.
Kui niimoodi edasi läheb kui viimasel ööpäeval, oleme teil varsti kannul :)
ReplyDeleteVäga meeleolukad fotod, neid võiks siin sagedamini olla.
Ja järgmisel aastal vaatab kass esimest lund ikka sama imestunult. :)
ReplyDeleteMul on ka siiralt hea meel, et see jama ära sulas, hakkas selgelt üle jõu käima.
ReplyDeleteTahaks mõelda, et lumega on seks korraks läbi... aga mine seda märtsi tea...
ReplyDeleteMeil oli paljupalju vähem.
ReplyDeleteKõige ilusam pilt on see jõulutuledega :)
Mind ajab täitsa marru, et ma vahel ei näe postitust enne kui mitu päeva on möödas :( nii toredad pildid ja ma alles täna näen neid !
ReplyDelete