Iirised õitsesid ära vuh-vuh...

Nädalad vuhisevad mööda nagu kiirrong. Ei jõua vaguneidki lugeda - esmaspäev, teisipäev, kolma...püha...ja jaanipäev.
Iiriste hiilgeaeg hakkab läbi saama. Esimest korda avasid uutest sortidest õied `Patina`

 ja Blue Suede Shoes.

Nüüd ma tean. Kõige kaunimad on ühevärvilised volangilised iirised. Ja mahedad kirjud pastelltoonides muidugi ka. Ja mõned veel sellised kellel on sinine habe jne.
On jaanipäevaeelne aeg. Süvenev põud lõppes lõbusa pika vihmaga, mis  maa korralikult läbi niisutas. Aeg-ajalt tuleb teist senimaani siin ja seal.

Aiakülalisi käib iga nädal, mis on väga armas ja natuke ka hoolikamalt rohima tiivustav kui ma muidu seda ehk viitsiksin.:)
Laupäeval käisime aalujatega Enno talus sõnajalal. See oli üks kreisi ja tore päev, veab senimaani muheluse näole kuidas kõik need aalujad vastavalt temperamendile sõnajalgu uurisid ja avastasid. Isegi kilkeid oli kuulda, puhtast vaimustusest.:) Jaa, see oli üks megatore koht ja sinna peab kindlasti millalgi tagasi minema.
Seniajani ei ole ma sõnajalgadest eriti vaimustunud olnud, väljaarvatud muidugi adiantumid. Nende habras ja metsik väljanägemine ei jäta vist ühtegi aednikku külmaks. Aga siis pistis kevadel nina välja õpetaja Tiia naistesõnajalg ja ma olin kadunud hing. Teda oli alguses ainult üks leht! Aga milline!

Ja sealt see pihta hakkas.
Ning kuna seni on mõni harv sõnajalg lähemal silmitsemisel ka tavalisest valjemalt kõnetanud (ja need on meil juba aias loomulikult olemas:), siis Enno talus kohapeal olles sai päris selge pildi, mis on sõnajalad, kus nad kasvada tahavad ja millised neist on absoluutselt vastupandamatud. Sealne varjuaed oli kõva elamus. See, kes selle kujundanud, tunneb asja.
Aga edasi oli sõnajalgade müügiplats.
 Peale pikka sisemonoloogi teemal, et kuhu need uustulnukad veel peaks mahutama, väljusin ma sõnajalatalust nelja potikesega. Kaks Nipponi naistesõnajala seemikut ja kaks nimelist karvik-astelsõnajalga. Väidetavalt pidavat nad kord aastas ka õitsema, aga see pole SELLISTE lehtede kõrval absoluutselt oluline. Üldsemitte. Sellegipoolest oli mul nendega aias kõvasti kõndimist ja protsessi tulemusel lähevad mõned liiga suureks kasvanud puhmikud uude ja ruumikamasse kodusse. Jaapani sireli alla tekkis cypripediumide taha sõnajalanurgake. Küll nad ON ilusad! Iih:)

Peale vihmasid on aias dzungel. Trügib tuppagi.

Rahmeldaja toodud leinakelluke läks õitsema. Imeilus taim. pole varem kuskil reaalis näinud. Palmilehisest tarnast rääkimata. Väga tänan.:)

Esmaõitsejaid on veelgi. Tradeskantsia andersoniana `Sweet Kate`

Luubiga vaatamist ka, pisike mätas Asperula nitida. Hilja sügisel istutatud ja meie jubeda talve vastu pidanud mägilane.

Enne jaanipäeva sai ka kaevupeenra korda, seni oli see pigem selline koht kuhu miskit käest ära panna. Nüüd enam mitte.

Valged kullerkupud ja teised.

Tiivuline leetpõõsas hostade Unforgettable ja Brim Cup taustal.

Jaanipäevaks läks nõmme-liivatee üleni õide.