Kevade külmad tuuled

Kus see täpselt sündis, pole õrna aimugi, aga kuskilt oli see tuul ligi pääsenud ja selle tulemusel mina käpahaige. Korralikult pipraplaasterdatud ja tubasel reziimil.
Midagi asjalikku aias teha ei saanud, tegin siis lihtsalt ühe fotokaringi pühapäeval.
Kevadlilled on stardivalmis. Antagu ainult paar päeva päikest ja sooja ning kohe ilmuvad värvid.
26. märtsi kohta üsnagi hea üldpilt.
Musta lumeroosi ainuke õis

Kadaka lumeroosil on suured õiepungad

Ka peenras talvitunud kivirikud näitavad juba värve

ja Laka

Kivila detail

Sinilill

Veel kivilat

Kivilavaade

Kivila kõige vanem osa, taimestus lopsakam kui mujal

Tihedalt väikest armast umbrohtu, mis ennast eelmisel kevadel laiali külvas.

Ja suuremalt ka, maadjas litterhein

Näsiniined on stardivalmis

Kaks sorti väikseid vapraid lauke kõrvuti, mis eelmisel suvel laiali sai istutatud.

Kaunis krookus

Võrkiirised

Amuuri adoonis

Härra Tibu lõbutseb.

Meil on diivani all tore tühimik, ehk "koobas" ja Härra Tibu teab selle olemasolust. See on umbes nagu Keelatud Linn. Kujutage ette kui teil oleks endal kodus Keelatud Linn, kas ei tekkiks tahtmist sinna vahel luusima minna? Miks mitte, eksole?:) Kuna pererahvas on igasuguse pehme mööbli kraapimise koha pealt lollakalt tundlik, siis ajab neid eriti närvi kui pehmet mööblit kraabitakse seestpoolt ja sellepärast on põhisissepääsule suur padi prundiks ette torgatud. Koopasse ei saa muidu kui vaid eriloaga. Vahel kui Härra Tibu on kogu õhtuse kometitagavara ära kasutanud ja ei oska endaga midagi enam peale hakata, siis tuleb ta telekavaatajate juurde ja uurib mis tuju inimestel on.
Ma olen hea kass. Ma olen vä-äga hea kass.(moosivad põsepaid ja sabaga silimine, taktitundeline kuid piisavalt näkkuroniv, et filmivaatamist segada).
No mis on, Tibu?
Tibu kalpsab koopa sissepääsu juurde, uuristab käpaga sissepääsu suuremaks, topib demonstratiivselt pead ka (näete, tahaks, aga ei mahu).
Tibu saadab meile jäämägesid sulatava pilgu (Paluuuun! Ma pole niiiiiii ammu sinna saanud.)
Tavaliselt laseme tal natuke võimelda, sest see on naljakas ja kuulub mängu juurde.
See kes ennem alla annab, see läheb ja tõmbab aeglaselt (ka see käib mängu juurde) padja eest ära. Kass kükitab põlevi silmi kõrval ja võngutab pead üles-alla nagu papagoi. Kohe ma saan SINNA, jee!:) Kui padi lõpuks eest ära libiseb, siis volksab loomake pimedusse. Diivani seest kostab ruigamist ja mütsatusi, mida iganes ta seal ka teeb, igatahes on kass ülimalt rahul. Riide kraapimise häälte puhul saab Tibu riielda ja jätab kohe järgi, aga ka see käib mängu juurde. Korra proovib ta kindlasti.
Kui august sisse piiluda, siis paistab pimedast kaks hiilgavat metsloomasilma.
Mõne aja pärast ilmub ta lagedale, õnnelik, tolmune ja lõõgastunud. Päev on jälle korda läinud.:)

Ametlikult siis ka.:)

Täna keskpäevast ta siis saabub ametlikult, kalendrikevad. Sai ikka hardalt ja kaua teist oodatud. Jõulust saadik vähemalt.:)
Täna tööle tulles paistis tõusev päike otse silma.
Aedniku seisukohast on tänavune kevad varasem kui eelmisel aastal.
Kuldnokad kudrutavad juba vaikselt vahtra otsas. Üks kurg hõikas eile taevas teist taga ja laupäevase pluss 3 asemel oli pühapäeval pluss 4. Õhtul läks mitu haneparve üle.
Lõpuks sai aiale talvelaga koristamise mõttes ometi ka ring peale tehtud. Nädal aega nokitsemist, ikka tund või poolteist päevas. Peenem viimistlemine jääb edaspidiseks.
Kuna igihaljaste epimeediumide lehed olid talvega koledaks läinud, siis lõikasin need maha. Suur üllatus oli, et `Arctic Wings`lehtede all on peidus juba värsked õievarred. Olid küll veel külili ja kokkupakitud asendis kuid kas epimeediumide jaoks siiski veidi vara ei ole?
Rõduukse juures toas olid maas pikad mustad libisemisjäljed, üks karvik on õuest pori seest tulnud ja mõtles ilmselt, et võtab kiire järsu kurvi. Tõenäoliselt käis parketil külili. See on see, et võta endale kass ja sul on igal sammul mingi huumor.:)
Eelmise aasta hilissügisel tulnud emajuured ja muud mägilased on kenasti elus. Ja hoolimata porist ja jahedast kisub nagu magnetiga aeda. Nii palju on uut ja põnevat, millised on uute mägitulpide ninakesed, kas nartsissid jäid ellu jne jne.
Täna tuleb imeilus päikseline päev, aga nagu ikka, kaasnevad sellega ka öökülmad. Hommikul oli -9,4.

Kevadkevadkevad!:)

Eile oli täispäike ja pluss 8. Riibusin jälle tunnikese aias. Rohkem ma sügisel pealsed koristamata ei jäta. Igasugust lehe ja varrerämpsu annab veel tükk aega ämbritega peenardest välja tassida. Muld loomulikult veel peal ei kanna, kuid taimede vahel on astekivid. Peale eilset tegemist ei kriipinud aiavaade (pigem kaos) enam nii hullusti silma ja ehk kannatab peale paari järgmist koristussööstu ka juba üldpilti teha
Õnneks on loigud kadunud ja maa tahenema hakanud. Igikelts on ikka alles.
Tore näide ka sellest kuidas päike taimi värvib. Esimene pilt kukeharjast on 02.03.

Teine pilt  peale paari päikselist päeva.

Mägisibulad rullatavad

Ka vähem vürtsikamad on kevadel päris toredat värvi

ja veel

Green Gable üllatas kevadvärvusega

Kadumaläinud talvised lumekupud

Kohustuslik kevadpilt Gargari krookusega.:)

Kaunis krookus näitab ka juba värvi.

Amuuri adoonised vajavad veel mitut päikesepäeva.

Mõnus märts.:)

Teisipäeval oli +3, kuiv ja selline kohe täitsa hea aiailm. Imbusin peale tööd tunnikeseks aeda, näpsisin siit ja sealt ning siblisin kivilast talvesaasta välja. Mägisibulad on heas ordnungis, tuleks rohkem päikest, see muudab värvid sügavamaks. Üks nimetu nõmmkann ja üks nelgike olid talvega pihta saanud, kuid küüsnelgipoeg  nägi hea välja ning asperulad olid ka kõik elus ja hea tervise juures.  Pisikivirikke  talvega välja läinud ei olnud. Üldkokkuvõttes võib öelda, et hea talv alpitaimedele. Püsikute poole peal on aga tänavu jubejube. Maa on sügavalt külmunud ja pinnal  loigud. Seal võib kadusid tulla. Siilkübarad sellist ei salli ja ega neid nartsissegi tea. Need just kõige loigulisema koha peal.
Kõrvikpriimulad on kõik kikivarvul, aga tagasi toppida ei saa, sest alt on jääs.
Liiliapeenar tegi rõõmu. Amuuri adoonis on nina välja pistnud, igalt poolt ilmub massiliselt krookusi ja aprilli alguseks võib meil siin juba täitsa värviliseks minna. Iirisepeenra poole ei kannata seevastu jälle üldse vaadata. Maa on 5 cm pealt sula, kuid all igikelts ja vesi jää peal.
Kui õue läksin, siis jätsin Härra Tibu meelega tuppa. Ausalt, ma ei taha endale porist kassi kraeks kui ma peenras küürutan. Ümber maja liikudes oli siit ja sealt aknast näha väikest kahjatsevat mustvalget näokest. Lase mind ka õue, tahan kaa.
Siis ta kadus. Ju läks magama. Tühjagi. Mõne aja pärast tuli Härra Tibu õnneliku kapakuga ümber maja, endal lai naeratus näol. Ahhaa, aga mamma lasi mind ikka välja!:)
Ja siis algasid sigadused.
Eile oli esimene kuum märtsipäike. Aed lausa võpatas. Mullast volksasid kohe välja tulbininad ja veel krookusi. Talvine lumekupp avas õied. Päiksega oli 7 kraadi. Et see igikelts ometi kiiremini sulaks. Täna varahommikul -2 ja esimene musträsta laul.
 

Head ajad on algamas.

Küüned kibelevad kangesti mulla järele, aga kuidagiviisi on saanud ennast seni veel vaos hoitud.  Reedel oli õues mõnus poolpilvituse vine ja pluss 6. Viimane lumi sulas nagu võluväel.
Kivilad näevad head välja, sest enamus kivide vahel elutsevat floorat  on kõik igihaljas. Kevadise päikese ootel või kaitseks on mõned endale põnevat värvi rüü selga mananud. Eriti just mägisibulad. Käin ja näpsin taimede vahelt mõne üksiku puulehe, mõne rohulible, kuid kivilatega erilist hoolt pole. Muus aiaosas, püsikute poole peal valitseb aga kaos, pori ja laga. Tahaks pealseid riibuda, tahaks juba väikest pinnarohimist ja maksasamblatõrjet teha, aga peenrad ei kanna veel peal. Jäletum porijälg jääb sulanud pinnale, nii et parem mitte. Kassid küll üritavad peenelt kive mööda patseerida, aga lõpuks tullakse ikka pladinal. Paras porikuu. Kaks väikest märga ja õnnelikku tõbrast seerivad terve päeva toa ja õue vahet. Toas kuivab kasukas ära ja porist saab ka lahti ning siis wuh! õue tagasi.:)
Eile puhastasin aknaaluse liiliapeenra ära ja tuvastasin, et adoonised on kenasti alles ning tulekul. Ootavad lihtsalt päikest. Paraadpeenra keskel on veeloigud ja tagaaias veel sulamata lumi. Seal toimubki kõik nädalakese jagu hiljem kui eesaias.

Talvetantsud.

Kaks sammu edasi, viis tagasi...Paar päeva on nüüd tuisanud ja lõõtsunud ning praegu on õues jälle tali tagasi. On lumekest, on külmakest (-4). Kevadeeufooriale saab umbes nädalaks vesi peale tõmmatud. Aga küll ta sulab jälle...
Niisuke jõulune on õues, et märtsiks ei tihka hetkel küll nimetada.

Ninakesed

Hoolimata jubedast sula-külmumine-sula reziimist, mis kestnud ca neli kuud on kevadised sibullilled täitsa elus ja oma ninaotsakesed peale toda suurt vihma maa seest välja pistnud. Kui vihmajärgselt olid väljas vaid lumekuppp ja krookused, siis peale eilset -3 ja päike, on ilmunud ka turkmeeni tulbid, veel krookusi ja võrkiiriseid. Aga kuna on külm, siis ollakse ettevaatlikud. Jah, ega see märts veel mingi õnnistus ei ole, kevad kõigest valguse poolest. Soojemaid aegu võib loota alles aprillis.
Aga asi seegi.:)
Laupäeval võis Futulandis hooaja ametlikult avatuks lugeda. Puhastasin näsiniine- ja kullerkupupeenrad suuremast talvesaastast ära, sest just sealt hakkab esimesi huvitavaid krookusi tulema. Soojas detsembris ja jaanuaris tekkinud pinnapealne umbrohi oli ka kättesaadav. Samas võis tõdeda, et priimulad kõik kenasti talvitunud ja üks natuke suurem lumekupuseltskond peitis ennast talve poolt peenrasse tassitud tammelehtede all, nii, et nad on ikka kõik kenasti alles. Kivilas andis elumärki pisike Narcissus assoanus, aga kas ta ka õitseda tahab, see on veel iseasi.
Üldist pilti vaadates tundub, et see talv on olnud armulisem kui eelmine. Polegi veel ühtegi hukkunut peale mauklehe ja vastaklehise kiviriku tuvastanud. Sügisel peenrasse jäänud kaks imeväikest mägisibul `Fritz Köhleini` poega olid hea tervise juures (paras ime tegelikult), nelgid ka kõik vinks-vonks ja missa hing veel tahad.:)
Võsa tegi peale vihma juba üsna kevadist häält (sidin-sädin), kuid eilne kõle tuul ja miinuskraadid vaigistasid selle. Hoolimata päikesest. Täna hommikul -8,3. Normaalne üle keskmise selle talve miinuskraad.

Kevadvihm

Eile sadas terve päeva. Sooja kevadvihma (+6). Pani rõõmustama küll, sest iga vihmaga on selline väike lootus, et ehk nüüd on talv läbi. Neid ehknüüdisid on selle talve jooksul muidugi palju olnud. Imestlen mõttes püsikuid, eriti igihaljaid. Kogu aeg käib üks vihma ja lume ringmäng, juured on poris, jääs või vees, aga nemad elavad kõik üle ja hakkavad kevadel uhkelt õitsema või edasi sirguma nagu poleks midagi olnud.
Valgust veel oli, panin vihmajope selga ja tegin aiatiiru. Leidsin ühe lumekupu! Teistega on vist miskit juhtunud (uppusid talve jooksul:). Loodetavasti ta külvab uue pesakonna, külvama on nad agarad.
Kelts ei olnud alt veel sulanud ja kogu aed ujus. Epimeediumid olid vee sees, külmumiste ja sulamiste rodu oli igihaljaste epimeediumide oksi retsinud. Üleüldse, kehva oli neid kohti vaadata kus kuivalembesed pesitsevad, sest ka seal oli kaelani vesi. Loodetavasti õitseb sel aastal ikka mõni iiris ja võrkiiris.
Rõõmu tegid heas konditsioonis olevad iileksid, gargari krookuse ninaotsakene oli ka maa seest juba väljas ja viimase vindi peal olevad kaunid krookused paistsid ootavat ainult ühte sooja päiksepaistelist päeva. (Issand ise teab, milla see veel tuleb, aga unistada ju võib.:)
Karvikud on plusskraadide üle rõõmsad ja kahekesi joostakse mõõda treppi üles-alla nagu jõehobukari. Mõnusalt mängida nad ikka veel ei oska. Tibu ei pea Bondi samaväärseks ja sinna nahka see lõbu lähebki. Kui Bond maadelda tahab, siis annab Tibu küüntega, mille peale järgneb sekundiline koolituskisma Tibule, kust ta käuksatusega ja räsitult väljub ning Bond läheb õue tagasi. Ülim lähedus mis nad endale lubavad, on seljad koos põõnutamine, aga see on ka ainult puhtalt selle pärast, et Tibu on Bondi tulles nii sügavas unes, et ei viitsi käpaga lüüa.
Tubases aias on kurgid juba mullast ninakese välja pistnud ja üks tomat oli ka. Huvitav palju läheb aega esimese saagini?

Kuumalaine:)

Pluss 7 veebruari viimasel päeval!:) Pole paha.
Tulemuseks oli järjekordne massiline väljasulamine, võsa kajas tihaste kevadlaulust ja kui see kõik nüüd jälle kümnekraadise pakasega ei lõpe, siis võib lähiajal ehk tõesti aiast prognoositavaid esimesi õisi otsima minna. Päikest oleks ka muidugi vaja. Veebruar eriti päikseline ei olnud.
Muus osas eriti uudist pole. Tööd on kohutavalt palju ja õhtuks pole pauerit rohkem järel kui vaid raamatuteks või filmideks jagub. Unistan maikuust. Kõigest kaks kuud veel...:)
Tänane volkspilk aeda kinnitas, et väidetavasti Austraalia päritolu taim Prostranthera guneata on täiesti elus ja kõik ilged ilmad üle elanud. Maukleht aga on hävinud nagu alati. Samuti tuleb hakata osasid peenemaid mägisibulaid reanimeerima. Kahjuks on need piredamad ka kõige ilusamad, nõnda, et valikut pole.:)
Täna hommikul -0,8. Pilvitutel hommikutel aimub juba kodust välja minnes taevaserval heledamaid toone. Tere märts!:)