Ninakesed

Hoolimata jubedast sula-külmumine-sula reziimist, mis kestnud ca neli kuud on kevadised sibullilled täitsa elus ja oma ninaotsakesed peale toda suurt vihma maa seest välja pistnud. Kui vihmajärgselt olid väljas vaid lumekuppp ja krookused, siis peale eilset -3 ja päike, on ilmunud ka turkmeeni tulbid, veel krookusi ja võrkiiriseid. Aga kuna on külm, siis ollakse ettevaatlikud. Jah, ega see märts veel mingi õnnistus ei ole, kevad kõigest valguse poolest. Soojemaid aegu võib loota alles aprillis.
Aga asi seegi.:)
Laupäeval võis Futulandis hooaja ametlikult avatuks lugeda. Puhastasin näsiniine- ja kullerkupupeenrad suuremast talvesaastast ära, sest just sealt hakkab esimesi huvitavaid krookusi tulema. Soojas detsembris ja jaanuaris tekkinud pinnapealne umbrohi oli ka kättesaadav. Samas võis tõdeda, et priimulad kõik kenasti talvitunud ja üks natuke suurem lumekupuseltskond peitis ennast talve poolt peenrasse tassitud tammelehtede all, nii, et nad on ikka kõik kenasti alles. Kivilas andis elumärki pisike Narcissus assoanus, aga kas ta ka õitseda tahab, see on veel iseasi.
Üldist pilti vaadates tundub, et see talv on olnud armulisem kui eelmine. Polegi veel ühtegi hukkunut peale mauklehe ja vastaklehise kiviriku tuvastanud. Sügisel peenrasse jäänud kaks imeväikest mägisibul `Fritz Köhleini` poega olid hea tervise juures (paras ime tegelikult), nelgid ka kõik vinks-vonks ja missa hing veel tahad.:)
Võsa tegi peale vihma juba üsna kevadist häält (sidin-sädin), kuid eilne kõle tuul ja miinuskraadid vaigistasid selle. Hoolimata päikesest. Täna hommikul -8,3. Normaalne üle keskmise selle talve miinuskraad.