Monday, January 22, 2018

Talve küünte vahel

Selle talve külmarekord on ka ära nähtud, peale malbet iirikat oli meil (12.01)  -14 ja edasi ongi talv olnud. Vinged tuuled toetamas külmakraade, vaikne lumelangemine mõnel teisel päeval, jäätunud vihmalombid ja lobjakas lume all hooletut kõndijat varitsemas, pikad autosoojendushetked hommikuti, lume krudin ja toakass Härra Tibu kes jalad risti rõduukse juures tipib, sest õues on nii külm asju ajada. Kassikasti situvad tema meelest jälle ainult pehmod ja nõnda ta lõpuks leiab endas selle sisu ja läheb.
Jah, ma mäletan ühte õudset veebruari, kus oli kolm nädalat kibedat pakast ühte jutti ja siis peale seda tundus -15 ohkuisoe. :) Nõnda on.
Aga kui seni on temperatuurid olnud nulli ringis, siis tundub ka -10 kohutavalt ülekohtuse anomaaliana ja ebasobivad riided ja kuhu need kampsunid kõik pandud on ja üldse. Õnneks on nädala jooksul ka mingi 10 cm lund maha pudisenud, nii et taimed ei pea paljalt pakase käes olema kui seda veel peaks tulema. Muidu on tüüpiline jaanuar - taimekataloogid, unistused, vaibavabrik ja raamatud. Eriti huvitav oli internetis see viimane Tšehhi aed, kus ometi kord ka alpitaimede kasvatustingimused (muld, valgusolud, niiskus) kõik sada protsenti kirjas. Veetsin nende tabelitega terve mõnusa pühapäeva. Hindamatu infopagas.
Aga päevad on lühikesed. Sain Suvelillekese juurest seemned ära toodud (suursuur tänu tellimast!) ja natuke linna peal ka ning juba läks pimedaks. Väga igiseda põhjust ei ole, külmakraadid on viimasel ajal ikka alla miinus kümmet jäänud ja küll need valgusolud ka paremaks lähevad.
Bondi on tore vaadata, loomake kaifib lund ja talve. Kui toast õue küsib, siis tuiskab üle õue, sasib jaapani tarna puhmast ja püüab üles paiskunud lund nagu liblikaid. Tema koheva kasukaga pole tõepoolest probleemi, aga külmarekordi vinge tuulega ilm muutis temagi mõtlikuks.
Anemone coronaria troonib akna all, aga õienupud ei jõua lahti minna, päikest on vähe. Taimed on pikaks veninud ja lehed niruvõitu. Vähemalt jäävad taimed ellu ja järgmine talv oskan juba mugulaid õigesti ületalve pidada. Minu viga oli see, et jätsin nad pottidesse mulla sisse ja muld ei olnud piisavalt kuiv. Jahetoas oli sooja detsembri ja poole jaanuariga + 10 ja rohkem polnud vajagi.
Tahaks juba, et oleks veebruari lõpp. Oeh.
Varahommikul -9,5. Vaikne, tuuleta. Tere, esmaspäev!



7 comments:

  1. Ma kohe pean selle talve osas kiusu ajama :P Oh, mis rõõm, et ometi on seegi aastaaeg olemas aga ära muretse, varsti tuleb jälle see lögaaeg tagasi, saavad lillijuured ja sibulakesed jälle supelda jne :P Meie kassidel on täiega tubane režiim, vahel harva tehakse kiire lips välja ja Sassu muidugi veel ei tea tahta ka. Kes teda sealt puude ladvust alla tooma läheks :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tjaah, tõsi ta on, peale sooje talvi ei taha iirised ja liiliad kuidagi edeneda. Aga ega kõike head korraga saa. Õnneks kääbusiirised saavad hakkama. See on hea, et Sass talvel toas. Pole vaja last traumeerida. Tibu oli ka titena kuni kevadeni tubane.

      Delete
  2. Meil on -11,6C kõige külmem olnud ja sedagi ühel korral ja pea lumeta.Lumi sadas peale seda külma.
    Mina naudin neid lumiseid hetki,teab kui kauaks seda on!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah kui selline ühtlane miinus viis ja kena lumi kevadeni oleks, täitsa mõnus. Ilus valge ka. Aga pakane ja kirdetuuled on küll saatanast.

      Delete
  3. Suhted talvega on minugli segased, selline armastus-vihkamine värk. Seni kuni teda pole, loodad, et teda ei tulegi; kui saabub, on talgi ikka oma võlu.

    ReplyDelete
  4. Nii on. Taimede poolest muidugi parem kui lume all, aga kussa saad, juba lubatakse sula.

    ReplyDelete
  5. Ma Tistouga päri, aga muidu võiks juba kevad olla, tahaks taimejooksu tegema hakata )

    ReplyDelete