Monday, March 19, 2018

Nihe

Talvel läks diivan diivanimaale ja selle asemele tuli voodi. Aus voodi, neli jalga ja nurrloomad saavad alt läbi käia. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.
Varalahkunud diivaniga oli Härra Tibul tegelikult oma suhe. Kui toas ikka meeletult igavaks läks, siis tuli ta diivani peatsisse ja hakkas Suurt Patja ahistama. Toppis käppi kuni küünarnukini prakku, pea hästi ei mahtunud, aga katset tegi ikka. Siis vaatas meile täiesti sassis näoga otsa ja tegi KRNRR?. Tavaliselt ohkas üks meist resigneerunult ning läks ja tõmbas padja koopasuu (diivanite all leidub vahel kummalisi õõnesdimensioone) eest ära.
Saad sa siis kassile keelata tema väikest lõbustust... Härra Tibu pupillid läksid erutusest suureks, ta väänutas lustakalt pead ja sukeldus täpselt auku nagu professionaalne koopauurija. Siis kuuldus koopast müdinat, madratsit sai ka altpoolt kraapida ning lõpuks kostis ainult valju õnnelikku nurru. Lähemal uurimisel selgus, et Härra Tibu on tsivilisatsioonist kõrvale tõmbunud ja magab diivanikoopa tagumises osas. Kasside suurim õnn ja väljakutse on teatavasti magada huvitavates kohtades ja me ei seganud tema õnne. Varsti tuli ta jälle välja ja tropp sai jälle koopasuu ette tagasi torgatud, et lõbustus ei devalveeruks.
Peale diivani äraminekut tuli Härra Tibu vahel õhtuti voodi peatsisse ja kukkus seal sorima. Toppis pead patjade vahele, nuuskis, uuris ja vahtis meile arusaamatu näoga otsa. Nagu turist, kes tahab Londoni raudteejaamast Sigatüükasse sõita, aga ei tea millisest seinast tuleks läbi astuda. Samas, ta teab, et siin kusagil asub läbipääs SINNA, aga kus. No teie ju ka ei ütle, eksole. Oma vaese kassi jaoks ei viitsita siin majas isegi lillegi liigutada. Ja Härra Tibu läks pahaselt saba võngutades ära.
Ega me ju ei tea kui pikk on kassi mälu, kuid paistab, et pöördvõrdeline ruumilise mõtlemise võimega, sest NII ühtemoodi need diivan ja voodi ju ka ei ole. :)
Diivani lahkumisest saab varsti kolm kuud täis, aga eile õhtul tuli ta jälle nagu õnnetu turist ja proovis oma koopasuud üles leida. Omamoodi on see muidugi tore. Lausa kino number 1. Seitse kilo sihikindlat kassi ronib sulle pähe ja püüab su padja alla kaevuda. :)

9 comments:

  1. Inimesed on nii tüütud oma uuendustega :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, traditsioone oskavad kassid hinnata. :)

      Delete
  2. Ja ma arvasin, et siit pealkirja alt tuleb nüüd üks ilma ja aia ja kevade poole liikumise jutt! :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kevade teemal oleks ainult üks pikk viun tulnud,:) kõigil on ninakesed väljas, aga meil katab tervet aeda ühtlane paks jäätunud lume kilp, mis kannab peal.

      Delete
  3. Vahvad tegelased need kassid. Imelikul kombel on meie Sassil oma tugitool ja magatakse alati seal. Välja arvatud siis, kui köögis süüa tehakse, siis ta laotab reeglina alati end köögi põrandale laiali. Ja inimene on siis see, kes üle, ümber ja mööda peab laveerima. Kevade algusest aga nii palju, et meil on öösel paks lumi maha sadanud ja hetkel tuleb veel lisa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ohjah, meil ka sajab seda va valget. Nagu oleks veel vähe teist.

      Delete
  4. Vaene turist, kes enam Sigatüükasse ei saa. :D Nauditavalt ilmekalt kirja pandud, nagu ikka Su kassilood.

    ReplyDelete