On see nüüd või ei ole see, justnagu ikka oleks...

Igatahes, nad keeravad täna öösel kella ja see PEAB olema kevad.
Siberist tulnud ilge pakane lagunes enne naistepäeva. 06.03 oli hommikul kõigest 10 miinust ja ilm selline mõtlik poolpilvine miinus neli. Naistepäeval oli mõnus miinus viis ja 09.03 -1,3. Öösel sadas üle hulga aja lund. Laupäeval 10.03 algas suur sula, linnas tõusis temperatuur viie kraadini ning lumi sulas kohinal. Vähemalt nii oleks mulle meeldinud mõelda.
Sel moel solistas vahelduva eduga kolm päeva. Siis läks jälle külmaks. Miinuskraadid püsivad. Mõnel päeval on päike, siis sulavad jää ja lumi kuumade kiirte all, isegi loike ei jää, lumi lihtsalt kaob, haihtub õhku.
Päikesega on illusioon, et õues on soe ja mõnus. Õue astujat tervitab karge arktiline õhumass. Meie poolvarjulist aeda katab endiselt kõvaks külmunud jäise lume kilp. Võib öelda, et servast servani. Üks krookus on välja sulanud, aga mingit õitsemise soovi ei paista tal küll olevat, sest maa on jätkuvalt külm ja kõva.
Täna oli päike, kuumutas päris ägedalt, aga kui õhtul õue uurima läksin, siis midagi välja sulanud küll ei olnud. Tüüpiline kevadkärsitus, et saaks aga juba siblima hakata.
Tuppa toodud külvid on igaüks mingi ninakese välja ajanud ja selle üle on hea meel. Kasvuhoones püsib jätkuvalt vaikus, aga täna oli seal juba head magusat ärkava mulla lõhna tunda. Tomatid ja basiilik on ka üles tõusnud.