Friday, July 27, 2018

Kuum

Vist juba kolmas nädal läheb jälle aiakastmise tähe all. Ja kogu aeg on ikka hea soe. :)
Õnneks annavad hommikud ja õhtud veidi hõlpu. Mis on sellise erakordselt sooja ja päikselise suvega siis teistmoodi? Päris palju pisiasju: Iga päev peab kastma ja umbrohtu on vähe, Siilkübarad, mis Saku laiuskraadil eriti kasvada ei teha, on oma kidura eluviisi minetanud ja uskumatud mõõtmed omandanud. Ilmselt sobisid neile ülihästi nii talv, kevad kui ka suvi. Liiliatele ei sobinud sügis ja talv, kuid suvi näikse neile väga meeldivat. Roosid on täiesti häppid, selline soe roosidele sobib, epimeediumitele ka, kurgipeenras toimub tormiline progress ja õuetomatid hakkavad valmima.
Istutamiste osas pole ma sel suvek kordagi paastunud. Põud ei loe midagi. Kui niikuinii peab iga päev kastma, siis kastan parem neid, mis juurduvad. Ja juurduvad päris hästi. Mesilastele meeldib ka päike. Nad on hullud töörügajad. Viimane mesi on tume, vedel ja maheda maitsega.
Veidi muudatusi ka: võnk-pärgenelas kolis vahevärava kõrvalt minema, asemele panin punaseõielise ebaküdoonia ning aed muutub aina roosilisemaks - näiteks murulaugud kolivad veranda eest mujale ja nende asemele asuvad kaks Psychet.
Pisut kõbisin ka astilbepaigutust paraadpeenras ja tõin imelise kerakelluka ettepoole, sest gigantomaaniat põdeva Sunpoweri tagant ei ole enam midagi näha. Samas ei taha teda väga häirida ka, sest see on ilus mida ta teeb.
Aeg on väga ruttu läinud. Suvi on ikka selline pigem tegude aeg. Eelmine reede lõin aia läikima, harjumaakad käisid reedel külas. Oli tõeliselt mõnus õhtupoolik ja miski ei mõju aiale paremini kui ca kolme tunni pärast laekuvad aiakülalised.:)
 Julgesin üle hulga aja isegi tagaaia roosipeenra kallale minna, seal olid dzunglistumise seisukohast keerulised olud tekkimas. Ja samas sündis otsus, et puispojeng kolib kuskile ära kus tal on rohkem ruumi. Uus omanik on ka juba olemas.
Aga loodus tühja kohta ei salli ja hea sõber tõi ämbritäie Festiva Maxima juurikaid. Lapsepõlvenostalgia pojeng. Seda lihtsalt peab aias olema. Ju.
Muidu möödub elu kastmise, vurritamise ja vihmaootuse tähe all. Vihmasid on isegi kuulda olnud, aga ikka sedasi umbes 20 km kaugusel. Millal vihm Sakku jõuab, ei tea isegi ilmaennustajad. Aga kastekann mul ju on ja vett tuleb ka seina seest. Viimati olevat nii kuum suvi olnud 1933. aastal.
Eile oli meil aias siil. Panime veenõu välja ja kassikonservi ka. Bond vaatas nagu imeasja (lähedalt) kui siil matsutades astilbede vahel einet võttis.

5 comments:

  1. Jah, need aiad, mis oma mahult on kastmisvõimalikud vist tõsti on happid ja hea on teada, et on aedu kus midagi ilmselt ka ellu jääb, sest järgmisel aastal võib minul küll selguda tõsiasi, et pool aeda on tühi, minejaid on juba praegu ja siis kui ikka veel aiateo isu on saab külakorda lunimas käia :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pole üldse probleemi. Alati saab kui küsid. :)
      Jah, küpsetab korralikult. Paar lahkunut on minulgi, kõike kasta ei jõua ja siis jääb mõni kahe silma vahele.

      Delete
  2. Kui vett on, siis on ka lootust. Puispojengi kolimine? ta on sul ju ikka hiiglama suur. Ma suutsin ühe pp-st ilmselt hingusele saata, kolisin enne uut kuuma ja lehed kuivasid krõbedaks, ma ikka kastan ja loodan, et ehk teeb siiski mõne punga ja on uuel hooajal elus. Peenemat sorti hübriid on. Liigi ümber paigutamine läks sujuvalt ja kahjusid ei ole.

    Sul on seal kahtlemata ilus. Äkki augustis õnnestub tiir teha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ta on õudselt suur, ka vana mustsõstrapõõsas on väiksem. Ega ma enne sügisvihmade tulekut ei liigutagi. Eks vähe kõrbenud on meilgi, aga kivilad peavad kenasti vastu kui kasta.

      Delete
    2. Kindlasti tule, sa pole tükk aega siinkandis käinud. Mul küll vahepeal nii suuri muutusi pole kui sul, aga mõned ikka. :)

      Delete