Kassijutud

Härra Tibu ja Bond on mõlemad sünnipoolest isakassid, kuid kui Bond meile kolis, siis oli ta veel üsna kassilaps. Härra Tibu ülalpidamises toimus tohutu pööre - normaalsest kassist sai VÄGA väärikas kass. Lausa ÜLIMALT väärikas ja väljapeetud kass. Algul me irvitasime selle üle, siis leppisime ja harjusime. Omal moel üritas see hästi õhku täis läinud Härra Tibu Bondi kasvatada ja õpetada. Ju nägi kassikoodeks nii ette. Aga Tibu interpretatsiooni järgi paistis koodeksi kõige olulisem peatükk olevat "Kes on boss." Paikapanemine käis järgmiselt: Härra Tibu sammus võimuka sammuga Bondi juurde ja lakkus tolle pea ja kõrvatagused üle. Midagi armastavat selles ei olnud, pigem kombetäitmise või paikapanemise vahend tundus see olevat, sest Tibu tegi seda ilmel : Nii, tatikas, tea oma kohta, pea meeles, kes su kõrvu peseb, see on ilus, tark ja hea onu Härra Tibu, sa, sitakott! Võdistas siis käppa Vastik! ja kõndis oma magamisasemele.
Bond respekteeris vastuvaidlematult, et Tibu on vanem ja targem, lakub minu kõrvu, järelikult on boss. Kui nad kohtuvad, siis sõidab Bond praegugi peaga Tibule rõõmsalt vastu külge ja kui Tibu viitsib, siis hakkab ta pead lakkuma. Ignoreerida ka justnagu ka ei saa, koodeks või instinkt näeb ette vms.
Aga kui noorem on oma puksimise või jalge ette heitmisega liiale läheb, siis on Tibu vahel kiuslik ja hakkab teise kõri närima või võtab poosi "lõvi murrab härga", siis käivituvad Bondi refleksid ja kunagise külakakleja veri lööb välja. Bond teeb Tibule uut ja vana, Tibu käuksatab, ründab veel, saab veel tappa ja jätab siis järgi. Targem annab järele, sa sitakott! Kassid lähevad laiali ja bossitiitli kallale kippumisega ei ole sellel madistamisel midagi pistmist.
Bond on Tibuga võrreldes lihtne hing, aga muidu ka täiesti õpivõimeline kass. Ja Bondile on need maadlused mokkamooda olnud, sest nii kena on kõrvale kuulata kui väärikas Härra Tibu teeb KÄUKS!
Nüüd heidab Bond Tibu jalge ette selili, vaatab talle säravi silmi otsa ja teeb peaga nagu väänkael. Tibu on väärikas ja mõtleb. Kutse mängule on küll, aga mingi pehmode nali see ei ole. Tibu bossitiitel kohustab tatikale siiski tuupi tegema. Saba hakkab närviliselt küljelt küljele lipsuma ja Tibu hüppab. Urin, larin, karvakera, eraldub talvekarva tutte ja Tibu teeb KÄUKS! Pundar läheb laiali. Mõlema poolt kiired uurivad koolipoisilikud volkspilgud perenaise suunas, et kas see ka nägi? Kaklemine on meil keelatud ja mõlemad pässid teavad. Aur on justnagu välja lastud ja sealt minnakse päevatoimetuste juurde edasi nagu poleks midagi juhtunud. Ja õhtul, õhtul hakkab Tibu nihelema ning veranda poole vahtima. Ning kui Bond ise ei tule, siis läheb teda otsima ja talutab ööseks tuppa magama. Lakub jälkustväljendaval ilmel kõrvatagused üle ja karvikud seavad ennast kõrvuti magama. Selline vana targa kassi ligemesearmastus noorema ja lihtsama vastu, tore vaadata. :)