Kevad nagu kevad ikka, kordumatu ja imeline.

Paistab nii, nagu oleks talv enneaegu väsinud ja lausa üks või kaks nädalat kevadele ära kinkinud. Nädal 18.03-24.03 oli enamasti plussis. Vihm, pilvised soojad (kuni +5) ilmad ja paar päiksepäeva ka. Viimane lumeliustik sulas alpimätaste kohalt  ja paraadpeenras juba neljapäeval. Alpikannid on veel lumeliustiku serva all. Seal sulab alles aprillis.
Vuhisesin reedel (22.03) kohe peale tööd aeda ja uurisin alpielanike olukorda. Kivirike mättad on ideaalselt talvitunud ja heas konditsioonis, nelgid samuti. Helichrysum paistab olevat pihta saanud, aga natuke võib ju loota, et esialgne ilme on petlik. Ta oli terve talve klaasi all kuid õrnukesi ei päästa klaas ka. Kasvuhoones oli mõnus talveunest ärganud elusa mulla lõhn. Korjasin kivilast klaasid ära, rohisin kaljud üle ja traavisin, ämber näpus, teiste istutusalade juurde.
Mõningal määral pärssis mu tohutut entusiasmi külm tuul mis peffa puhus, mõtlesin  tõemeeli aiaseelikust, mis võiks olla maani, vihma- ja tuulekindel ja angooravillast kootud alusseelikuga. Sellisteks kevadisteks peenras lustimisteks. Veider võib see välja näha, aga lõppude lõpuks ei peaks seda ju raske teha olema.
Alpikannipeenar kujutab ta endast veel lumekilpi, mis ühest servast ahenema on hakanud. Ta on sattunud kõige hiljem välja sulavasse areaali. Ei teagi, on see hea või halb. Igaks juhuks tekitan kevadel hapuala juurde ka mõnes päikselisemas paigas, sest futulandis näikse turbamaa viimasel ajal kangesti moodi läinud olevat. :)
Ei saa muidugi manimata jätta, et umbrohi oli peale lume sulamist armsasti kättesaadav. Suvise sikutamise asemel sai selle lihtsasti mullalt ära noppida. Abitud juurdumata umbrohud lösutasid pinnasel ja ootasid sooja, et juured korralikult mulda kinnitada. Ka võililled tulid lahkesti välja nagu porgandid liivast.
Järgmine nädal enam nii kevadine ei olnud. Alates (25.03) päeval Sakus pluss 2-3 ja öösel -3 kuni -6. Krookused on väljas ja õitseks heameelega, aga nii külm on. Öösel külmetab, päeval on päike kõleda tuulega. Neljapäevaks lubatakse soojalainet. Saab näha. :)
Kassid on talve lahkumisest vasikavaimustuses. Tibu ja Bond lähevad juba päiksetõusu ajal aeda paremad peesitamiskohti kasutama. Üks selline on kuuritrepil ja teine köögiakna all. Seal kössitatakse hammaste plagisedes jaheduse kiuste ja oodatakse kannatlikult, et päike juba paremini võtma hakkaks. Kui neile aknast lehvitada, siis keeratakse pea ära. Psoltõ! Paistab, et meie kassid hakkavad tasapisi iseseisvuma. Läheb veel veidi aega ja vaesed õnnetud kassiomanikud jäävad pikkadeks kuudeks ilma oma sabaga soojenduskottidest, sest noil on silmis maailmavalitseja pilk ja tuppa tullakse vaid sööma. Eks väljas ole tegemist ka. Toodi näidata maha murtud noor rott.
28.03. Lubatud soojakraadid, Saku oludes siiski mõistlikult kärbituna, olid täiesti esindatud. Pluss 6. Linnud sädistasid isegi õhtul ja krookuseõied olid lehekestast välja roninud.
29.03 öösel öökülma ei olnud. Pluss 3. Mõnus. :)
Ja sellele järgnes +9 päev. Kuigi neid kevadeid on nähtud ka juba üksjagu, on siiski iga kord imeline. Sooja mulla lõhn, krookuste ja puhkevate võrkiiriste värvid, mullast kummargil tõusvate lõokannuste pisikesed rohelised kägarad, kõikvõimalikud ninakesed ja häbelikult aianurgas kahanev lumi.
Head ajad on alanud! :)