Absoluutselt eufooriline

Kolm vaba päeva ja õues plusskraadid. See oli märtsi viimane nädalavahetus. Reedel puhus tugev tuul ja põhiliselt tegelesin aias mediteerimisega selles laadis, et "odot, kuhu sai sügisel istutatud üks või teine tuust?", "appii, mis siit ometi välja tuleb, siin peaks tühi koht olema!?!" ja "millised sildid on üleliigsed?". Ning otse loomulikult "ihii, millised armsad ninakesed!!!".  Selline suhteliselt seestatud ilmel aias siia-sinna hõljumine, eks tuult oli ka. :)
Aiast on saanud paras labürint ja kui liialt sügavuti vaatad ja planeerid, läheb mõte lappama.
Midagi tegin ikka asjalikku ka. Vahetasin kivilast välja kõik väheütlevad ja katkised dekoratiivkivid. Teisel päeval hakkasin  mõtlema selle peale, et tark tüdruk oli saanud endale veel ühe unistuste päevaliilia (`Curly Cinnamon Windmill`) ja et kuhu see veel peaks pandama. Mõeldud - tehtud. Tühjendasin uustulnuka jaoks suhteliselt mõttetuna vegeteerinud kivilajupi trepi kõrval. Asukad kolisid anumatesse või paraadpeenrasse parema mulla peale ning ma vedasin augu kompostmulda täis. Toas tekkis selle peale kohe ropp error. Kassid, kes olid harjunud verandale hüppama kivilanukikeselt, sattusid nüüd märjale mullale ja õuest tuppa tulles sätiti ennast pehmemate kohtade peale magama. Võib ainult ette kujutada millised nood seepeale välja nägid. :)
Kui aed on mõnda aega kättesaamatult lume all olnud, siis on aiahooaja alguses võimalik seda justnagu võõra pilguga vaadata. Mis aitab ehk tuvastada mõne kasutamata ruumiressursi ja üles leida kohad, mis tahaksid värskendamist. Hiljem on lootusetu. Harjunud pilk libiseb üle ja kõik läheb vanaviisi edasi. Muidugi aitab kaasa ka see, et praegu näeb aia "karkassi" - puid, põõsaid, okaspuid, kive. Hiljem, kui sellele lisandub kõik see mis maa seest välja purskub, pluss hostad, siis ei tule kainest planeerimisest enam midagi välja.
Muidugi, ma sõin natuke oma sõnu ka. Viimase kivilajupi ots tuli ikka pikemaks teha. Tõotasin sügisel, et enam ei laiene kivilaga, kuid proportsioon oli tsipa vale. Nüüd on paigas ja silma ka ei kriibi. 
Aed on 10 aastat vana ja viimaks on käes see aeg kus saab tegeleda peenhäälestuse ja rohimisega, sest suuri rajamisi pole enam plaanis. Tahaks vähemalt loota...
Eespool paistab olevat tõsimeelne kevad plussis ööde ja soojade päevadega 10-13 kraadi.
Saab näha. :)