Lind kummutil

Kuna jutulinnu kodus on remont, siis toodi tuvisuurune papagoi Kiizu meile kolmeks päevaks majuliseks. Meil oli väike mure, et kuidas suhtuvad kassid tollesse halli "kuldnokka" puuris ja ega nad teda läbi võre krabama ei kipu. Peab ütlema, et see oli nüüd küll asjata ja jõujooned pandi esimese poole tunni jooksul paika.
 Härra Tibu hüppas kummutile ja uuris uustulnukat tähelepanelikult, lind pani pea viltu ja asus omakorda kassi skaneerima. "Jou!" tervitas ta igaks juhuks "Mis teed?" lisas ta bassihäälel ja kõgistas sinna juurde veidrat vanamutinaeru. Härra Tibu vaatas selja taha, et kas põgenemistee on ikka vaba ja sirutas kaela hästi pikaks, nii pii-ikaks, et ulatus peaaegu võreni. Ma tahan teada kuidas see imelik tiivuline lõhnab, kana see igatahes ei ole...või rähn või räs...
Papagoi mõrvarlik nokk välgatas läbi võre nagu mõte, aga kass oli kiirem. Kurat! Mind ei ole mitte kunagi ükski lind rünnanud. See ei olegi mingi lind! Härra Tibu taganes aeglaselt, silmis tume mõistmatus, peaaegu hirm. Bond vaatas põrandalt pealt. Lind tunnistati NII imelikuks, et kui Bondi kummutile tahtsin tõsta, siis ta rabeles lahti, põgenes rõduukse juurde ja küsis välja. MÄUUU! Papagoi lõi pea selga, naeris pikalt nagu hull Baba-Jagaa ja ütles kõiki tähti selgelt välja hääldades "ARMAS"